Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Epp Haabsaar
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
26.05.2008. a , kohtukantselei kaudu
Tsiviilasi
NN ́i (IK XXX XXX) hagi B Š (S , IK XXX, XXX) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja ja tema esindaja Anatoli Jort, kostja ning tema esindaja Oleg Nišajev
esindajad Asja läbivaatamine
2-07-31051
Kirjalik menetlus
Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt 50 000 krooni (põhivõlg) ning seadusjärgne viivis 14 767.12 välja mõista. Samuti palus hageja menetluskulud kostja kanda panna. Menetluse käigus suurendas hageja viivise nõuet 15 853 kroonile. Kostja väidetel ei ole ta võlakirja allkirjastanud. Samuti ei ole viivise arvutuste metoodika arusaadav. Seoses eeltooduga palusid kostjad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 24.04.2008. a esitatud hagiavalduses on hageja viivise arvutuste metoodikat täpsustanud ning vastavad arvutused esitanud (toim lk 62). Kohtu põhjendused TsMS § 404 lg 1 järgi varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni ja poole kohtusse ilmumine on oluliselt raskendatud suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. Poolte esindajad on ära kuulatud ning nad palusid menetlusökonoomika eesmärgil hagiavaldus kirjalikus menetluses läbi vaadata. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Seega kuulub taotlus rahuldamisele Esmalt analüüsib kohus vaidlusaluse võlasuhte iseloomu ning nõude tõendatust. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Võlakirjas osundatud nõude on selles märgitud võlausaldaja AM hagejale loovutanud ning loovutamine on johtuvalt viidatud sätetest õiguspärane. VÕS § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 2 kohaselt kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult kohustuse täitmist nõuda. Kohtule esitatud võlakirja (toim lk 40 ja tõlge lk 50) järgi kohustus kostja seoses Toome krundil tehtud töödega tasuma AM 20.03.205. a 50 000 krooni. Võlakiri on esitatud algdokumendina ning kohtul puudub alus selle ehtsuses kahelda. 22.02.2008. a toimunud kohtuistungil oli kostja nõus oma vastuväiteid (kostja andmetel ei ole ta võlakirja allkirjastanud) allkirja ekspertiisiga tõendama. Samal kohtuistungil andis kohus kostjale tähtaja eksperdi tasu ettemakse sooritamiseks ning ekspertiisiks vajalike allkirjaproovide andmiseks. Kohtu poolt antud tähtajaks kostja ettemakset ei sooritanud ning allkirja proovide andmiseks kohtusse ei ilmunud. Järelduvalt
eeltoodust ei ole ekspertiisi läbiviimine võimalik ning kostja hoiab tema poolt esitatud vastuväidete tõendamisest kõrvale. VÕS § 30 reguleerib iseseisva abstraktse kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset (abstraktset) võlatunnistust. Vaidlusaluse võlatunnistusega (poolte sõnastuses võlakirjaga) on kohustuse täitmise lubadus antud selliselt, et võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus, s.o. lubadus tasuda kokkulepitud võlasumma. Võlatunnistuse kirjalik vorm vastab VÕS § 30 lg 2 nõuetele. Seega teeb kohus kokkuvõtva järelduse, et vaidlusalune võlakiri on konstitutiivne võlatunnistus ning selles märgitud 50 000 kroonine põhivõlg tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
arvutusega, mis perioodi eest
50000.00 21.03.2005 31.12.2005 286 9.00 0.024657534 3526.03 01.01.2006 30.06.2006 181 9.25 0.025342466 2293.49 01.07.2006 31.12.2006 184 9.75 0.026712329 2457.53 01.01.2007 30.06.2007 181 10.50 0.028767123 2603.42 01.07.2007 31.12.2007 184 11.00 0.030136986 2772.60 01.01.2008 25.05.2008 146 11.00 0.030136986 2200.00 Kokku on viivis seega 15853.08 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks seega välja mõista. Seega kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Epp Haabsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.