Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

paigaldatakse värav xxx ja xxx kulul tagamaks xxx otsene juurdepääs tehnoruumile.

ASJAOLUD

xxx on esitanud avalduse Harjumaal Harku vallas xxx asuva kinnisasja suhtes kehtiva kaasomandi kasutamise ja valdamise korra rikkumise lõpetamiseks. 16.05.2008. a on avaldaja esitanud kohtule kinnitamiseks menetlusosaliste poolt sõlmitud kompromisslepingu ja taotluse poole asjas tasutud riigilõivu tagastamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ja kompromissi on võimalik täita, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kuna kasutuskorra muudatused kuuluvad märkusena sissekandmisele kinnistusraamatusse ning peavad olema üheselt mõistetavad ka kolmandatele isikutele, asendab kohus selguse huvides kompromissis kasutatud terminid „hageja“, „kostjad“ ja „pool“ ning „pooled“ vastavalt kas nimedega xxx, xxx ja xxx või sõnadega „kaasomanik“ või „kaasomanikud“.

Märge kinnistusraamatusse Pooled on taotlenud kinnistu kinnistusraamatusse.

kasutuskorra

muudatuse

kandmist

märkena

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). AÕS § 631 lg 7 kohaselt kantakse märkus kinnistusraamatusse seaduses sätestatud juhul. Tulenevalt AÕS §-st 79 kehtivad kaasomandis oleva kinnisasja valdamist ja kasutamist puudutavad kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. Seega on kaasomanike kokkulepet kinnisasja kasutuskorra kohta võimalik kanda kinnistusraamatusse märkusena. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 27 lg 6 kohaselt peab märke kandmise avaldus olema notariaalselt kinnitatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 7 kohaselt ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtumääruse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel. Antud hetkel on kinnistusraamatu registriosa nr 4200802 kolmandasse jakku kantud märkus: kaasomanike kasutuskorra kokkulepe vastavalt 15.07.2005.a sõlmitud lepingu punktile neli üks (4.1) ja lepingu lisaks olevale plaanile. Pooled on kasutuskorda muutnud ning taotlevad muudatuse kohta märkuse sissekandmist kinnistusraamatusse. Kohus loeb poolte taotluse puudutatud isikute nõusolekuks kande tegemiseks ning määrab, et kasutuskorra kohta käiv märkus tuleb kanda kinnistusraamatusse. Kohus leiab, et kasutuskorda muudavad määruse resolutsiooni p 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.6 ning neile tuleb märkuses viidata. Kompromissi kinnitava määruse p 1.4 ning 1.5 on poolte vahelised võlaõiguslikud kokkulepped tehnoruumi asjadest vabastamise, piirdeaia allesjätmise ja värava paigalduse kohta, mis ei muuda kasutuskorda ning mille kandmine kinnistusraamatusse ei ole asjakohane. Kohus selgitab pooltele, et kande tegemiseks tuleb pooltel endil esitada avaldus koos käesoleva määrusega kinnistusametile.

Riigilõiv ja menetluskulud Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. xxx on tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 07.11.2007. a riigilõivu 1 000 krooni. Kohus tagastab pool tasutud riigilõivust ehk 500 krooni. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole leppinud kokku teisiti. Kuna menetlusosalised ei ole leppinud kokku teisiti, tuleb ülejäänud menetluskulud jätta nende endi kanda. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Menetlusosalised on kokku leppinud, et lühendavad menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 (kolmele) päevale.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.