Viru Maakohus
Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
Geete Lahi 22. mai 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-07-6000
Tsiviilasi
N V hagi H EL-H A vastu 15 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja N V xxx Kostja H EL-H A xxx
Asja läbivaatamise kuupäev
22. aprill 2008.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja N V Kostja H EL-H A
kasutab Vara juba pikemat aega ja tal on võimalus antud Vara hagejale müüa. Hageja teadis, et Vara omanik V S on surnud. Kostja teatas hagejale, et surnud omaniku pärija O J käesoleval ajal vormistab pärandi ja et viimane on nõus hagejale Vara müümisega kostja poolt pakutud tingimustel. Kostja väide oli suuliselt kinnitatud O J poolt. 31.05.2006.a andis hageja kostjale üle 15 000 krooni. Raha üleandmist kinnitab 31.05.2006.a tõend, mis on koostatud hageja, kostja ja aiandusühistu „G“ juhatuse esimehe poolt. Hageja edaspidistele korduvatele pöördumistele kostja poole surnud V S pärandi vormistamise vajaduse kohta lubas kostja võtta kasutusele selleks ettenähtud vajalikud toimingud, kuid päriselt mitte midagi ei teinud. 2006.a novembris võttis hageja ühendust O J, kes teatas, et lahkunul on veel üks pärija V S, kes hakkab pärandust vastu võtma, kuid keeldub tulevikus Vara müügist. Hageja pöördus kostja poole nõudega tagastada tema poolt makstud 15 000 krooni, kuna hageja ei saa Vara omandada ja oli juba algusest peale eksiarvamusel selle omandamise võimalusest. Kostja keeldus raha tagastamisest Läbirääkimiste teel ei õnnestunud kostjaga kokkuleppele jõuda. Hageja arvab, et kostjale 15 000 krooni üleandmisel ta tegutses olulise eksituse seisundis. Eksitus oli tingitud kostja poolt teatatud asjaolude tõttu. Võib oletada, et ka kostja lähtus tehingu teostamisel nendest samadest eksitusse viivatest asjaoludest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 90 lg 1 ja 2 alusel palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 15 000 krooni tehingu järgi kostja poolt saadu tagastamise näol. Kostja vastus hagile Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele (tlk 12) hagi ei tunnistanud. Kostja arvates ei ole põhjust tehingu tühistamiseks, sest hageja maksis kostjale 15 000 krooni töö ja kulude eest, mis on kulunud ülalnimetatud maatüki peale 2 aasta jooksul (rentimise aeg). 31.05.2006.a AÜ G tõendi alusel oli hagejal täpne info selle maatüki (tehtud töö, pärandajad) kohta. Kohtukulud palub jätta hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuse kohta Kohtule esitatud kirjaliku seisukoha (tlk 16) kohaselt ei ole hageja kostja seisukohaga nõus. Kasutusleping on mitmepoolne tehing. Lepingu ülevõtmise tingimusi reguleerib VÕS § 179. TsÜS 7. peatükk määrab üleandmise tehingu tegemise nõusoleku tingimused. Hageja teadis, et vara omanik V S suri mitu aastat tagasi, aga pärijad 31.05.2006.a seisuga ei astunud pärijate õigustesse. Juhul, kui kostja andis oma vara rendiõiguse kolmandale isikule ilma kasutuslepingu teise poole nõusolekuta, siis selline tehing võib olla tunnistatud tühiseks TsÜS § 87 alusel, kuna see on vastuolus VÕS § 179 lg 1. Menetluse käik Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde, paludes mõista kostjalt välja 15 000 krooni, mis oli kostja poolt saadud sõlmimata jäänud tehingu järgi. Tehing ei olnud viidud lõpule, seoses sellega ei saa olla juttu ostu-müügi lepingu sõlmimisest. Kostja ütles, et tehing toimub, tal on õigus üle anda kõik dokumendid ja müüa aiandusühistus maatükk. Tehing toimus aiandusühistu esimehe juures kodus. Ilmusid hageja koos abikaasaga ja kostja. Oli kokkuleppe, et toimub krundi nr 99 müük, kuid see ei olnud kostja omand, kuna see oli erastamata. O J, keda oodati ka tehingu tegemisele ja kes ei ilmunud esimehe juurde, ei olnud veel pärandit vastu võtnud. Kostja selgitas, et O J on omanik ja ta peab pärandi vastu võtma, et saaks maatüki notari juures ära vormistada. Peale seda annab O J maatüki üle hagejale. Hageja helistas ise O J ning küsis, kas ta ei taha raha juurde maatüki eest. O J ütles, et ei hakka raha nõudma. Kuna ei olnud võimalik ametlikult kostjaga alla kirjutada ühelegi dokumendile, kirjutasid nad alla tõendile, mille alusel hageja oleks saanud
rentnikuks. Kostja selgitas, et ta võtab hagejalt 15 000 krooni, see tõend, millele nad kirjutasid alla, on nagu võlakiri. 15 000 krooni võetakse arvesse tulevasel tehingul. Kostja andis veel ühe paberi, kus oli kirjas, et O J peavad nad olema teatud kuupäeval notari juures. Sel päeval nad kohtusid O J notari ukse juures, kuid neid ei olnud kirjas notari juures tehingu sooritamiseks. Notar ei olnud kursis pärandi vastuvõtmisega. Teise notari juurde ta ka registreeritud ei olnud. Hageja kirjutas ise O J notari juurde pärandi vastuvõtmiseks. 5 päeva enne notari juurdeminekut helistas hageja O J ja tuletas meelde, et ta peab notari juurde minema. J vastas, et tehing ei toimu. Tema ei hakka pärandit vastu võtma, kuna tal on vend V S, kes on ka pärija. Vend oli selle vastu, et maatükk maha müüa. Hageja arvamusel kostja viis teda eksitusse kasu saamise eesmärgil. Kostja selgitas, et 2004.a tema tädi N S pakkus kostja emale J S osta maatükki nr 99 aiandusühistus G. See oli naabri maatükk, selle omanik suri 2003.a. Maatükil oli toimunud tulekahju, suur maja oli ära põlenud. Kostja ema pakkus kostjale seda maatükki. 24.02.2004.a rentis kostja maatüki AÜ-lt G. Maa oli erastamata, omanikku ei olnud. O J, surnud V S tütar, loobus dokumentaalselt sellest maatükist. Rentimisel andis kostja O J 5000 krooni instrumentide ja esemete eest, mis olid krundil, võlakirja ei saanud. Kõik dokumendid olid vormistatud aiandusühistu esimehe S I juures. Kostja perekond töötas maatükil 2 hooaega. Peale selle otsustasid nad maatüki erastada. Maa-ametis selgus, et maatükk on surnud V S nimel ning selle vormistamisega on palju probleeme. Kostja otsustas maatükist loobuda ning teatas sellest aiandusühistu esimehele. O J oli nõus vormistama kõik dokumendid, võtma vastu pärandi, erastama maa ja kandma maja ehitusosakonda. Siis võiks anda maatüki üle notari kaudu uuele rentnikule. Kostja loobus maatüki rentimisest kevadel 2006.a. See otsus oli edastatud suuliselt aiandusühistu esimehele. Kostja soovis saada tagasi kulutused 15 000 krooni, mis olid läinud maatüki korda tegemiseks. Kuu aega hiljem esimees ütles, et on olemas inimene, kes tahab sellistel tingimustel maatükki rentida. Kostja kohtus N V, selgitas juriidilist olukorda maatüki kohta. Kostja hoiatas hagejat, et dokumentide vormistamine ei ole lihtne ja võtab mõne aja. N V nõustus maatükki rentima sellises juriidilises olukorras. Kõik see on tõendis kirjas. Kostja sai N V 15 000 krooni tööde ja kulutuste eest. Maatükk oli üle antud AÜ G esimehe juuresolekul. Kui toimus üleandmine, N V helistas O J, kes oli nõus kõik vormistama. O J tehingu juurde keegi ei kutsunudki. N V palus ise kirjutada mingi võlakirja raha saamise kohta, mida nad ka tegid. Notari juurde oli O J kirjas, kostja isiklikult registreeris teda. See pidi toimuma 5.07.2006.a kell 13.30, info oli edastatud N V. Kohtuotsuse põhjendused Käesolevas asjas on kohtule esitatud nõue välja mõista 15 000 krooni, mis oli hageja poolt tasutud kostjale (endisele rentnikule) Aiandusühistus G krundil nr 99 tehtud töö ja kulude eest kostjapoolse rentimise ajal. Poolte vahel ei ole vaidlust üleantud summa suuruse ja selle saamise üle. Hageja nõuab kostjalt 15 000 krooni väljamõistmist tühise tehingu järgi saadu tagastamise korras, kuna tehingu tegemisel tegutses hageja olulise eksituse seisundis. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja tõendi (tõlge tlk 4), millest nähtub, et H EL-H A a/ü G maatüki nr 99 endine rentnik sai summa 15000 krooni selle maatüki uuelt rentnikult V N töö ja kulude eest, mis on kulunud ülalmainitud maatüki peale 2 aasta jooksul (rentimise aeg). AÜ G maatüki nr 99 uuele rentnikule V N on teada kogu juriidiline olukord, mis on tekkinud sellele
maatükile ja on nõus järgmiste etappide lahendamisega: O J (surnud ema V S tütar) peab vormistama päranduse sellele maatükile; ülalmainitud maatükile dokumentide vormistamisega seotud kõik järgnevad toimingud vormistatakse läbi O J. Tõendile on alla kirjutanud pooled ja aiandusühistu esimees. Sellest tuleneb, et raha üleandmise päeval 31.05.2006.a oli hageja teadlik sellest, et kostja ei ole maatüki omanik, et pärandit ei olnud veel vormistatud ja et võimalik pärija on nõus pärandi vormistama ning seejärel müüma hagejale maatüki. Kõik ülalnimetatud andmed sai hageja maatüki endiselt rentnikult H EL-H A ja seda oli suuliselt kinnitanud ka surnud V S tütar O J. TsÜS § 92 lg 1 sätestab, et eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 2 kohaselt tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Hageja ei ole esile toonud, millised olid need asjaolud, millest ta raha üleandmise ja selle kohta õiendi vormistamise ajal teadlik ei olnud või millest ta ebaõiget ettekujutust omas. Seega on hageja väited tehingu eksimuse mõjul sõlmimise kohta paljasõnalised. Eksimuse olemasolu tõendamise kohustus lasub hagejal. Seega tuleb jätta N V hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi on jäetud rahuldamata, siis menetluskulud antud tsiviilasjas kannab hageja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.