Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.

Menetluse käik 30.08.2007.a. esitas AS E kohtule hagi DP vastu 5308.30 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 10.06.2005.a. sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Lisaks on E Esindused AS-i ja kostja vahel 10.06.2005.a. sõlmitud Järelmaksuga müügileping, mille alusel müüdi kostjale järelmaksuga mobiiltelefon SonyEricsson K500i m (IMEI XXXXXXXXXXX). Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlg hageja ees 2654.65 krooni. Kostja võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist lepingust tulenevalt määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast kuni 24.08.2007.a. Kostja viivisevõlg hageja ees on 2786.00 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 2653.65 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 5308.30 krooni (põhivõlgnevus 2654.65 krooni ja viivis 2653.65 krooni). Samuti palub hageja esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus edastas kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid hoiustamisega ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva, kolme päeva möödumisel hoiustamisteate edastamisest kostjale. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 327 lg 3 alusel menetlusdokumendi hoiustamisega. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 5, § 8 lg-ga 2, § 76 lg-ga 1, §ga 100, § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6 ning § 113 lg-ga 1. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 2654.65 krooni ja viivised summas 2653.65 krooni, kogusummas 5308.30 krooni.

2(3)

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud (sh riigilõiv, hageja esindaja kulud) tuleb täies ulatuses välja mõista kostjatelt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.