Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-22-12753

2-22-12753 Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, VÕS § 113 2 lg 1, VÕS § 397 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, intress, viivis ja täiendav viivis ning sissenõudmiskulude hüvitis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2317,81 eurot, millest 1735,89 eurot on põhivõlgnevus, 432,35 eurot intress, 4,85 eurot sissenõudmiskulud, 144,72 eurot 29.08.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ning viivise 24,15% aastas alates 30.08.2022 tasumata põhivõlalt (1735,89 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus edastada kostja võimalikule tema e-posti aadressile, sest kostjal puudub rahvastikuregistrijärgne elukoht ning lisa-aadressil ta ei ela. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja kontaktandmetes muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba otsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 385 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, s.o 385 eurot, ning see on põhjendatud. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 600 eurot (km-ta). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 600 eurot. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 5h tunnitasuga 120€/h (sh km). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tasumäär 120€/h (sh km) on mõistlik ja põhjendatud, kuid ajakulu on põhjendatud vaid osaliselt. Hageja on selgitanud, et menetlusdokumentide koostamine on olnud keerukas ja ajamahukas. Hageja esindaja on kulutanud aega nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite

2-22-12753 tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks). Kohus leiab, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega ajamahukas. Tegemist on täiesti tavapärase õiguslikult mitte keerulise võlanõudega. Hagiavaldus ei olnud sisulises mõttes mahukas. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu hagimenetluses on 3h. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 745 eurot, millest 385 eurot on riigilõiv ja 360 eurot (3h x 120€/h km-ta) lepingulise esindaja tasu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 745 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.