Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

30.04.2007.a arve nr OAS 70404274 summas 1725.40 krooni, mis on täies ulatuses tasumata; 31.05.2007.a arve nr OAS 70502653 summas 2765.30 krooni, mis on tasumata täies ulatuses; 30.06.2007.a arve nr OAS 70606643 summas 2288.35 krooni, mis on tasumata täies ulatuses; 31.07.2007.a arve nr OAS 70702591 summas 3122.60 krooni, mis on tasumata täies ulatuses; 31.08.2007.a arve nr OAS 70802677 summas 3099.25 krooni, mis on tasumata täies ulatuses; 30.09.2007.a arve nr OAS 70902613 summas 1957.95 krooni, mis on tasumata täies ulatuses; 01.10.2007.a arve nr OAS 00002810 summas 1417.20 krooni, mis on tasumata täies ulatuses. Seega võlgneb kostja hagejale 25.10.2007.a seisuga 18 606.06 krooni, millele lisanduvad seadusejärgsed viivised summas 1417.20 krooni. 09.07.2007.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses ja selle 25.10.2007.a täienduses palub hageja välja mõista kostjalt 20 023.26 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on hageja kohustatud teostama kostja olmejäätmetevedu, mitte ehitus-, lammutus- ja elektroonikajäätmevedu. Kostja on arvamusel, et kuna tal võlgnevust olmejäätmete osas ei ole, siis ei ole hageja viivise nõue põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendused Jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmevedu, olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsus üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 22.06.-22.09.2006.a toimunud avaliku konkursi „Ettevõtja leidmine ja korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine Maardu linnas“ tulemusena tunnistati edukaks hageja pakkumine ning 31.10.2006.a sõlmisid Maardu linn ja hageja lepingu nr 9-5/159, mille kohaselt andis Maardu linn hagejale kolmeks aastaks ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist Maardu linnas. Lepingu p-ga 4.3. on tõendatud, et hageja kohustus sõlmima jäätmekäitluslepingud veopiirkonnas asuvate jäätmevaldajatega, kes on selleks soovi avaldanud või kes on vastavalt rakendamise korrale selleks kohustatud. JäätS § 9 kohaselt on jäätmevaldajaks jäätmetekitaja või muu isik või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. JäätS § 69 lg 2 kohaselt on korraldatud jäätmeveo tähenduses jäätmevaldjaks ka korteriühistu. Maardu Linnavolikogu 30.05.2006.a määruse nr 109 p 4 ja Lisaga 1 on tõendatud, et kogu Maardu linna haldusterritoorium moodustab ühe veopiirkonna. Vaidlust ei ole selles, et KÜ asub Maardu linnas. JäätS § 69 lg 1 kohaselt loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. JäätS § 66 lg 4 kohaselt jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega. Maardu linnas on nimetatud kokkulepe sõlmitud 31.10.2006.a, lepingu p 7.7. kohaselt tähtajaga 01.01.2007.a kuni 31.12.2009.a. Samuti on hagejale väljastatud jäätmeluba nr L.JÄ.HA138995 Maardu linnas korraldatud jäätmeveoks perioodil 01.01.2007.-31.12.2009.a. Kuna kostja ei ole JäätS § 69 lg 4 alusel korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud, tuleb kostja lugeda liitunuks, selle üle ei ole pooltel ka vaidlust. Eeltoodu alusel on kostja kohustatud hagejale tasuma prügiveo teenustasu alates 01.01.2007.a. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale ka muude jäätmete kui olmejäätmete veo eest või mitte, kuna kostjale on ebaselge, kuidas toimub ehitus- ja lammutusjäätmete ja elektroonikajäätmete koguse arvestus ja hinna määramine, ning kas hageja on kostjale üldse arvetes näidatud teenuseid osutanud või mitte. 31.10.2006.a lepingu nr 9-5-159 p 4.1.1. kohaselt on hageja kohustatud teostama veopiirkonnas korraldatud jäätmevedu ja kohustatud esitama jäätmevaldajale sh kostjale jäätmeveo teenuse eest

arve vastavalt jäätmekäitluslepingule või jäätmekäitluslepingu puudumisel vastavalt Maardu Linnavolikogu 30.05.2006.a määrusega nr 109 kinnitatud „Maardu linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra“ p-s 3 osutatud jäätmetele, s.o vanapaberile ja –papile, kompostitavatele biolagunevatele jäätmetele, segaolmejäätmetele, suurjäätmetele ning Vabariigi Valitsuse 06.04.2006.a määrusega nr 102 kehtestatud „Jäätmeliikide sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ jaotiskoodi 20 all loetletud olmejäätmetele, s.o paber, kartong, klaas, biolagundatavad jäätmed, rõivad, tekstiil, lahustid, happed, leelised, fotokemikaalid, pestitsiidid, luminestsentslambid jm elavhõbedat sisaldavad jäätmed, kloroflourosüsivesinikke sisaldavad kasutusest kõrvaldatud seadmed, toidurasv, õli, värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud, pesuained, ravimid, patareid ja akud, ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, puit, plastid, metallid, korstnapühkimisjäätmed, antibiootikumid, pinnas, kivid jm bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed, segaolmejäätmed, turgudel tekkinud jäätmed, tänavapühkmed, septikusetted, kanalisatsioonipuhastusjäätmed, suurjäätmed ja nimistu mujal nimetamata jäänud jäätmed. Tuginedes eelnenule on kohus seisukohal, et hagejal oli õigus vedada mh kostja segaolmejäätmeid, suurjäätmeid ja elektroonikajäätmeid ning kostjal oli kohustus selle eest tasuda. Vastavalt Maardu Linnavalitsuse kinnituskirjale paigaldati kostja territooriumile 07.02.2007.a prügikonteinerite minimaalpakett. Kostja ei ole nimetut vaidlustanud. Tulenevalt Maardu Linnavolikogu 27.07.2004.a määrusega nr 55 kinnitatud „Maardu linna jäätmehoolduseeskirja“ p-st 11 korraldab jäätmekäitlust kinnisasjal kinnisasja omanik. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 järgi on korteriühistu loodud kõigi korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega kostja vastutab ise oma territooriumil toimuva eest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Hageja on esitatud arvetega tõendanud, et on kostjale teenust osutanud: - 30.04.2007.a arve nr OAS 70402498 summas 4299.40 krooni, vaidlust ei ole selles, et kostjal on tasumata 3647.21 krooni s.o konteineriväliste segaolmejäätmete, suurjäätmete, elektroonikajäätmete eest ja tasu konteineri tühjendamise eest; - 30.04.2007.a arve nr OAS 70404274 summas 1725.40 krooni, vaidlust ei ole selles, et kostjal on arve tasumata, s.o konteineri, konteineriväliste segaolmejäätmete eest ja tasu konteineri tühjendamise eest; - 31.05.2007.a arve nr OAS 70502653 summas 2765.30 krooni, vaidlust ei ole selles, et kostjal on arve tasumata, s.o suurjäätmete, konteineri eest ja tasu konteineri tühjendamise eest; - 30.06.2007.a arve nr OAS 70606643 summas 2288.35 krooni, vaidlust ei ole selles, et kostjal on arve tasumata, s.o suurjäätmete, konteineri eest ja tasu konteineri tühjendamise eest; - 31.07.2007.a arve nr OAS 70702591 summas 3122.60 krooni, vaidlust ei ole selles, et kostjal on arve tasumata, s.o konteineriväliste segaolmejäätmete, suurjäätmete, konteineri eest ja tasu konteineri tühjendamise eest; - 31.08.2007.a arve nr OAS 70802677 summas 3099.25 krooni, vaidlust ei ole selles, et kostjal on arve tasumata, s.o konteineriväliste segaolmejäätmete, suurjäätmete, konteineri eest ja tasu konteineri tühjendamise eest; - 30.09.2007.a arve nr OAS 70902613 summas 1957.95 krooni, vaidlust ei ole selles, et kostjal on arve tasumata, s.o suurjäätmete, konteineri eest ja tasu konteineri tühjendamise eest; - 01.10.2007.a arve nr OAS 00002810 summas 1417.20 krooni viivise nõudes, vaidlust ei ole selles, et kostjal on arve tasumata. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt nimetatud arvetel näidatud jäätmed ei ole kostja tekitatud või neid on olnud koguseliselt vähem, kui arvetel märgitud, või kosja oli konkreetselt nende jäätmete vedamiseks kolmanda isikuga lepingu sõlminud. Kohtule jääb ebaselgeks kostja vastuväide ehitus- ja lammutusjäätmete äravedamise osas, kuna arve nr. 70302329 31.03.07, millel eelnimetatud jäätmete äravedu on märgitud, on kostja tasunud

25.10.2007 ning see ei ole hagisumma arvestuses. Seetõttu jätab kohus kostja sellekohased vastuväited tähelepanuta. Hageja on ajavahemikul aprill 2007.a kuni september 2007.a esitatud arvetest nähtuvalt vedanud kostja elektroonikajäätmeid 0,25 m3 suuruses mahus. Kostjale esitatud arvetele on märgitud õigus vaidlustada nõuet kuni maksetähtajani. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ühtegi pretensiooni seoses arvetega hagejale esitanud ei ole. Hageja selgituste kohaselt fikseerivad autojuht ja laadija sõidulehel jäätmed liigiti, lähtudes Vabariigi Valitsuse 06.04.2006.a määrusega nr 102 kehtestatud „Jäätmeliikide sealhulgas ohtlike jäätmete nimistust“ ja hindavad kogust visuaalselt mahumõõdus (m3). Kohus on seisukohal, et juhul kui kostja ei nõustu arvel näidatud kogustega, on kostjale tagatud vastuväidete esitamise õigus. Kostja pretensiooni esitamise õigust mõistliku aja jooksul alates arve saamisest teinud ei ole. Kohus leiab, et arvete mittetasumist ei saa võrdsustada vastuväite esitamisega. Tuginedes eelnenule asub kohus seisukohale, et kostjal ei olnud vastuväiteid hageja poolt ära veetud jäätmete liigi ega mahu osas. Kostja ei ole vaidlustanud arvetes sisalduvate suurjäätmete mahtu või veotasu suurust. Seetõttu kohus leiab, et nende osas vaidlus puudub. Jäätmeveo teenustasu piirmäärad kehtestab kohalik omavalitsus. Maardu Linnavolikogu 30.05.2006.a määrusega nr 109 kinnitatud „Maardu linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra“ p-s 9 on kinnitatud jäätmeveo teenustasude piirmäärad segaolmejäätmetele, vanapaberile ja -papile, komposteeritavatele biolagunevatele jäätmetele ja suurjäätmetele. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud segaolmejäätmete eest. 30.05.2006.a määruses nr 109 ei sisaldu elektroonikaseadmete teenustasusid, kuna need määrab hageja, arvestades turuhindasid ja veoteenuse olemust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 28 lg 2 kohaselt juhul, kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Kohus on seisukohal, et nähtuvalt esitatud arvetest ja Eestis kehtivatest jäätmetasudest kui üldteadaolevatest asjaoludest, leiab, et hageja määratud teenustasu on mõistlik. 31.10.2006.a lepingu nr 9-5/159 p 4.1.3. järgi võib vedaja poolt jäätmevaldajale osutatud teenuste eest esitatud arve tasumisega viivitamise eest nõuda jäätmevaldajalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud korras. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täimiseni, nõuda viivitusintressi kuni VÕS §-s 94 sätestatud suuruseni. VÕS § 94 alusel on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantsseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt hageja 01.10.2007.a esitatud arvele nr 0002810 arvestas hageja viivise summaks 1417.20 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud hageja viivisearvutuse käiku ega suurust, mistõttu on kohus seisukohal, et viivise summa üle vaidlus puudub. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohtukulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kannab seega kostja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.