Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-08-8150 kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.vdetsembril 2006.a. tähtajalise puhastusvahendite doseerimissüsteemide kasutuslepingu nr. 6-191 (edaspidi Leping, hagiavalduse lisa nr. 1), mille kohaselt paigaldas hageja kostja poolt opereeritavasse „Grand Rose Spa" hotelli Kuressaares doseerimisseadmed vastavalt Lepingu lisale 1 ja 2 (hagiavalduse lisad 2 ja 3). Lepingu kehtivuse perioodiks leppisid pooled kokku kuni 31.12.2008.a. Lepinguga võttis kostja endale kohustuse osta ainult hageja käest kogu lepingu kehtivuse tähtaja jooksul hügieeni- ja puhastustarbeid ning hageja kohustus omal kulul paigaldama doseerimissüsteemid ning korraldama kostja töötajatele väljaõppe pesemis-ja puhastuskeemia kasutamiseks. Vastavalt Lepingu punktile 5 leppisid pooled kokku, et hageja paigaldatud doseerimissüsteemides võib kostja kasutada ainult hageja poolt müüdavaid tooteid. Lepingu punktis 16 leppisid pooled kokku, et doseerimissüsteeme võib üles panna ja demonteerida ainult Jomanda Kaubanduse esindaja või sellist tegevust eelnevalt Jomanda Kaubanduse esindajaga kooskõlastades. Kostja rikkus Lepingu kestel korduvalt poolte vahel sõlmitud Lepingu nr. 6-191 tingimusi, mille kohta koostas hageja esindaja 23.01.2007.a., 22.05.2007.a. ja 16.08.2007.a. aktid (hagiavalduse lisa 4), mille kohaselt oli hageja omavoliliselt osaliselt demonteerinud dosaatorsüsteeme ning kasutas olemasolevates dosaatorsüsteemides konkureerivatelt äriühingutelt soetatud hügieeni ja keemiatarbeid. 31.07.2007.a. saatis hageja kostjale märgukirja lepingu rikkumise kohta (hagiavalduse lisa 5), milles tegi omapoolsed ettepanekud lepingu täitmise jätkamise või lõpetamise kohta. Kostja hageja kirjale ei reageerinud aga samuti ei lõpetanud lepingu rikkumist. Tulenevalt kostja soovimatusest asuda hagejaga dialoogi lepingu rikkumise lõpetamiseks ja oma kohustuste täitmiseks esitas hageja, tulenevalt Lepingu p-st. 23 kostjale 22.08.2007.a. arvega nr. 166043 leppetrahvinõude summas 104 420,00 krooni (hagiavalduse lisa 6), 05.09.2007.a. arvega nr. 166620 leppetrahvinõude summas 7360,00 krooni (hagiavalduse lisa 7) ja 30.09.2007.a. arvega nr. 166840 leppetrahvinõude summas 13 800,00 krooni (hagiavalduse lisa 8). Kuna kostja hageja kirjadele ja leppetrahvinõuetele ei reageerinud esitas hageja kostjale 01.10.2007.a. Lepingust erakorralise ülesütlemise avalduse (hagiavalduse lisa nr. 9) ning tegi ettepaneku tagastada hagejale kuuluvad dosaatorsüsteemid ning tasuda vabatahtlikult kostja poolsest lepingu rikkumisest tulenevad leppetrahvinõuded 50% ulatuses, kokku summas 62 790,00 krooni, aga samuti hoiatades kostjat, et hageja on valmis oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse, kui kostja hageja nõudmistele ei reageeri. 05.10.2007.a. tagastas kostja hagejale osaliselt paigaldatud dosaatorid, mis olid demonteeritud vastuolus lepingu p-ga 16 hageja esindaja kohalolekuta, tagastamise kohta vormistati akt nr. 4 (hagiavalduse lisa 10). Tagastatud alljärgnevad dosaatorid olid kahjustatud või mitte komplektsed, mistõttu on kasutuskõlbmatud ning nende edasine kasutamine müügis kolmandatele isikutele on võimatu: Tagastatud dosaatorite maksumused ilma käibemaksuta: Agua dosaator kätepaberile, 5 tk, maksumusega kokku 1555,00 krooni Windows universaalne kätepaberi dosaator, 2 tk maksumusega kokku 534,00 krooni Aqua vedelseebi dosaator, 4 tk, maksumusega kokku 670,00 krooni Aqua with arm lever vedelseebi dosaator, 2 tk maksumusega kokku 411,00 krooni Rollmatic dosaator kätepaberile, 3 tk, maksumusega kokku 3207,00 krooni Roostevaba kätepaberi dosaator, 4 tk maksumusega kokku 3228,00 krooni Roostevaba tualettpaberi dosaator, 4 tk, maksumusega kokku 2024,00 krooni

2-08-8150 Roostevaba vedelseebi dosaator, 15 tk, maksumusega kokku Vahupesu dosaator, 1 tk, maksumusega

12195,00 krooni 9490,00 krooni

Tagastamata on kostja poolt: Aqua with arm lever vedelseebi dosaator, 2 tk maksumusega kokku 411,00 krooni. Seega moodustab kostja poolt kahjustatud hageja vara maksumus kokku 33 725,00 krooni, lisaks käibemaks 6070,50 kokku seega 39 795,50 krooni (kolmkümmend üheksa tuhat seitsesada üheksakümmend viis krooni ja 50 senti). Kuivõrd kostja on järjekindlalt eiranud hageja kirjadele ja ettepanekutele vastamist asja kokkuleppeliseks lahendamiseks ning on jätnud täitmata poolte vahelisest lepingust tulenevad kohustused on hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks Pärnu Maakohtusse. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 23 sätestab lepingu poolte kohustused, mille lõike 2 kohaselt peab Lepingupool tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. VÕS § 108 lg 2 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Hageja on korduvalt nõudnud kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist enne lepingu ülesütlemist ning kohtusse pöördumist, kuid kostja sellele reageerinud ei ole. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on Leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooltevahelises 20.12.2006.a. lepingus nr. 6-191 on leppetrahvi suurus ja tasumise kord fikseeritud lepingu punktides 23 ja 24 vastavalt. p. 23 sätestab, et kui klient rikub käesoleva lepingu punkte 4,5 või 16 kohustub ta maksma leppetrahvi summas, mis on 10.- krooni päevas iga kliendile vastavalt saatelehtedele üle antud dosaatori kohta. Hind ei sisalda käibemaksu. Leppetrahvi suurust hakatakse arvutama alates rikkumise avastamise kuu esimesest päevast kuni rikkumise lõppemiseni, lepingu lõppemiseni või kui pooled lepivad kokku teisiti. p.24 sätestab, et kasutusest mahavõetud ja välja ostmata doseerimissüsteemid kohustub klient Jomandale tagastama. Iga tagastamisega viivitatud päeva eest arvestatakse leppetrahvi vastavalt punktile 23 sõltumata lepingu lõpetamise ajast. Lepingu punktides 4 ja 5 sätestati omakorda vastavalt: p.4. Doseerimissüsteemid on Jomanda vara ja neid ei tohi müüja, laenata ega muul viisil kolmandale isikule üle anda. p.5. Doseerimissüsteemis tohib lepingu kehtivuse ajal kasutada ainult Jomandast ostetud tooteid. Vastavalt Lepingu nr. 6-161 lisale nr. 1 paigaldati kostja hotelli lepingujärgseks kasutamiseks 46 dosaatorsüsteemi. Kostja lepingulisi kohustusi täitma ei asunud ja lepingu rikkumine fikseeriti aktiga nr. 1,23.01.2007.a. (hagiavalduse lisa 4.1). Tulenevalt lepingu p. 23 on hagejal leppetrahvi nõudmise õigus alates 01.01.2007.a. kuni lepingu ülesütlemiseni ja dosaatorite tagastamiseni 05.09.2007.a. Kuivõrd kostja hageja ettepanekutele asja kokkuleppeliseks lahendamiseks ei reageerinud nõuab hageja hagiavaldusega kostjalt leppetrahvi tasumist täies lepingujärgses ulatuses summas 125 580,00 (ükssada kakskümmend viis tuhat viissada kaheksakümmend) krooni. Leppetrahvi suuruse arvutas hageja alljärgnevalt: 46 dosaatorit x 10 krooni x 273 päeva (01.01.07-05.09.07.a.), kokku 125 580,00 krooni. VÕS § 128 kohaselt on hüvitatava kahju liigiks varaline kahju, mis on eelkõige otsene varaline kahju ning saamata jäänud tulu. Kostja tagastas dosaatorsüsteemid kahjustatult, vastuolus lepingus fikseeritule, kahju summa suurus dosaatorsüsteemide väärtuses 39 795,50 krooni. Viidatud dosaatorsüsteeme ei ole edaspidises majandustegevuses võimalik kasutada, mistõttu nõuab hageja VÕS § 128 kohaselt kostjalt kahjustatud dosaatorsüsteemide hüvitamist summas 39 795,50 krooni.

2-08-8150 Seega oleks hageja nõue kokku 165 375,50 krooni. Lähtudes eeltoodust ja tulenevalt VÕS § 23 lg 2; § 108 lg 2; § 128 ja § 158 lg 1 palub hageja: 1) Välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingujärgne leppetrahv summas 125 580 krooni. 2) Välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjutasu kahjustatud dosaatorsüsteemide maksumuse näol summas 39 795,50 krooni. 3) Välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 30-31, 32/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 14.03.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 30-31/. Kostjale on menetlusdokument kohtukordniku vahendusel kätte toimetatud edasiandmiseks (Villi Pihl) 17.03.2008.a. /t.l. 32/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud. Selle taotluse osas märgib hageja järgmist. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

2-08-8150 jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.