Hageja ZL, hageja esindaja Ivo Kaurit, kostja MN, kostja esindaja, vandeadvokaat Jüri Leppik
RESOLUTSIOON
Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulu täies ulatuses hageja, ZLkanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
Hageja esitas 06.02.2008.a kohtule hagi, milles palus kohustada kostjat võimaldama oma kinnistule juurdepääsutee läbi kostja kinnistu XXX ning XXX kinnistute vahelise piiriga paralleelselt asuvalt teelt ning edaspidi hoiduda selle kohustuse rikkumisest. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja naabrid. Hageja on kinnistu nimega XXX II omanik ja kostja on kinnistu nimega XXX omanik. Kostja kinnistu jääb tee äärde. Hagiavalduse kohaselt hagejal juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt puudub. Hageja väitel on ta kinnisasi igast küljest piiratud võõraste kinnisasjadega ja seega peab hageja igal juhul kasutama avalikult kasutatavale teele jõudmiseks kolmandale isikule kuuluvat kinnisasja. Hageja tõi hagis välja, et põhimõtteliselt oleks hagejal võimalik avalikult kasutatavale teele jõuda kolme erinevat teed pidi. Vastavateks teedeks on: „Uus tee“, „Vahetee“ ja kostja kinnisasjal asuv tee. Hageja leiab, et kõige parem lahendus oleks juurdepääs mööda kostja kinnisasjal asuvat teed, sest see on hageja väitel kõige paremas korras ja kõige lühem. Seega on selle tee korrashoid kõige odavam. Hageja peaks ülejäänud teede kordategemiseks tegema märkimisväärseid kulutusi. Hagejale
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-08-4291 juurdepääsu määramine läbi kostja kinnisasja ei koorma kostjat liigselt, kuivõrd läbib kostja kinnisasja üksnes kostja kinnisasja äärt mööda. Kostja elamu jääb sellest teest ca 50- 70 meetri kaugusele. Hageja kasutas kostja kinnisasjal asuvat läbipääsuteed kuni 2007nda aasta kevadeni, mil kostja sulges tee. Peale seda kasutab hageja avalikule teele pääsemiseks teist teed. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tõi esile, et hagejal on tegelikult juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale olemas. Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt ei ole „Vahetee“ kasutamine võimalik, sest see läbib kolme eraomandisse jäävat kinnisasja. „Vahetee“ ei ole eraomandis, see asub kinnistusraamatusse kandmata maal ja „Vahetee“ on määratud valla poolt avalikult kasutatavate teede hulka, mille korrashoiu eest hoolitseb vald. Kostja ei nõustu, et „Vaheteed“ pidi oleks kostjal vaja läbida ca 10 km pikem maa. „Vaheteed“ pidi on läbitav maa kostja kinnisasja läbimisega võrreldes ca 950 meetrit pikem. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et käesolevas asjas võiks hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena rakenduda AÕS § 156 lg 1, mille eeldustena tuleb tuvastada, kas hagejal puudub juurdepääs oma kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele, kas hageja poolt taotletud juurdepääs on maakorralduslikult võimalik ning kas hageja poolt taotletud juurdepääs on võimalikke alternatiive arvestades hageja ja kostja huvisid arvestades kõige optimaalsem lahendus.
4.Kõigepealt hindab kohus, kas hagejal puudub oma kinnisasjalt juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Hageja on väitnud, et hagejal juurdepääs avalikult kasutatavale teele puudub, kostja vaidles sellele väitele vastu. Kostja tõi esile asjaolu, et vallavolikogu 30.11.2004.a otsusega nr 149 on „M V “ määratud avalikult kasutatavaks teeks, mille korrashoiu korraldab vald. Kostja väitis ka, et „Vahetee“ ei asu eraomandis olevatel kinnisasjadel. Selle väite võttis hageja kohtuistungil õigeks. Kostja väitis ka, et „Vaheteed“ pidi avalikult kasutatavale teele saamiseks, so samasse kohta, kuhu jõuaks välja kostja kinnisasja läbides, tuleb läbida üksnes ca 950 meetrit pikem vahemaa. Ka selle väite võttis hageja kohtuistungil õigeks. Hageja ei võtnud õigeks, et viidatud vallavolikogu otsuses nimetatud „ MV“ on sama „Vahetee“, millest käesolevas vaidluses jutt käib. Hageja tõi esile, et kõikide kaartide peal on vaidlusalust teed tähistatud kui „Vaheteed“ ja mitte kui „ MVd“. Samas väitis hageja kohtuistungil, et ta võttis peale kostja vastuse kättesaamist ühendust valla juristiga, kes väitis, et viidatud vallavolikogu otsus on „Vahetee“ osas tühine. Hageja nõustus küll sellega, et hageja kinnisasjalt viib avalikult kasutatavale teele „Vahetee“. Kostja väitis, et kuivõrd vaidlusalused kinnisasjad asuvad Manniva külas ja selles külas olevat vaidlusalust teed on tähistatud kaartidel „Vaheteena“, siis ei saa vallavolikogu otsuses tähistatud „ MV“ tähendada midagi muud, kui käesolevas vaidluses relevantset teed. Nimetatud kaalutlustel nõustub kohus selle kostja seisukohaga. Seega loeb kohus käesolevas asjas tuvastatuks ka selle, et hageja kinnisasjalt pääseb avalikult kasutatavale teele mööda „Vaheteed“ st „ MVd“, mis on viidatud vallavolikogu otsusega määratud avalikuks kasutamiseks ettenähtud teede hulka, mille korrashoiu korraldab vald. Kohus loeb samuti tuvastatuks selle, et mööda vastavat teed on hagejal vaja samasse kohta pääsemiseks, kuhu jõuaks kostja kinnisasja läbides, läbida ca 950 meetrit pikem vahemaa. Kohus loeb hageja õigeksvõtu tõttu ja kinnistusraamatu ja maakatastri kaartide pinnalt, mida istungil uuriti, tuvastatuks, et „Vahetee“ ei asu kinnistusraamatusse kantud eraisikute maadel.
5.Järgnevalt hindab kohus hageja väiteid, mille kohaselt on „Vahetee“ kostja kinnisasjal asuva teega võrreldes sedavõrd halvas olukorras, et selle läbimine on nö märjal ajal tavalise autoga peaaegu et võimatu. Kostja esitas selle väite osas vastuväite, kinnitades, et see nii ei ole. Hageja esitas kohtuistungil väite, mille kohaselt kasutati „Vaheteed“ 1997nda või 1998nda aastani farmi teenindamiseks ja et peale seda ei ole „Vaheteed“ kolmandate isikute poolt regulaarselt kasutatud. Sellest väitest tulenevalt tuleb kohtu hinnangul järeldada, et 1997nda või 1998nda aastani pidi see tee olema sedavõrd heas olukorras, et võimaldas farmi teenindamiseks vajalike suurte veoautode sõitmist sellel teel. Hageja soovis oma väiteid tõendada ka hagiavaldusele lisatud fotomaterjaliga. Fotomaterjalilt nähtub, et „Vahetee“ puhul on tegemist moodustisega, mida võib tavatähenduses pidada teeks. Fotodelt, mille on esitanud hageja ja mille abil soovis hageja tõendada muuhulgas „Vahetee“ halba olukorda ja kostja kinnisasjal asuva tee palju paremat seisundit, ei nähtu, et „Vahetee“ oleks läbimatu või et „Vaheteel“ oleks suuri lompe või läbimatuid pehmest pinnasest kohti. Siinjuures peab kohus oluliseks märkida, et vastavad fotod esitas hageja, seega oli tal võimalik ise fotode abil ilmekalt esile tuua neid nö halbu ja ilmekaid kohti, mille abil kohut veenda hageja poolt
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-08-4291 esitatud väidete õigsuses. Vastavad fotod aga hageja väiteid „Vahetee“ halvast ja peaaegu et läbimatust olukorrast ei kinnita. Vastavad fotod on tehtud 01.02.2008.a, seega nö märjal aastaajal. Piltidelt on näha üksikuid lumelaike, muus osas on maapind paljas. Piltide alusel asub kohus seisukohale, et „Vahetee“ on oluliselt paremas seisundis, kui kostja kinnisasjal asuv tee. Kostja kinnisasjal asuv tee jätab heinamaa või heinapõllu mulje, millel on kunagi hein maha sõidetud (selles osas vt näit pilt nr 5 – tlk 33 ja pilt nr 3- tlk 31). Pildil nr 3 (tlk 31) on näha, kuidas hageja esindaja seisab rohumätta peal, selliselt, et tema kingad on vajunud rohumätta sisse. Samas, see koht, kus hageja esindaja pildil seisab, peaks olema kostja kinnisasjal asuva tee keskkoht. See asjaolu viitab sellele, et kostja kinnisasjal ei ole mingit korralikku väljaehitatud teed. Sellisele järeldusele, et hageja poolt esitatud piltide alusel tuleb „Vaheteed“ pidada moodustiseks, mis tavaarusaama järgi vastab oluliselt enam tee mõistele, tuleb jõuda fotode nr 7 ja 8 alusel (vt tlk 35 ja 36). Kohtuistungil kinnitas hageja, et pildil nr 6 (tlk 34) on kujutatud suures osas hageja enda kinnisasja, kinnisasi lõpeb ja „Vahetee“ algab sealt, kus pildi ülaosas paistab vundamendi plokkide hunnik. Kuivõrd „Vahetee“ kuulub selliste teede hulka, mille korrashoiu peab kehtiva vallavolikogu otsuse kohaselt tagama vald, kuivõrd „Vahetee“ ei asu kellegi eraomandis ja on arvatud avalikult kasutatavate teede hulka, kuivõrd „Vaheteed“ kasutati 10 aastat tagasi veel regulaarselt suure farmi teenindamiseks, kuivõrd pildimaterjalilt nähtuvalt tuleb „Vaheteed“ pidada tavatähenduses teeks, kuivõrd pääs „Vahetee“ kaudu samasse kohta, kui mööda kostja kinnisasja, ei ole hageja jaoks ebamõistlikult palju pikem (ca 950 meetrit), kuivõrd kostja kinnisasjal asuv hagetav läbipääs ei ole selline, mida saaks pidada teeks tavaarusaama kohaselt, leiab kohus, et hagejal on mõistlik alternatiiv avalikule teele pääsemiseks, vastav avalikult kasutatav tee algab kostja kinnisasja piirist, st kostjal ei ole sellisel juhul üldse vaja võõraid, eraomandis olevaid kinnisasju läbida. Kohus leiab, et ca 950 meetrit pikema vahemaa läbimine hageja poolt ei kaalu üles võimalikku kostja eraomandi riivet, mis tekiks hageja poolt kostja kinnisasja kasutamise läbi.
6.Kohus leiab, et see hageja esindaja poolt kohtuistungil esitatud väide, et valla juristi väitel võib vallavolikogu otsus „Vahetee“ osas olla tühine, on paljasõnaline ja tõendamata. Isegi siis, kui valla ametnik leiab, et üks vallavolikogu otsus ei ole kohane, on käesoleval hetkel tegemist formaalselt kehtiva otsusega, mida veel muudetud ei ole. Hageja esindaja ei ole ka usutavalt esile toonud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et vallavolikogu otsus oleks „Vahetee“ osas tühine või kuuluks muutmisele. Seega tuleb see vastuväide jätta arvestamata.
7.Arvestamata tuleb jätta ka hageja väited selle kohta, et „Vahetee“ on märjal ajal peaaegu läbimatu. Hageja poolt esitatud tõendid seda ei kinnita. Kostja esitas selle hageja väite osas vastuväited. Isegi siis, kui „Vahetee“ läbitavuse osas peaks mingis kohas probleeme esinema, on vastava tee korrashoiu kohustus vallal. See kohustus tuleneb viidatud vallavolikogu otsusest. Seega peaks hageja pöörduma tee kordategemiseks valla poole. Kohtu hinnangul tuleb hageja väited avalikult kasutatava „Vahetee“ halva olukorra kohta jätta arvestamata ka seetõttu, et käesolevas vaidluses oleks lubamatu eraomandit koormata ja kitsendada seetõttu, et vald on võtnud endale tee korrashoidmiseks avalik-õigusliku kohustuse ja ei täida seda. Eraomandi koormamist ei saa õigustada avaliku võimu tegemata jätmisega.
8.Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal on pääs avalikult kasutatavale teele mujalt. Seda kaudu avalikule teele pääsemine ei ole hageja jaoks ebamõistlikult koormav. Tõendatud ei ole, et sealtkaudu oleks läbipääs oluliselt raskendatud. Eelduslikult oleks hageja jaoks mugavam ja lühem pääseda avalikule teele üle kostja kinnisasja, kuid hageja mugavus olukorras, kus alternatiivset teed pidi on samasse punkti läbimiseks vaja läbida ca 950 meetrit pikem tee, ei õigusta kostja eraomandi kitsendamist. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuivõrd kohus asub eespool toodud põhjustel viidatud seisukohale, ei oma muud poolte väited käesoleva asja lahendamisel tähendust. Kohtukulude jaotus
9.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-08-4291 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kaupo Paal Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.