Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-118219

2-22-118219 tasuline kiri 25 eurot, 2. tasuline kiri 5 eurot, 3. tasuline kiri 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. 31.08.2022.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 11.11.2022 avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, VÕS § 397 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, intress, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõudmiskulude hüvitise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 50 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning et nii esialgne võlausaldaja kui ka hageja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Kohus märgib, et VÕS § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid ning tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist vaid siis, kui ta on need kulud reaalselt kandnud ning võlausaldaja peab olema võimeline neid ka tõendama. Tegemist ei ole seadustatud hinnakirjaga. Tarbijalt on õigus nõuda tasu kolme meeldetuletuskirja eest ning lisaks sissenõudmiseks tehtud

2-22-118219 muude toimingute kulud (nt telefonikõned, võimalikud registripäringud, võlgnikuga kohtumine jne) piirmäära ulatuses. Samuti tuleb lähtuda ka sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangust, s.o lepingu lõppemisest või eelmise tasulise meeldetuletuskirja saatmisest on möödunud vähemalt 7 päeva, mida tuleb nõude hindamisel arvestada. Teave lepingu lõppemise kohta, meeldetuletuskirjade saatmise aja ja viisi kohta ning muude toimingute tegemise aeg, sisu ja kulud peavad nähtuma hagist, sest tagaseljaotsust tehes saab kohus hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel lähtuda üksnes kostjale kättetoimetatud hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks. Kohus ei saa tagaseljaotsust tehes hinnata ega arvestada võimalikke hagile lisatud tõendeid. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kui hageja on hagisse asjaolud kirjutanud puudulikult või on rikkunud seaduses sätestatud piiranguid, siis ei saa sissenõudmiskulude hüvitise nõuet pidada vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata. Hagist ei ole näha, millal ja kuhu on hageja kostjale meeldetuletuskirju saatnud. Samuti ei ole teada muude toimingute tegemise täpsemad asjaolud, nt kuhu ja mis kulu eest on hageja teinud päringuid, millal ja mis numbrile kostjale helistanud, kuhu ja millal võlanõude avaldanud jne. Kohus leiab, et nõuet ei saa õiguslikult põhjendatuks lugeda ainuüksi selgitusel, et hageja on saatnud kostjale kolm võlateatist ning üldisemalt teinud mingeid muid toiminguid. Hagi materjalide pinnalt peab olema võimalik tuvastada VÕS § 1132 eelduseid, sh sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piiranguid. Käesolevalt ei ole see võimalik, sest hagi ei sisaldanud vastavat teavet. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus edastada kostja võimalikule elukoha aadressile ning tema e-posti aadressile. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja kontaktandmetes muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba otsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 96% ulatuses kostja kanda ja 4% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 280 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud. Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 480 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

2-22-118219 kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 480 eurot (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane). Hageja esindaja on õigusabi osutanud 4 h (MKM avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule 10 min, nõude alusdokumentidega tutvumine ja analüüs 1h 30 min, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 2h 20 min) tunnitasuga 120€/h (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tasumäär 120€/h on asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu 2h, sest tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Hagi oli sisu poolest lühike ning hageja esindaja ei pidanud läbi töötama suures mahus dokumente. Arvestades seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud samasisulisi hagisid (erinevad põhimõtteliselt vaid kostja ja võlgnevuse andmete poolest), pole hageja esindaja pidanud kulutama palju aega hagiavalduse koostamisele. Kohus leiab, et MKM kulud 20 eurot on põhjendatud TsMS § 4842 alusel. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 540 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja 260 eurot lepingulise esindaja tasu (2h x 120€/h + 20€). Kohus jättis menetluskulud 4% ulatuses hageja kanda ja 96% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest (540 eurot) jääb hageja kanda seega 21,60 eurot ja kostja kanda 518,40 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 518,40 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.