Tsiviilasi nr. 2-07-28668
Asja läbi vaatamata jätmise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
22.mai 2008.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-28668
Tsiviilasi
E. K. hagi S. K. vastu üüri ja kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Menetlustoiming
Asja läbi vaatamata jätmine hageja mitteilmumise tõttu kohtuistungile Hageja : E. K. (is.kood xxxxxxxxxxx, elukoht : x) /ilmumata/ Kostja : S. K. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x )
Menetlusosalised ja nende esindajad
Juhindudes TsMS §168 lg.2, §327, §409 lg.1 p.1, §412 lg.3, §423 lg.3, §§45-§427, §§463-466 ja §661, kohus määras: Jätta E. K. hagi S. K. vastu üüri ja kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmise nõudes läbi vaatamata, kuna hageja ei ilmunud kohtuistungile. Asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib kostja 30 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest (22.05.2008.a.) esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Hageja võib 14 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest taotleda Tartu Maakohtu Valga kohtumajalt menetluse osalist või täielikku taastamist, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Selgitused Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS §426 lg.1). Kui tagasivõetud hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda (TsMS §426 lg.2).
Hageja E.K ei ilmunud kohtuistungile 22.05.2008.a. kell 13.00. ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. Hagejale tema poolt avaldatud aadressil (x ; /tl.1,61,67) väljastatud kohtukutsed on tagastatud kohtule märkega, et kohtukutse on 25.04.2008.a. vastu võtnud adressaadi õde J I /tl.73/. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §322 lg.1 kohaselt loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega temaga samas eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt 14-aastasele isikule. Seega loeb kohus kohtukutse hagejale kättetoimetatuks. Nii kohtukutses /tl.73/ kui ka varasemalt /tl.54,69/ oli hagejat hoiatatud kohtu õigusest jätta tema mitteilmumisel hagi läbi vaatamata. Vaatamata kätte saadud kohtukutsele ja -hoiatusele ei ilmunud hageja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jätmisest ja selle põhjustest. Kostja leiab, et kuna ta on hageja nõude põhivõla osas rahuldanud ning kostja omab vastunõuet hageja vastu (üüritud eluruumis paikneva kostja vara väljaandmise või hüvitamise nõue), on hageja ilmselt kaotanud huvi õigusvaidluse edasiseks kohtulikuks menetlemiseks. Kostja möönab, et eelnimetatud põhjusel on raskendatud ka asja sisulise arutamise ja/või otsuse tegemise võimalikkus, mistõttu ta taotleb asja läbi vaatamata jätmist hageja mitteilmumise tõttu.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus ära kuulanud kostja seisukohad ja analüüsinud menetluse senist käiku, leiab, et kostja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi läbi vaatamata jätmine TsMS §409 lg.1 p.1 sätestab, et kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus võib kohale ilmunud kostja taotlusel jätta hagi läbi vaatamata. Eeltoodud sätte sõnastusest ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist
tulenevalt on kohus menetlustoimingu valikul seotud istungile ilmunud kostja taotlusega. Kostja on kohtule esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ning põhjendanud asja sisulise arutamise ebaotstarbekust (hageja nõude ebaselguse ja vastunõude olemasolu tõttu). Kohus aktsepteerib kostja sellekohaseid seisukohti ja taotlust asja läbi vaatamata jätmiseks. Kohus on hagejale tema enda poolt avaldatud elukohaaadressil (x) väljastanud kohtukutsed postiasutuse vahendusel neljal korral erinevatel kellaaegadel, millistest kolmel korral on kohtukutse vastu võtnud hageja isiklikult. Samuti on kohus 26.03.2008.a. toimunud kohtuistungil pooltele avaldanud järgmise istungiaja kuupäeva /tl.68/. Seega võis ja pidi hageja arvestama sellega, et oleks tagatud temale kohtukutse kättetoimetamise võimalikkus, kuid hageja seda teinud ei ole ega ole kohtule teatanud ka oma elukoha muutumisest. Kohtukutses oli hagejat hoiatatud kohtu õigusest jätta tema mitteilmumisel hagi läbi vaatamata. Vaatamata kätte saadud kohtukutsele ja -hoiatusele ei ilmunud hageja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jätmisest ja selle põhjustest. Siit johtuvalt on kohus teinud kõik endast sõltuva kindlustamaks hagejale menetlusdokumentide kättetoimetamise võimalikkus ja tagamaks menetlusosalise protsessuaalsete õiguste ja huvide kaitse, kuid passiivse tahteavaldusena isik oma protsessiõigusi maksimaalselt realiseerida soovinud ei ole. Seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata hageja mitteilmumise tõttu kohtuistungile. Menetluskulude jaotus TsMS §173 lg.1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §168 lg.2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja nimetatud paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata hageja mitteilmumuse tõttu kohtuistungile ning seadus ei sätesta sellisel juhul teistsugust menetluskulude jaotuse korda, tuleb asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda.
A.Kaldma kohtunik 22.05.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.