2-07-30427/1 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-07-30427 Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 16.08.2007.a esitas AS Hkohtule hagi TD`i ja VD`i vastu 301 273,90 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja TD`i vahel sõlmitud järgmised lepingud: 15.01.2004.a liisinguleping nr 0071691L, mille objektiks oli sõiduauto XXX, ja 02.03.2004.a liisinguleping nr 0073969L, mille objektiks oli sõiduauto XXX. Liisingulepingutest tulenevalt kohustus hageja omandama TD`i soovil liisingulepingute objektiks olevad sõidukid (vara) ja andma need liisingulepingute perioodiks kostja TD`i valdusesse ja kasutusse. Kostja TD kohustus tasuma hagejale vara kasutamise eest liisingulepingutes kokkulepitud makseid. Kostja TD rikkus lepingutest tulenevaid kohustisi, jättes tasumata liisingulepingute alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis TD`ile 07.10.2004.a teatise liisingulepingutest tuleneva võlgnevuse kohta, milles informeeris kostjat võlgnevusest ja liisingulepingute lõpetamisest juhul, kui kostja ei kustuta tekkinud võlgnevust. Kostja TD ei kustutanud oma lepingutest tulenevat võlgnevust nõutud tähtajaks, seega ütles hageja liisingulepingud erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. TD ei ole hagejale tänaseni tagastanud vara, mis kuulub omandiõiguse alusel hagejale. Hagejale ei ole teada, kes on käesoleval ajal vara valdajaks või kas vara on üldse säilinud. Kuivõrd kostja on viivitanud vara tagastamisega rohkem kui kaks aastat, on hageja väitel alust oletada, et vara väärtus on käesolevaks ajaks oluliselt langenud ning vara tagasi saamisel ja võõrandamisel ei kataks vara võõrandamisest saadav hind ära hageja poolt vara omandamiseks tehtud kulutusi. Hageja on TD`i viivituse tõttu kaotanud huvi varade tagastamise vastu, hageja on seisukohal, et kostja TD peab hüvitama hagejale liisingulepingute objektiks oleva vara soetamiseks tehtud kulutused ulatuses, milles need ei ole TD`i poolt tasutud juba igakuiste osamaksete näol. Seetõttu esitab hageja kostja TD`i vastu rahalise nõude liisingulepingute esemeks oleva vara omandamiseks tehtud kulutuste (tasumata osamaksete) hüvitamiseks. Kostja TD`i liisingulepingust nr 0071691L tulenev võlgnevus hageja ees on: vara jääkmaksumus 84 646,43 krooni, kindlustusmaksete võlgnevus 5 364,00 krooni, debitoorne võlgnevus 8 777,28 krooni, viivismaksete võlgnevus 59,94 krooni, käibemaks 15 236,36 krooni, s.o kokku 114 084,01 Eesti krooni. Kostja TD`i liisingulepingust nr 0073969L tulenev võlgnevus hageja ees on: vara jääkmaksumus 132 207,45 krooni, kindlustusmaksete võlgnevus 17 316,00 krooni, debitoorne võlgnevus 13 739,06 krooni, viivismaksete võlgnevus 130,04 krooni, käibemaks 23 797,34 krooni, s.o kokku 187 189,89 Eesti krooni. Hageja ja kostja VD`i vahel on sõlmitud järgmised käenduslepingud: 15.01.2004.a sõlmitud käendusleping nr 0071691L, 02.03.2004.a sõlmitud käendusleping nr 0073969L. Käenduslepingutega kohustus kostja VD tagama solidaarselt kostja TD`iga liisingulepingutest tulenevate TD`i kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Vaatamata hageja meeldetuletustele ei ole kostjad oma võlgnevust hagejale tasunud. Seoses eeltooduga palub hageja kostjatelt välja mõista 301 273,90 krooni. Hageja nõuab kostjatelt ka viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intressimäär + 7% aastas) väljamõistmist protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest, s.o 16.08.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused

2-07-30427 Kohus saatis kostjate elukohta Vene Föderatsiooni kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks. Hagimaterjalid on kostjatele kättetoimetatud allkirja vastu 22.02.2008.a, mida tõendab toimikus olev teade kättetoimetamise kohta. Kostjad ei ole tähtajaks ega ka käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 361 järgi kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 142 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama seaduse § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 tulenevalt, kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu.

2-07-30427 Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele 301 273,90 krooni (sh liisingulepingust nr 0071691L tulenev võlgnevus: vara jääkmaksumus 84 646,43 krooni, kindlustusmaksete võlgnevus 5 364,00 krooni, debitoorne võlgnevus 8 777,28 krooni, viivismaksete võlgnevus 59,94 krooni, käibemaks 15 236,36 krooni, s.o kokku 114 084,01 Eesti krooni ning liisingulepingust nr 0073969L tulenev võlgnevus: vara jääkmaksumus 132 207,45 krooni, kindlustusmaksete võlgnevus 17 316,00 krooni, debitoorne võlgnevus 13 739,06 krooni, viivismaksete võlgnevus 130,04 krooni, käibemaks 23 797,34 krooni, s.o kokku 187 189,89 Eesti krooni). Hageja on taotlenud lisaks eelpool toodud viivisenõudele mõista kostjatelt välja viivis seaduses sätestatud määra (EKP intressimäär + 7% aastas) alusel alates hagi esitamisest, s.o 16.08.2007.a kuni põhinõude kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista viivis osaliselt protsendina põhinõudest alates 16.08.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 165 lg 3 järgi, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.