Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Lukiina Vsimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. mai 2008.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-44275
Tsiviilasi
TÜi hagi HA vastu eluruumi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Hageja: TÜ, XXX Hageja esindaja: Karl Haavasalu, Advokaadibüroo Paul Varul, XXX Kostja: HA, XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
22. aprill 2008. a
Rahuldada TÜi hagi HAvastu. Nõuda XXXTallinn eluruum välja HA(ik XXX) otsesest ebaseaduslikust valdusest TÜi (reg XXX) otsesesse valdusesse ning tõsta HAXXXTallinn eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata. Välja mõista HA, ilt (ik XXX) üüri ja kõrvalkulude võlgnevus summas 8841 (kaheksa tuhat kaheksasada nelikümmend üks) krooni ja 30 senti TÜi (reg XXX) kasuks. Menetluskulud jätta HA kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kostja kasutas XXX eluruumi tähtajatuks muutunud eluruumi üürilepingu alusel. 15.05.2007 saatis hageja kostjale XXX eluruumi suhtes sõlmitud ning tähtajatuks muutunud eluruumi üürilepingu korralise ülesütlemise avalduse. 15.05.2007 ülesütlemise avalduse kohaselt lõppes XXX eluruumi suhtes sõlmitud üürileping 10.09.2007 ning kostjal paluti XXX eluruum anda hagejale üle hiljemalt
11.09.2007. Kostjale üritati 15.05.2007 ülesütlemise avaldust üle anda 29.05.2007, kuid kostja keeldus 15.05.2007 ülesütlemise avaldust vastu võtmast. Kostja keeldumist 15.05.2007 ülesütlemise avalduse vastu võtmisest tõendavad RK’i ja KL’i allkirjad 15.05.2007 ülesütlemise avaldusel. Teistkordselt saatis hageja kostjale 15.05.2007 ülesütlemise avalduse 07.06.2007 tähitud postiga ning kostja võttis tähitud postiga saadetud 15.05.2007 ülesütlemise avalduse vastu 11.06.2007. Vaatamata 15.05.2007 ülesütlemise avalduse kättesaamisele, ei ole kostja kuni käesoleva ajani XXX eluruumi vabastanud. Käesoleval juhul on hageja XXX korteriomandi omanikuks. XXX korteriomand on kostja otseses valduses, kuid peale tähtajatuks muutunud üürilepingu korralist ülesütlemist puudub kostjal õiguslik alus XXX korteriomandi valdamiseks ja kasutamiseks. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud eluruumi üürileping lõppenud korralise ülesütlemise tagajärjel ning kostja on kaotanud õigusliku alusel XXX eluruumi valdamiseks ja kasutamiseks. Hageja on seisukohal, et hagi esitamisel endise üürniku välja tõstmiseks eluruumist ning eluruumi välja nõudmiseks endise üürniku ebaseaduslikust valdusest, peavad kostjateks olema kõik koos endise üürnikuga eluruumi kasutavad isikud. Rahvastikuregistri andmetel elab XXX eluruumis kostja üksinda. Seetõttu tuleks hageja arvates käesoleva tsiviilasja menetlemisel välja selgitada, kas ja millised isikud kasutavad lisaks kostjale XXX eluruumi. Hageja ei välista uute kostjate kaasamist. Nähtuvalt TÜi 15.10.2007 õiendist nr. 2.1-10/2024 on kostjal hageja ees seonduvalt XXX eluruumi kasutamisega 8’841 krooni ja 30 sendi suurune üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus. Nimetatud võlgnevus on tekkinud 2005 aasta lõpus ja 2006 aasta alguses. Käesolevaga palub hageja kostjalt välja mõista ka XXX korteri kasutamisega tekkinud üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse summas 8’841 krooni ja 30 senti. Viimase aasta jooksul (2006 september kuni 2007 september) on kostja maksnud hagejale XXX eluruumi kasutamise eest üüri kokku summas 6’120 krooni. Hageja palub välja nõuda XXX korteriomand HA’i ebaseaduslikust valdusest ning tõsta HA välja XXX eluruumist ilma teist eluruumi vastu andmata, välja mõista HA’ilt TÜi kasuks üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus summas 8’841 (kaheksa tuhat kaheksasada nelikümmend üks) krooni ja 30 (kolmkümmend) senti ning jätta kõik hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja on seisukohal, et ta ei ole hagejaga sõlminud ühtegi üürilepingut. 22.04.2008.a. toimunud istungil kostja tunnistas üürivõlga ja märkis, et ta on loobunud üüri maksmisest, kuna on pikaajaline töötu. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on XXX asuva eluruumi omanik (tl 9) ning käesoleval ajal on antud eluruum kostja valduses. Kostja elab nimetatud eluruumis üksinda (tl 10). Vaidlust ei ole ka üürivõla üle, kuna kostja tunnistas istungil üürivõlga. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja valdus nimetatud eluruumile on seaduslik. Kostja on seisukohal, et hageja peab tõendama, et kostja elab seal ebaseaduslikult. AÕS § 34 järgi on valdus seaduslik või ebaseaduslik, sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdus on seaduslik, kui see rajaneb õiguslikul alusel nagu asjaõigus (asjaõiguslik valdus nagu kasutusvaldus) või võlaõigus
(võlaõiguslik valdus nagu üüriõigus). Valdus on reeglina seaduspäratu, kui see rajaneb nn prekaariumil e. valdust jätkatakse, hoolimata sellest, et omanik on avaldanud tahet seda lõpetada. Kohus on seisukohal, et antud juhul on omanik ehk hageja avaldanud tahet üürileping lõpetada eluruumi üürilepingu korralise ülesütlemise avalduse tegemisega (tl 5-7). Seega on valdus seaduspäratu, kui kostja valdamist jätkas, hoolimata sellest, et hageja soovis üürilepingu lõpetada. Vastavalt VÕS § 186 p-ile 6 lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega, mistõttu on kostja kaotanud õigusliku aluse XXX eluruumi valdamiseks ja kasutamiseks. AÕS § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Seadus lubab asja välja nõuda igaühelt, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Välistatud ei ole väljanõue ka juhul, kui senine õiguslik alus rajanes lepingul. Hageja omanikuna on tõendanud oma omandi kestvust ja selle õiguslikku alust. Kohus ei nõustu kostja väitega, et ta ei ole hagejaga sõlminud ühtegi üürilepingut. Kohtule jääb arusaamatuks, mille alusel siis kostja tasus 2006.a. septembrist kuni 2007.a. septembrini üüri, samuti 22.04.2008.a. toimunud istungil ju kostja tunnistas hageja ees üürivõlga. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et poolte vahel on sõlmitud suuline üürileping. Vastavalt VÕS § 11 lg-le 1 võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kuna seaduses ei ole sätestatud üürilepingu puhul kohustuslikku vormi, võib üürilepingu sõlmida ka suuliselt. Vastavalt VÕS §-ile 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Sellest tulenevalt leiab kohus, et HA’ilt tuleb TÜi kasuks välja mõista üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus summas 8841.30 krooni (tl 11). Kohus jätab asjakohatu kostja poolt esitatud tõendi (tl 20) tähelepanuta, kuna see ei tõenda kostja vastuväited. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle k ahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lgte 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.