Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. mai 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-08-11247
Tsiviilasi
A.H. hagi M.L. vastu 10 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlus
-
hageja A.H. , kostja M.L. ,
kirjalik
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus o t s u s t a s:
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista M.L. ilt A.H. kasuks kahjuhüvitis summas 10 000 (kümme tuhat) krooni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. A.H. menetluskulud jätta M.L. i kanda.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja nõue ja põhjendused 26.03.2005 teostas kostja hagejale kuuluval Tartumaal Rannu vallas asuval R. kinnistul (kinnistuosa nr XXXXXXX) ebaseaduslikku metsaraiet. Kahju ebaseaduslik tekitamine kostja poolt on tõendatud kostja omakäelise seletusega. Hageja ei ole kunagi andnud kostjale nõusolekut oma maatükil raietööde teostamiseks. Seega on kostjapoolne metsaraie teostatud õigusliku aluseta ning hageja omandiõiguse rikkumisega. Hoolimata saadetud pretensioonidest ei
ole kostja võtnud hagejaga ühendust, ei ole siiani asunud tekitatud kahju hüvitama ega sõlminud ka pretensioonis välja pakutud järgmaksete graafikut. Hageja oli sunnitud tellima ebaseaduslikult raiutud metsa liigi ja koguse määramiseks välitööde korraldamise. Kostja on ebaseaduslikult raiunud 62 rm metsa. Hageja võttis kahju suuruse määramisel aluseks kahju tekkimise aja küttepuude turuhinna, mis oli 280-300 krooni rm. Arvestades ebaseaduslikult langetatud puude kogust ning küttepuude turuhinda on hagejale tekkinud kahju suuruseks kokku 17 400 (62 rm x 280 krooni). Hageja nõuab oma 25.03.2008 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses kostjalt siiski kahju hüvitamist summas 10 000 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid 16.04.2008 oma elukohas isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud väljavõttega kinnistusraamatust, M.L. seletuskirjaga, hagejapoolse 29.02.2008 pretensiooniga ning väljavõtetega „Kuldse Börsi“ väljaandest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg 1 järgi kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). TsÜS § 54 lg 1 kohaselt kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise tekitatud kahju eest summas 10 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.