2-07-14278
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. mai 2008 Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-14278
Tsiviilasi
N.L. ’i hagi O.S. vastu 28 085 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
• • •
esindajad
hageja: N.L. hageja esindaja: adv. Kaljo Kuusmaa; kostja: O.S.
Kohtuistungi toimumise aeg
16.04.2007.a. esitas hageja Tartu Maakohtule hagi O.S. vastu 28 085 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 2005-2006.a. vastastikkuse kokkuleppe alusel kostjale alljärgnevad asjad, esemed ja materjalid: 1) alumiiniumist ehitustellingud maksumusega 2 000 krooni, arvestades kulumist 1 700 krooni; 4 000 krooni, arvestades kulumist 3500 krooni; 2) alumiiniumist ehitusredelid maksumusega 750 krooni, arvestades kulumist 350 krooni; 220 krooni, arvestades kulumist 120 krooni; 3) elektriline kõrgsurve veepüstol (tumesinist värvi, marki ei mäleta) hinnaga 4 250 krooni, arvestades kulumist 2 500 krooni. Antud seadme üleandmise momendil ütles hageja, et kontrollib, kas seade on töökorras ja siis maksab selle eest. 4) uus kütuse käsipump kinnaga 650 krooni; 5) hüdrauliline tungraud: 3T – 280 krooni, 5 T – 650 krooni ja mehhaaniline tungraud 7 tonni, arvestades kulumist 200 krooni; 6) ehitusnaelad suuruses 200x150x100 20 kg hinnaga umbes 200 krooni; 7) ehitusarmatuur läbimõõdus 10 mm pikkus 180 cm, 200 cm – 60 tk hinnaga 600 krooni (seda armatuuri kasutati kuuri, garaaži ehituseks aadressil Tartu Pärna 14. Ehitusest võttis hageja osa isiklikult ning samuti osales ehitusel kodanik N.T. , kes elab aadressil Tartu Uus 13c-11); 8) vasest elektri jõukaabel 285 m vanaraua hinnaga 750 krooni, siseelektrikaabel 350 m hinnaga 8 krooni meeter, seega 2 000 krooni, arvestades kulumist ja lisades elektri mehhanismid ja detailid; 9) ehitus pahtlilabidad 15 tk hinnaga 10 krooni tükk, seega 150 krooni, terava otsaga ja kühvellabidad ilma varteta 28 tk – 15 krooni tükk, seega ligikaudu 300 krooni; 10) uus aia inventar: rehad, labidad, varred summas 800 krooni; 11) diiselõli 120 liitrit (marki ei mäleta) kokkulepe hinnas 2 800 krooni, hüdraulika õli (hageja müüdud väikebuss Iveko-Ford ja õlijäägid osutusid üleliigseteks); 12) Isover tüüpi soojustus – 4 pakki, umbes 250 krooni tükk, kokku 1 000 krooni; 13) keevituslamp 2 tk – 500 krooni; 14) uued plastmassist ehitusämbrid – 2 tk mille ligikaudne hind oli 100 krooni ja kasutatud 2 tk mille hinda ei mäleta; 15) Tallinna Piima sinised plastmassist kastid – 5 tk maksumusega 45 krooni tükk, arvestades kulumist 100 krooni; 16) uus, valget värvi fotoelemendiga elektriline prožektor 1 000 vatti hinnaga 485 krooni; 17) plastmassist anumad ehitussegude segamiseks – 2 tk, hinda ei mäleta; 18) mutrivõtmed ja tisleri tööriistad kogumaksumusega, arvestades kulumist 1 500 krooni; 19) värava ja garaažihinged, konksud, riivid maksumusega 3 000 krooni. Metallist ehituskopad summas 200 krooni. Garaažilukud ja ripplukud summas 1 500 krooni. Uued - 1 000 krooni ja kasutatud 50% - 500 krooni; 20) uus hüdroisolatsioon Venemaa päritoluga 4 rulli (475 krooni 1 rull), seega 1 900 krooni; 21) uued puidust uksed ilma karbita hinnaga 3 000 krooni, kokkuleppehind on 2 000 krooni; 22) täis propaaniballoon hinnaga 600 krooni; 23) kulutused telefonikõnedele kostjaga 350 krooni. Kokku: 23 ühiku eest summa 28 085 krooni. Eelmainitud asjade kohta oli suuline kokkulepe, et hageja kohustub tasuma peale naasmist Norrast (2006.a. märtsis sõitis kostja ehitustöödele Norra vabariiki). Selle kokkuleppe sõlmimise juures viibis G.M. , Tartu 61-37, kellelt kostja sai hageja garantii alusel võlgu sõiduauto Volvo. Edaspidi kostja ignoreeris hageja poolt telefoni teel esitatud küsimusi, millal tasub eeltoodud nimekirjas loetletud esemete eest. Hageja pöördus palvega oma tuttavate G.M. ja Irina Kolomijets poole, paludes nende kaasabi raha maksmise või ülekandmise vahendamises, mille oli kostja hagejale võlgu. Alates 06.04.2007.a. on hageja viibinud vahi all. Kostja ütles Irina Kolomijets’ile, et maksis raha hageja endisele abikaasale (millisele, ta ei täpsustanud). Sealjuures teadis kostja väga hästi, et hagejal oli endise abikaasaga perekondlik tüli ja lahutus, mille põhjusel võeti hageja vahi alla. Kostja ütles, et annab veel 500 krooni ja kõik. (selle summa 500 krooni kandis ta hageja arvele Tartu Vanglasse). Raha laekunud ei ole.
Hageja nõudeks kostjalt oli 43 085 krooni, millest 28 085 on varaline kahju ja 15 000 krooni mittevaraline kahju. 06.septembri 2008.a. kohtumäärusega on kohus menetlusse võtnud 28 085 kroonise varalise kahju nõude ja keeldunud menetlusse võtmast 15 000 kroonist mittevaralise kahju nõuet (tl 46-48).
Kostja oma vastuses (tl 53) leiab, et kui hageja peab hagiavalduses silmas kostja ja hageja vahel 2005.a. suvel sõlmitud suulist kokkulepet (hagiavaldusest ei nähtu selgelt, millist „vastastikust kokkulepet“ silmas peetakse), mille esemeks olid ehitusmaterjalid, siis märgib kostja, et osaliselt olid kokkuleppe esemeks tõepoolest hagiavalduses loetletud esemed. Lepingu esemeks olid: 1) 2 ehitustellingut; 2) ehitusredel; 3) tingimusliku kokkuleppe alusel 1 kõrgsurve veepüstol; 4) kütuse käsipump; 5) vasest jõukaabel ja siseelektrikaabel; 6) kellud ja labidad, kokku üheksa; 7) diiselõli 60 liitrit; 8) tingimusliku kokkuleppe alusel üks puituks. Lepingu esemeks ei olnud: 1) rohkem kui üks ehitusredel; 2) tungrauad; 3) ehitusnaelad; 4) ehitusarmatuur; 5) rehad, labidad, varred; 6) Isover tüüpi soojustus; 7) keevituslamp 2 tk; 8) uued plastämbrid 2 tk, kasutatud plastämbrid 2 tk; 9) plastkastid 5 tk; 10) prožektor; 11) plastanumad 2 tk; 12) mutrivõtmed ja tisleri tööriistad; 13) värava- ja garaažihinged, konksud, riivid, metallist ehituskobad, garaažilukud ja ripplukud 14) hüdroisolatsioon; 15) rohkem kui 1 puituks; 16) propaaniballood; 17) vasest jõukaabel. Ehitustellingute ostmisel sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, et kostja maksab nende eest 2 000 krooni. Kokkuleppe kohaselt maksis kostja raha Janar Järv nimelisele isikule vähendamaks hageja võlga bussi (Iveco) rendi või ostu eest. Janar Järv on nõus raha saamist kinnitama. Ühe ehitusredeli eest tasus kostja kokkuleppe kohaselt hagejale 200 krooni. Kõrgsurve veepüstoli osas sõlmisid hageja ja kostja tingimusliku kokkuleppe – kui on töökorras, siis maksab kostja selle eest 200 krooni. Kontrollimisel selgus, et see ei ole töökorras. Kostja on valmis selle tagastama. Kütuse käsipumba eest maksis kostja koheselt hagejale 100 krooni, nagu oli kokku lepitud. Ehitusnaelad võttis kostja tasuta vastu ainult sel põhjusel, et hageja lubas need vastasel korral minema visata. Seega, kuna ehitusnaelte osas müügihinnas kokku ei lepitud ja müügihinna tasumise kohustust ei tekkinud, siis ei saanud need olla müügilepingu esemeks, mille väidetavast rikkumisest tulenevalt on käesolev hagi esitatud. Elektrikaabel on kostja valduses, kuid oluliselt väiksemas koguses kui hagiavalduses märgitud. Kostja poolt on see kasutamata ja valmis tagastamiseks. Kellusid ja labidaid oli kokku 9, nende eest maksis kostja hagejale 100 krooni, millega hageja oli nõus.
Kasutatud diiselõli eest tasus kostja 200 krooni, nagu hageja ja kostja olid kokku leppinud. Kostja valduses on üks puituks, mille kohta sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, et kui mõõtudelt sobib, siis maksab kostja 600 krooni. Ei sobinud ja kostja on valmis tagastama, sellest on ka hageja teadlik. Muud väidetavad lepingu esemed ei vasta tegelikkusele. Nende osas ei ole kostja ja hageja vahel olnud mingeid kokkuleppeid. Kuna hageja ei ole tõendanud, et need esemed kunagi tema valduses üldse on olnud, siis on äärmiselt kaheldav ka see, kas hagejal oli võimalik nimetatud objektidega tehinguid teha. Kostja on seisukohal, et need väidetavad esemed on kas välja mõeldud või on hageja võõrandanud need kellelegi teisele. Hageja helistas kostjale vaid ühel korral 2006.a. detsembris kui palus kanda tema arvelduskontole Tartu Vanglas 500 krooni, mille maksmise korral pidid hageja ja kostja olema omavahel tasa. Nimetatud kokkulepe täiendas 2005,a, suvel sõlmitud suulist kokkulepet ning selle suulise kokkuleppega kinnitas hageja, et tal ei ole pärast 500 krooni ülekandmist kostja suhtes 2005.a. suvel sõlmitud kokkuleppest tulenevaid nõudeid. Kostja sooritas makse, mida kinnitab ka hageja poolt kohtule esitatud koopia maksekorraldusest. Rohkem telefonivestlusi kostja ja hageja vahel ei ole toimunud, mistõttu on täiesti põhjendamatu 350 krooni sissenõudmine kostjalt telefonikulude katteks. Hagiavalduse kohaselt on punktides 1-23 loetletud ehitusmaterjalide väärtus 28 085 krooni. Sama suur on käesolevas tsiviilasjas ka hagihind. Samas on hageja hagiavalduses ka ise tunnistanud, et kostja on vähemalt 500 krooni ehitusmaterjalide eest juba kandnud tema arvele Tartu Vanglas. Seega on hagis sisalduv nõue ja hagihind vastuolus hageja enda väidetega. Kostja ei mõista, millist kokkulepet ta on rikkunud. Ta on täitnud hageja ja kostja vahelist 2005.a. suvel sõlmitud kokkulepet. Selle kokkuleppe osas on hageja 2006.a. detsembris ka kinnitanud, et tal ei ole kostja suhtes nõudeid. Hagi aluseks olevaid asjaolusid ei ole hagiavalduses selgelt välja toodud. Hagi on täielikult tõendamata, seal hulgas kostja süüdistamine pettuses ja hageja vara omastamises. G.M. ja N.T. kaasamine käesolevasse tsiviilasjasse ei võimalda hagejal tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid, kuna G.M. ei ole viibinud kostja ja hageja vaheliste kokkulepete sõlmimise juures ning N.T. ei ole asjassepuutuv isik. Väidetavalt on hageja koos N.T. ’iga ehitanud Tartu linnas X 14 asuva abihoone garaaži kuuri vundamenti ning seejuures olevat hagejal jäänud saamata tehtud töö eest 15 000 krooni. Nimetatud asjaolu ei ole aga käesolevas asjas relevantne ega vaidlusalune asjaolu, kuna kohtu poolt menetlusse võetud hagiavaldus on seotud üksnes kostja ja hageja vahelise 2005.a. suvel sõlmitud kokkuleppe väidetava rikkumisega. Hageja oma vastuses (tl 61) leiab, et väide selle kohta, et kostja olevat ehitustellingute eest maksnud 2 000 krooni kellelegi Janar Järvele ei ole arvestatav, sest kostja ei ole tõendanud, et temal oli hagejaga kokkulepe tasuda ehitustellingute eest Janar Järvele. 12.03.2008.a. istungiks (tl 82) tagastas kostja põdrasarved, sinise survepesuri, sinise tolmuimeja, tungraua, 5 labidat, kellud (12 tk), puitukse, alumiiniumredeli. Tagastamata jäid naelad ja punane pump, kuna need on kostjal maal kuuris teiste asjade all ja neid on võimatu kätte saada. Kostja sõnul maksab poes pump 120 krooni, aga hageja nõuab 600 krooni. Kostja ei ole nõus sellist summat maksma. 17.04.2008.a. istungil (tl 95) teatas kostja, et on tagastanud veel naelad 6x200 mm koguses 15 kg.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada vaid siseelektrikaabli tagastamise osas. Pooled sõlmisid suulise ostu-müügi lepingu 2005.aasta suvel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et selline suuline kokkulepe on olemas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Hagiavalduse kohaselt on 23 nõuet erinevate asjade suhtes. Kohus peab vajalikuks neid eraldi analüüsida. Alumiiniumist ehitustellingute eest tasus kostja 2 000 krooni Janar Järvele, kes on bussi omanik, kellelt hageja bussi rentis. Vastavalt hageja ja bussi omaniku kokkuleppele pidi see summa arvestatama maha bussi rendist (tl 95). Hageja sellist tegevust ei tunnista. Tunnistaja Janar Järve ütlustest (tl 99) selgub, et ta on saanud nimetatud summa kostja käest. Sellega on alumiiniumist ehitustellingute nõue põhjendamatu, kuna nende eest on kostja tasunud ning vatsvalt tunnistaja ütlustele on hageja selle heaks kiitnud, sest muidu ei oleks tema seda raha vastu võtnud.. Alumiiniumist ehitusredeli kostja tagastas ning väidab, et teisi redeleid ei ole ta näinud. Hageja tunnistab, et T ei näinud redeli üleandmist. Tunnistaja T, kes osales samuti kostja juures vundamendi valamisel, räägib (tl 100-101), et ei teadnud, kelle ehitusmaterjale kasutati ehitustegevusel. Seega ei ole põhjendatud hageja nõue kostja vastu 400 krooni saamiseks alumiiniumist redeli eest. Elektrilise kõrgsurve veepüstoli, hüdraulilise tungraua ja ehitusnaelte osas nõuet ei ole, kuna kostja tagastas nimetatud esemed ja hageja on sellega nõus (tl 95-96). Kostja tunnistab, et on kütuse käsipumba saanud, kuid ei leidnud seda. Kostja käis poes, uus käsipump maksab 400 krooni. Kostja sõnul maksis ta pumba eest hagejale 100 krooni kohe, kui pumba sai. Kohus leiab, et tuleb arvestada seda, et kostjale üleantudkütuse käsipump ei olnud uus.Hageja ei nõua selle kompenseerimist, vaid selle tagastamist Mehhaanilist tungrauda ei ole kostja enda sõnul saanud, hageja ei ole kuidagi tõendanud ka asja üleandmist, seega ei ole nõue põhjendatud. Ehitusarmatuuri kohta ei ole kostja midagi kuulnud ja väidab, et ei ole saanud. Tunnistaja N.T. väidab, et hageja pool oli hästi palju armatuuri ning seda kasutati ka vundamendi tegemisel kostja juures, kuid kelle oma see oli, seda ta ei tea. Vasest elektri jõukaablit ei ole kostja saanud. Siseelektrikaabli on kostja nõus tagastama Ehituspahtlilabidate osas nõuet ei ole (tl 96). Uue aia inventari, Isover tüüpi soojustuse, keevituslambi, uute plastmassist ehitusämbrite, Tallinna Piima siniste plastmassist kastide, plastmassist anumate, mutrivõtmete ja tisleri tööriistade, värava ja garaažihingede, konksude, riivide, prožektori, uue hüdroisolatsiooni ja propaanballooni osas väidab kostja, et pole neid saanud. Diiselõli kohta väidab kostja, et on hagejale selle eest maksnud. Uue puidust ukse ja põdrasarved on kostja tagastanud, seega ei ole nende osas nõuet. Kulutused telefonikõnedele kostjaga 350 krooni väärtuses ei ole samuti põhjendatud, kuna kostja väidab, et rääkis hagejaga vaid üks kord ja hageja ei ole põhjendanud oma väidet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Lõige 2 järgi Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud asjade üleandmise toimumist. Ka tunnistaja N.T. ütlused ei tõendanud asjade üleandmist. Samuti ei ole hageja tõendanud seda, et kostja ei ole maksnud asjade eest, mille kohta kostja väidab, et ta on maksnud. Kostja on mitmed esemed hagejale tagastanud, mille kohta on asjade nimekiri (tl 82, 95) ja fototõendid (tl 78), millelt nähtub asjade tagastamine ja asjade vastuvõtja, hageja poeg, kellel hageja oli palunud asjad vastu võtta. Kostja on nõus tagastama ka siseelektri kaabli. Ülejäänud nõuete osas ei ole hageja kohut veennud, et need nõuded on olemas, ega tõendanud kuidagi nende nõuete olemasolu.
Seega rahuldab kohus hagi vaid siseelektrikaabli väärtusega 2 000 krooni ja kütuse käsipumba väärtusega 650 krooni osas, mille kostja peab hagejale tagastama. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagejale oli 08.augusti 2007.a. määrusega antud menetlusabi ja hageja oli vabastatud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1 750 krooni tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kohus mõistab hagi rahuldamise korral kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Käesolevas asjas sai hagi nõudes 28 085 krooni rahuldatud summas 8430 krooni ehk 30 % ulatuses ja jäi rahuldamata summas 19 655 krooni ehk 70 % ulatuses. Seega kuna hageja oli vabastatud riigilõivu maksmisest ainult hagiavalduse esitamisel, tuleb hagejal tasuda riigilõivu 1 250 krooni ja kostjal tuleb tasuda riigilõivu 525 krooni riigituludesse.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.