Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
26. mai 2008. a Tartu
Tsiviilasja number
2-08-13546
Tsiviilasi
V. K kandeavaldus kinnistamisasjas nr 320200803
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 23.02.2008. a määrus nr 289952008
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V. K. (esindaja Tartu notar Karin Jõks) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 23.02.2008. a määrus nr 289952008 muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Tartu Maakohtu kinnitusosakonna kohtunikuabi jättis 23.02.2008 määrusega rahuldamata Tartu notar Karin Jõksi poolt kinnistusosakonnale esitatud kandeavalduse, milles omanik V. K. palub parandada korteriomandi kinnistusregistriosa nr XXXXXX esimeses jaos reaalosa üldpinda ja kanda reaalosa üldpinnana kinnistusraamatusse 40,9 m2 (praeguse 48,6 m2 asemel).
Määruse kohaselt ei saa korteriomandi reaalosa üldpinda muuta, muutmata praeguse kaasomandiosa suurust. Kaasomandiosa suuruse muutmiseks on vajalik kõigi korteriomandite omanike notariaalselt tõestatud kokkulepe.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.
Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ning leiab, et taotletava kande tegemiseks on vajalik esitada muuhulgas puudutatud isikute, so kõigi korteriomanike nõusolekud. Määruskaebuse esitaja viide KRS § 631 ei ole õige, kuna nimetatud säte reguleerib ametiülesande korras tehtavaid toiminguid, kui kinnistusregistri kanne on ebaõige kandemääruse ebaõigsuse tõttu. KRS § 46 sätestab kandemääruse tegemise. Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval juhul kinnistusregistri kanne ebaõige mitte kandemääruse ebaõigsuse, vaid kinnistamisel esitatud dokumentide võimaliku ebaõigsuse tõttu. Korteriomanikud on kinnistut moodustava maatüki kaasomanikud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosale, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Ringkonnakohus leiab, et kannet ei ole võimalik teha üksnes ühele kaasomanikule kuuluva reaalosa suuruse muutmisega, kuna see võib suure tõenäosusega kaasa tuua ka teistele korteriomanikele kuuluvate osade suuruse muutmise. Määruskaebuse väited osas, milles heidetakse ette määruses põhjenduste puudumist, ei ole käesolevas asjas sellise kaaluga, et annaksid aluse menetlusnormide rikkumise tõttu määruse tühistamiseks.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.