Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

vahepealse kadumisega kostja hagi ei tunnista, kuna kadumise aegsel perioodil võidi teostada tehinguid ja lepinguid, millega kostjal seos puudub. 18.10.2007.a. ja 22.10.2007.a. esitas kostja kohtule taotluse käekirjaekspertiisi läbiviimiseks. 08.11.2007.a. esitatud avalduses taotles kostja jätkuvalt käekirjaekspertiisi ning leidis, et ekspertiisi eest tasumine peaks toimuma peale kohtuotsuse väljakuulutamist. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma tekkinud võlgnevuse kokku summas 1 831 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 07.11.2000.a. sõlmitud Q GSM leping nr 10082504 (t lk 11 ja 82). Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 915,50 krooni ja viivise summaks 915,50 krooni. Hageja lõpetas 18.02.2002.a. kostjaga Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p 9.2. kohaselt ühepoolselt lepingu, seoses kostjapoolsete kohustuste rikkumisega, esitades kostjale 20.04.2005.a. saldoteatise (t lk 13) nr 11730425 summas 1 415,50 krooni, mille moodustavad: telefonimaksed summas 256,88 krooni, kõneteenused summas 658,62 krooni ja leppetrahv summas 500 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud arvetega (t lk 40-51) on tõendatud asjaolu, et kostjal on tekkinud hageja ees võlgnevus. Kostja nimetatud väidet ühegi tõendiga ümberlükanud ei ole. Kostja vastuväide passi kadumise kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Mobiilsiseteenuste arved on arvete väljatrükkidele tuginedes saadetud kostja aadressil, mille põhjal saab järeldada, et kostja pidi temale saadetud arved kätte saama. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks, vastavalt arvete väljatrükkidele ning Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, välja mõista põhivõlg kokku summas 915,50 krooni. TSK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Vastavalt Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele p-le 7.5 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte vähem kui 60.00 krooni. Viivisearvestusele ning viivissummale ei ole kostja vastu vaielnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised põhivõla ulatuses so summas 915,50 krooni. Kohus peab muuhulgas vajalikuks märkida seda, et kostja esitatud väited selle kohta nagu ta ei oleks allkirjastanud liitumislepingut, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus on mitmel korral andnud kostjale aega ekspertiisi tasu tasumiseks, kuid kostja ei ole seda teinud. Samuti ei ole kostja esitanud menetlusabi taotlust menetluskulude kandmiseks, ekspertiisi tasu tasumiseks. 04.12.2007.a. kohtumäärusega (t lk 117) jättis kohus ÕVtaotluse ekspertiisi määramiseks rahuldamata kuna kostja ei tasunud tähtaegselt ekspertiisitasu. Asjaolu, et kostja ei ilmunud 06.05.2008.a. toimunud kohtuistungile, ei takista kohtul antud asjas lõpplahendi tegemist. Kostja poolt kohtule esitatud taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks ei ole põhjendatud. TsMS § 422 lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat, lg 2 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Kostja on kohtukutse saanud kätte 25.03.2008.a. isiklikult allkirja vastu (t lk 139). 04.05.2008.a. teatas kostja, et ei saa osaleda 06.05.2008.a. toimuval kohtuistungil tervislikel põhjustel. Kostja on alates 03.05.2008.a.

dekreedis ning 06.05.2008.a. viibib AS-is Ida-Tallinna Keskhaigla arstlikul läbivaatusel. Kohus leiab, et nimetatud põhjus ei kvalifitseeru TsMS § 422 lg-s 1 toodud mõjuvate põhjuste alla. Seaduses on ammendavalt kirja pandud juhud, mida kohus loeb mõjuvaks. Nimetatud taotluse rahuldamata jätmisel arvestab kohus ka kostja eelnevat käitumist, s.t kostja eelnevaid taotlusi kohtuistungite edasilükkamiseks. Kohus on teinud pooltele ettepaneku lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses, kuid kostja on sellele vastuvaielnud. Seega oleks pidanud kostja tegema endast kõik, et viibida kohtu poolte määratud aegadel kohtuistungil või saatma sinna enda lepingulise esindaja. Antud tsiviilasja lahendamisel tuleb arvestada ka TsMS § 2, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 1 831 krooni. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 140 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 91,55 krooni. Kostjal tuleb kokku tasuda hagejale menetluskuludeks 231,55 krooni.

Ene Tsefels Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.