Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
22. mai 2008 Tartu kohtumaja 2-07-43067
M.K. hagi M.K. ja M.K. vastu kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramise nõudes Menetlusosalised ja nende hageja M.K. esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn, OÜ Advokaadibüroo Sirje esindajad Must, Õpetaja 9 51003 Tartu; kostja M.K. kostja M.K. Tsiviilasi
Kohtuistungi toimumise aeg
29. aprill 2008
Protokollija
kohtuistungisekretär Anneli Elagin
RESOLUTSIOON
Rahuldada M.K. hagi M.K. ja M.K. vastu kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramise nõudes osaliselt. Määrata kindlaks kinnistu X 56 Tartus (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna registriosa nr 4942703) kasutuskord järgmiselt:
1.M.K. kasutusse ja valdusesse jätta elamu teise korruse ruumid, mis on eksplikatsiooniplaanil tähistatud numbritega 14-21 (kokku 65,6 m2).
2.M.K. ja M.K. kasutusse ja valdusesse jätta elamu esimese korruse ruumid, mis on eksplikatsiooniplaanil tähistatud numbritega 4 (10,8 m2), 5 (12,7 m2), 9 (27,7 m2), 11-13 (2,3 m2; 17,4 m2; 6,7 m2).
M.K., M.K. ja M.K. ühiskasutusse jätta elamualune kelder (eksplikatsiooniplaanil tähistatud numbritega 1, 2 ja 3 (kokku 28,7 m2) ning ruumid, mis on eksplikatsiooniplaanil tähistatud numbritega 6-8 (1,2 m2; 1,7 m2; 6,6 m2), 10 (4,8 m2).
4.M.K. kasutusse ja valdusesse jätta elamu juurde kuuluvast maatükist X tänava poolne ala, mis on asendiplaanil viirutatud rohelisega.
5.M.K. ja M.K. kasutusse ja valdusesse jätta elamu juurde kuuluvast maatükist Põllu tänava poolne ja maja tagumisel küljel asuv ala, mis on asendiplaanil viirutatud oranžiga.
6.M.K., M.K. ja M.K. ühiskasutusse jätta elamu juurde kuuluv kõnnitee X tänava aiaväravast elamu sissepääsuni ja sissesõidutee.
7.M.K. kasutusse ja valdusesse jätta elamu juurde kuuluv kuur, mis on asendiplaanil tähistatud numbriga 2. Jätta M.K. menetluskuludest 80% solidaarselt M.K. ja M.K. kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale ja kostjatele kaasomandina kinnistu koos sellel asuva elamuga asukohaga Tartu linn, X 56. Hagejale kuulub kinnistust 2/4 mõttelist osa, kostjatele M.R. ja M.R. kummalegi 1⁄4 mõttelist osa. Käesoleval ajal kasutab hageja elamu teist korrust, esimene korrus on jäänud kostjate kasutusse. Elamu juurde kuuluv kelder on poolte ühiskasutuses. Kostjad ei kasuta X 56 elamut enda elukohana ning ei ole majas elanud vähemalt viimased 10 aastat. Selle aja jooksul ei ole nende poolt teostatud ainsatki renoveerimistööd ega hooldatud maja, seega kostjatepoolne panus elamu heakorra säilitamiseks puudub täielikult. Elamu teisel korrusel on tehtud kaasaegne remont. Alumise korruse akende ja uste halb seisukord vähendab maja soojapidavust. 10 aasta jooksul ei ole kostjad oma majaosa kütnud, mis samuti mõjub maja üldseisundile väga halvasti ja suurendab oluliselt ülemise korruse küttekulusid. Talvel on pidevalt olnud veetorude külmumise oht, veevärk ja kanalisatsioon alumisel korrusel puuduvad. Alates majaosa omandamisest on elamu juurde kuuluvat kogu krunti hooldanud hageja pere, samuti on hageja rajatud maja ümbritsev piirdeaed. Elamu üldseisund on kehv ja lähemal ajal oleks vaja teha suuremaid kulutusi, et seisundit paremaks muuta. Hageja on kostjatele teinud korduvalt ettepanekuid kehtestada elamu kasutuskord või leppida kokku kaasomandi lõpetamises ja reaalosadeks jagamises, et lihtsustada kulude tegemist elamule ja ühiselt kinnistut ja selle juurde kuuluvat maja säilitada. Kasutuskorra puudumise tõttu on raskendatud kaasomandi valdamine ja kasutamine, samuti tuleks poolte vahel kindlaks määrata reaalosadena nende kasutusse jäävad ruumid ning ühiskasutusse jääv pind, samuti elamu juurde kuuluva ma kasutuskord. Kostjad on suhtlemist hagejaga vältinud. Hageja soovib kasutuskorra kehtestamist alljärgnevalt:
1.M.K. ainukasutusse jääb elamu teine korrus ja esimese korruse sissekäik, s.o ruumid, mis on eksplikatsioonil tähistatud numbritega 6 (1,2 m2), 7 (1,7 m2), 8 (6,6 m2) ja 14-21 (kokku 65,6 m2), millised ruumid on plaanil viirutatud rohelisega;
2.M.K. ja M.K. ainukasutusse jääb elamu esimene korrus ja esik, s.o ruumid, mis on eksplikatsioonil tähistatud numbritega 4 (10,8 m2), 5 (12,7 m2), 9-13 (27,7 m2; 4,8 m2; 2,3 m2; 17,4 m2; 6,7 m2), millised ruumid on plaanil viirutatud oranžiga;
3.Elamu alune kelder jääb M.K. , M.K. ja M.K. ühiskasutusse (ruumide eksplikatsioonil tähistatud numbritega 1, 2 ja 3, kokku suurusega 28,7 m2), millised ruumid on plaanil viirutatud kollasega;
4.M.K. kasutab sissepääsuks teisele korrusele ruume, mis on eksplikatsioonil tähistatud numbritega 7 ja 8;
5.M.K. ja M.K. kasutavad sissepääsuks esimesele korrusele ruumi, mis on eksplikatsioonil tähistatud numbriga 10;
6.Elamu juurde kuuluva kinnistu kasutuskord on tähistatud asendiplaanil kollase joonega, millest X tänava poolne osa jääb M.K. ainukasutusse ning Põllu tänava poolne ja maja tagumisel küljel asuv maa jääb M.K. ja M.K. kasutusse;
7.Elamu juurde kuuluv kuur, mis on asendiplaanil tähistatud numbriga 2, jääb M.K. ainukasutusse ning kostjad kohustuvad hagejale tagama juurdepääsu kuuri kasutamiseks. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendab hageja alljärgnevate dokumentaalsete tõenditega:
1.kinnistu X 56, Tartu asendiplaan;
2.elamu plaanid I, II korruse ning keldri kohta;
3.ruumide eksplikatsioon;
4.kinnistusregistriosa väljatrükk;
5.kostja vastused hagejale. Hageja taotleb kohtuotsuses menetluskulude jaotuse esitamist, millega jätta kohtukulud kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad kirjalikus vastuses hagile (tl 46) tunnistavad hagi osaliselt. Kostjad esitavad hagiavalduse põhjendustele ja hageja nõudele järgmised vastuväited:
1.Hageja M.K. ainukasutusse ei saa jääda esimese korruse X tänava poolne sissekäik ja ruumid, millised on eksplikatsioonil tähistatud numbritega 6, 7 ja 8, sest ruumis nr 6 asub WC, esikust nr 8 aga peavad kostjad kütma toas nr 9 asuvat ahju (ahjuuks avaneb esikusse).
2.Ruumid 7 (vajalik sissepääsuks elamusse ja küttepuude toomiseks) ja 8 peaksid jääma seega hageja ja kostjate ühiskasutusse, WC (ruum nr 6) aga kostjate ainukasutusse, sest hagejal on tualettruum II korrusel olemas.
3.Ruum nr 10 peaks samuti jääma hageja ja kostjate ühiskasutusse, sest teisiti ei oleks hagejal enesel võimalik pääseda ühiskasutusse jäävatesse keldrikorruse ruumidesse.
4.Maatüki kasutuskord tuleks määrata selliselt, et ühiskasutusse jääks ka kõnnitee X tänava aiaväravast elamu sissepääsuni.
5.Ühiskasutusse peaks jääma ka asendiplaanil numbriga 2 tähistatud elamu juurde kuuluv kuur, sest kostjatel ei ole teise kuuri puudumisel võimalik kusagil hoida elamuosa kütmiseks vajalikke küttepuid. Kohtukulud taotlevad kostjad jätta kummagi poole enda kanda. Täiendused hagiavaldusele Kirjalikus seisukohas kostja vastuse suhtes selgitab hageja, et on oma ettepanekud teinud lähtudes soovist võimalikult suures osas vähendada poolte ühiskasutusse jäävaid osasid. Seejuures jääks kostjatele suurem pind. Konkreetsete ruumide osas leiab hageja järgmist:
1.Ruum nr 6 ei ole WC, vaid kuivkäimla. Hageja leidis, et kui kostjad hakkavad maja kasutama, siis ilmselt soovivad nad ehitada endale kaasaegse WC, mida on otstarbekam teha ruumi nr 11, sest vastavad torud on lähemal. Kütmist on võimalik ümber korraldada nii, et see toimub teisest ruumist. Kui ruumide osas ümberkorraldusi ei tehta, siis ei saa ruum nr 6 jääda ikkagi kostjate ainukasutusse. Tegemist on ainsa plaanijärgse käimlaga ning see peaks siis samuti jääma ühiskasutusse. See, kas hageja on endale oma kuludega teinud WC, ei oma selle küsimuse lahendamisel tähtsust.
2.Ruum nr 10 ja kõnnitee peaksid jääma ühiskasutusse, nii nagu märgitud esitatud plaanil.
3.Kuuri kasutab praegu hageja ning see on halvas seisukorras. Kuivõrd kostjad ei ole seni midagi teinud, siis tähendab kuuri ühiskasutusse jätmine, et remondi (sisuliselt lammutamise
ja uuesti ehitamise) peab tegema ikkagi hageja. Hageja on kostjatele pakkunud garaaži ja pesuköögi ainukasutust, kus saaks hoida ka küttepuid. 29.04.2008 kohtuistungil nõustus hageja, et ruumid nr 6, 7, 8, 10, sissesõidutee ja kõnnitee X tänava aiaväravast jäävad ühiskasutusse ning X tänava poolne aiaosa jääb M.K. ja Põllu tänava poolne osa R kasutusse. Hageja vaidleb vastu sellele, et kuur jääks ühiskasutusse, kuna kostjate kasutada on garaaž ja pesuköök ning garaažis on võimalik puid hoida. Hagejale oleks kuur ainuke abiruum, mujal ei ole tal puid hoida. Kohtu poolt tehtud järeldused ja põhjendused, menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kinnistusregistri väljavõttega (tl 9) on tõendatud, et väikeelamumaast aadressil X 56 Tartu kuulub M.K. le 2/4 kaasomandist, M.R. 1⁄4 kaasomandist ja M.R. 1⁄4 kaasomandist. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 72 lg 3, lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust ning kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. X 56 Tartus elamu ja selle juurde kuuluva maatüki kasutuskorra kohta puudub kaasomanike kokkulepe. Hageja esitatud asjaoludest nähtub, et kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramine on kinnistu korrashoiuks ja säilimiseks hädavajalik. Kostjad ei vaidle kasutuskorra kindlaksmääramisele vastu ja tunnistavad esitatud hagi osaliselt vastuväidetega mõnede ruumide ja abihoone kasutuskorra osas. Kohus leiab, et AÕS § 72 lg 5 alusel tuleb kinnistu kasutuskord kindlaks määrata, arvestades kaasomanike senist väljakujunenud ruumide kasutust. Kohus leiab, et kaasomanike ühiskasutusse tulevad jätta elamu esimesel korrusel asuvad ruumid nr 6, 7, 8 ja 10, sest esikust nr 8 saavad kostjad kütta toas nr 9 asuvat ahju (ahjuuks avaneb esikusse) ja ruumi nr 6 näol on tegemist ainsa plaanijärgse käimlaga elamus ning asjaolu, et hageja on endale oma kuludega teinud II korrusele WC, ei oma selle küsimuse lahendamisel tähtsust. Garaaži kõrval asuv kuur tuleb jätta hageja kasutusse, kuna see on hagejale ainsaks abihooneks, milles ta saab hoida küttepuid. Kostjate ainukasutusse jääb pesuköök ja garaaž, milles on kostjatel võimalus hoida oma elamuosa kütmiseks vajalikke puid. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, arvestades sealjuures kostjate vastuväiteid ruumide nr 6, 7, 8, 10 kasutuse osas, jätab hageja menetluskuludest 80% solidaarselt kostjate kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.