Mõista kostjatelt OSAÜHING xxx ja xxx hageja Aktsiaselts ESPAK kasuks solidaarselt välja põhinõudena (põhivõlana) 9 750 (üheksa tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.
3.Mõista kostjatelt OSAÜHING xxx ja xxx hageja Aktsiaselts xxx kasuks solidaarselt välja
hagiavalduse
esitamise
hetkeks
sissenõutavaks
muutunud
viivis
(viivitusintress) summas 7 444,10 krooni (seitse tuhat nelisada nelikümmend neli krooni ja 10 senti).
4.Mõista kostjatelt OSAÜHING xxx ja xxx hageja Aktsiaselts xxx kasuks solidaarselt välja viivis (viivitusintress) 0,03% (null koma null kolm protsenti) päevas põhinõude summalt (9 750 krooni) alates 10. jaanuarist 2008.a kuni põhinõude täitmiseni.
5.Resolutsiooni punktis 2 nimetatud nõude osas on käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostjate OSAÜHING xxx ja xxx kanda. Kostjad vastutavad menetluskulude eest solidaarselt. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 23. mail 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.9. jaanuaril 2008.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõla 9750 krooni ja seisuga 9. jaanuar 2008.a arvestatud viivise 7444,10 krooni ning alates 10. jaanuar 2008.a viivise 0,03% päevas põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OSAÜHING xxx (edaspidi kostja I) 20. märtsil 2006.a ostu-müügi lepingu nr HL25644 (edaspidi leping). Lepingu alusel ostis kostja I hagejalt erinevaid ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale. Lepingu punkti 9 kohaselt kohustus kostja kaupade eest hagejale tasuma viimase poolt esitatud arvete alusel ja arves näidatud kuupäeval. Maksmisega viivitamise korral kohustus kostja I maksma hagejale viivist 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja I oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ning võlgneb hagejale saadud kaupade eest vastavalt 20. juuli 2006.a arvele nr 0709056 9750 krooni. Kauba võttis vastu kostja I volitatud esindaja J.Zapadinski ilma pretensioonideta. Seoses eeltoodud võlaga on kostjale I arvestatud arve maksetähtajale järgnevast päevast, 11. augustist 2006.a kuni 9. jaanuarini 2008.a, vastavalt lepingu punktile 9 viivist summas 7444,10 krooni. Vastavalt 24. märtsil 2006.a sõlmitud käenduslepingule kohustus xxx (edaspidi kostja II) käendajana vastutama solidaarselt hageja ees kostja I lepingu nr HL25644 järgsete kohustuste täitmise eest. Vaatamata hageja meeldetuletustele kostjad võlga tasunud ei ole.
3.Kostja I vastu esitatud nõuete osas on nende õigusliku alusena hagis täiendavalt viidatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, §-le 100, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1. Kostja II osas on lisaks osundatud VÕS § 142 lg-le 1 ning § 145 lg-tele 1 ja 2.
4.4. märtsil 2008.a kohtusse saabunud ühises kirjalikus vastuses teatavad kostjad, et nad peavad hagiavalduses nende vastu suunatud põhinõuet summas 9750 krooni õigeks. Kostjad ei pea hagiavalduses nende vastu suunatud viivisenõuet õigeks ning vaidlevad sellele vastu järgnevatel põhjustel. Kostjad leiavad, et hageja poolt esitatud viivisenõue 7444,10 krooni ulatuses on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole kordagi esitanud kostjatele nõuet ei põhivõlgnevuse ega ka viivise tasumiseks. Hagimaterjalidele lisatud meeldetuletust 5. detsembrist 2007.a ei ole kostjad saanud. Kostjad on seisukohal, et hageja käitumine viivisenõude esitamisel on pahauskne, sest kostjate tähelepanu 20. juuli 2006.a arve tasumata jätmisele ei juhitud ühe aasta jooksul. Hageja soodustas sellise tegevusega vastaspoole käitumist, lubades viimasel eeldada, et leping on täidetud nõuetekohaselt ning kõnealuse arve alusel saadud kauba eest on tasutud. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole kinni pidanud teatamiskohustusest, milline tagab lepinguõiguses üldiselt tunnustatud lojaalsuse ja vastastikuse koostöö toimimise. Jättes esitamata 1,5 aasta jooksul nii põhi- kui ka viivisenõude ning kasvatades viivisenõude peaaegu põhivõlgnevusega võrdse summani, on hageja käitunud vastuolus hea usu põhimõttega.
MENETLUSE KÄIK
5.15. aprillil 2008.a tsiviilasjas tehtud määrusega otsustas kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-le 1 lahendada asja kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti märkis kohus määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 20 päeva pärast dokumentide ja taotluste esitamise tähtpäeva möödumist.
15.aprilli 2008.a kohtumäärus on kostjate esindajale kätte toimetatud 18. aprillil 2008.a. Hageja esindajale saab kooskõlas TsMS § 307 lg-ga 3 lugeda kõnealuse menetlusdokumendi kättetoimetatuks 28. aprillil 2008.a. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja nimetatud päeval koostanud hageja kirjaliku seisukoha kostja vastusele.
6.2. mail 2008.a on saabunud kohtule hageja seisukoht kostja vastusele ning täiendavad dokumendid. Hageja märgib, et ta on saatnud korduvalt kostjale I meeldetuletusi nii maksmata arve kui ka viivise kohta (19. oktoobril 2006.a, 11. detsembril 2006.a, 23. oktoobril 2007.a ja 5. detsembril 2007.a). Hageja leiab, et ta ei ole tegutsenud vastuolus hea usu põhimõtetega. Hageja jääb oma nõude juurde täies ulatuses. Nimetatud menetlusdokumendid on kohtu poolt edastatud ka kostjate esindajale. Muid avaldusi ega dokumente menetlusosalised 15. aprilli 2008.a kohtumääruses antud tähtaja jooksul kohtule esitanud ei ole. 23. mail 2008.a on kohtule saabunud kostjate arvamus hageja 28. aprilli 2008.a seisukoha ja täiendavalt esitatud dokumentide suhtes. Nimetatud arvamuse jätab kohus TsMS § 331 lg 1 alusel otsuse tegemisel arvestamata ning tagastab selle kostjate esindajale. Lähtudes kohtu ülalosundatud 15. aprilli 2008.a määrusest, lõppes dokumentide ja taotluste esitamise tähtaeg kostjate jaoks 8. mail 2008.a (15. aprilli 2008.a määrus toimetati kostjate esindajale kätte 18. aprillil 2008.a).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
8.Hageja põhinõude 9750 krooni osas on kostjad hagi õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 4 lg-s 3 sätestatule on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Seega kuulub hagi nimetatud nõude osas summas 9750 krooni rahuldamisele hagi õigeksvõtul põhinevalt. Lähtudes TsMS § 444 lg-s 1 sätestatust, piirdub kohus käesolevas otsuses seetõttu kõnealuseid nõudeid puudutavas osas üksnes õigusliku põhjendusega.
20.märtsil 2006.a on hageja ja kostja I vahel sõlmitud ostu-müügi leping nr HL25644, mille alusel ostis kostja hagejalt erinevaid ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale. Lepingu punkti 9 kohaselt kohustus kostja I kaupade eest hagejale tasuma viimase poolt esitatud arvete alusel ja arves näidatud kuupäeval. Kostja I oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ning võlgneb hagejale saadud kaupade eest 9750 krooni tulenevalt 20. juuli 2006.a arvest nr 0709056. Asja müügilepinguga kohustub müüja vastavalt VÕS § 208 lg-le 1 andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Ostuhinna tasumata jätmisega on kostja I oma kohustust rikkunud (VÕS § 100). Hagejal on õigus nõuda kostjalt I ostuhinna tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist.
24.märtsil 2006.a on hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping, millega kohustus kostja II käendajana vastutama solidaarselt hageja ees kostja I lepingu nr HL25644 järgsete kohustuste täitmise eest. Tulenevalt VÕS § 142 lg-st 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, s.h kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Kostjad on vaielnud hagile vastu viivisenõude 7444,10 krooni osas. Kostjad leiavad, et viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega.
9.Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikult oluliste asjaolude üle. 20. märtsil 2006.a on hageja ja kostja I vahel sõlmitud ostu-müügi leping nr HL25644, mille alusel ostis kostja hagejalt erinevaid ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale. Nimetatud lepingu punkti 9 kohaselt kohustus kostja I kaupade eest hagejale tasuma viimase poolt esitatud arvete alusel ning arvel näidatud maksetähtaja jooksul, mis on 21 päeva. Sama lepingupunkt näeb ette, et arve tasumisega viivitamise korral on hagejal (müüjal) õigus nõuda viivist 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Puudub vaidlus ka selles, et 24. märtsil 2006.a on hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping, millega kohustus kostja II käendajana vastutama solidaarselt hageja ees kostja I lepingu nr HL25644 järgsete kohustuste täitmise eest.
VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õiguse nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on hageja ja kostja I vahel
20.märtsil 2006.a sõlmitud lepingus kokku lepitud 0,15% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist põhinõude aluseks oleva arve (nr 0709056) maksetähtajale järgnevast päevast kuni 9. jaanuarini 2008.a (hagiavalduse esitamise päev). Kostjad on oma kirjalikus vastuses leidnud, et hageja poolt esitatud viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole kordagi esitanud kostjatele nõuet ei põhivõlgnevuse ega ka viivise tasumiseks. Hagimaterjalidele lisatud meeldetuletust 5. detsembrist 2007.a ei olevat kostjad kätte saanud. Kostjad on seisukohal, et hageja käitumine viivisenõude esitamisel on pahauskne, sest kostjate tähelepanu 20. juuli 2006.a arve tasumata jätmisele ei juhitud ühe aasta jooksul. Hageja soodustas kostjate hinnangul sellise tegevusega vastaspoole käitumist, lubades viimasel eeldada, et leping on täidetud nõuetekohaselt ning kõnealuse arve alusel saadud kauba eest on tasutud. Kohus kostjate osundatud vastuväidetega ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja I volitatud isik hageja nõuete aluseks oleva arve nr 0709056 kätte saanud 20. juulil 2006.a (vt toimik, lk 7). Kostjad ei ole arve kättesaamist otseselt ka vaidlustanud. Seega pidi kostja I olema teadlik 20. märtsil 2006.a sõlmitud lepingu alusel tekkinud täitmata rahalisest kohustusest. Samuti oli pooltele teada kõnealuse lepingu 9. punktist tulenev hageja õigus nõuda arvete tasumisega viivitamise korral viivist 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kohtu hinnangul ei saa kostja I vabandada oma kohustuste täitmata jätmist sellega, et hageja ei ole väidetavalt vastavasisulist nõuet (meeldetuletust) esitanud. Kohus osundab siinjuures Riigikohtu 2. juuni 2003.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-03 (p 13) avaldatud seisukohale, mille kohaselt võib pikema aja jooksul õiguse kasutamata jätmine sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse, kuid siiski ei saa üldjuhul seaduses sätestatud aegumistähtaja sees määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat uut tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Seda õigustaksid ainult erandlikud asjaolud. Nimetatud seisukohta on Riigikohtu tsiviilkolleegium korranud ka hilisemates lahendites (vt nt: 6. detsembri 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-07 (p 16)). Käesoleval juhul taolisi erandlikke asjaolusid kohtu hinnangul ei eksisteeri. Hageja on hagi esitanud seadusest tuleneva (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 146 lg 1) aegumistähtaja jooksul. Seetõttu kuulub hageja poolt esitatud viivisenõue kostja I vastu rahuldamisele.
10.Lähtudes ülalviidatud VÕS § 145 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, kuulub viivisenõue rahuldamisele ka kostja II osas. Kohus märgib, et vastavalt VÕS § 146 lg-le 1 peab võlausaldaja andma käendaja nõudel talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Juhul kui võlausaldaja nimetatud kohustust ei täida, võib see olla sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt käendaja vastu esitatava nõude vähendamise aluseks. Käesoleval juhul ei ole kostja II sellistele asjaoludele aga tuginenud.
11.Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades eeltoodut ning juhindudes viimatinimetatud sättest, kuulub rahuldamisele ka hageja nõue mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis 0,03% päevas põhinõude summalt (9750 krooni) alates 10. jaanuarist 2008.a kuni põhinõude täitmiseni.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS §
173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostjate kanda. Kooskõlas TsMS § 165 lg-ga 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
13.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtu poole pöördumisel tasunud riigilõivu 1250 krooni. Tulenevalt TsMS § 133 lg-st 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne (TsMS § 133 lg 2). TsMS § 139 lg 3 sätestab, et riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 9750 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 järgi hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 kohaselt kuni 10 000 kroonise hinnaga hagilt tuleb tasuda riigilõivu 750 krooni. Lähtudes TsMS § 150 lg 1 p-st 1, kuulub riigilõiv enamtasutud osas tagastamisele. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 3 tagastatakse riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel määruse alusel.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.