2-06-23900 Ärakiri
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Reet Laasmaa
Otsuse tegemise
aeg ja koht Tsiviilasja
2-06-23900
number Tsiviilasi
VB`i hagi JZvastu 71 625 tagastamiseks.
Menetlusosalised
Hageja VB`i (elukoht XXX, isikukood XXX) volitatud esindaja Natalia Kovaleva ning nõustaja Olga Närgi;
ja nende esindajad
krooni
saamiseks alusetult saadu
Kostja JZ(elukoht XXX, isikukood XXX). Kohtuistungi
toimumise aeg
Rahuldada VB`i hagi JZ vastu alusetult saadud 71 625 krooni tagastamiseks. Mõista välja Julia Zaitseva`lt VB`i kasuks 71 625 (seitsekümmend üks tuhat kuussada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta jätta kostja JZkanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast 20.05.2008.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue kostja vastu Kohtule 05.09.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Narva Linnakohtu 25.05.2005.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-135/05 välja elatis SBkasuks lapse JB`i ülalpidamieks summas 1 345 krooni igakuiselt alates 09.02.2005.a. Kostja on hageja endise abikaasa usaldusisik, mille kohta on talle 5 aastaks välja antud volikiri. Suulise kokkuleppe järgi SB`ga kandis hageja kostja arvelduskontole üle elatist JB`i ülalpidamiseks, mida kostja pidi edasi andma SB`le. Hageja kandis kostja arveldusarvele elatist poeg JB`i ülalpidamiseks ajavahemikus jaanuarist kuni 06. maini 2005.a. Kokku kandis hageja kostja arveldusarvele märkusega „alimendid“ 2005.a. jaanuaris 3 155 USD (kurss 12,94 krooni) ehk 40 825 kroon ja edasi 11.02.2005.a. – 4 000 krooni; 03.03.2005.a. – 6 000 krooni; 01.04.2005.a. - 9 000 krooni; 22.04.2005.a. - 7 200 krooni; 25.04.2005.a. – 600 krooni ning 06.05.2005.a. - 4 000 krooni. Kokku kandis hageja kostja arvele 71 625 krooni. 2006.a. augustis sai hageja teada, et kostja ei ole andnud eespoolnimetatud summasid JB`i ülalpidamiseks edasi SB`le. Kohtutäituri büroos on alustatud täitemenetlus hageja suhtes põhjusel, et hageja ei ole tasunud elatist poeg JB`i ülalpidamiseks. Kostja sai hagejalt elatisena kätte 71 625 krooni ja omastas need ning keeldus seda summat edasi andmast SB``le ega ole nõus seda summat tagastama ka hagejale. Seega tuleb antud rahasumma välja mõista kostjalt hageja kasuks. VÕS § 3 kohaselt tekivad võlasuhted ka alusetust rikastumisest. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 100 ja 101 palub hageja kohtul mõista kostjalt välja hageja kasuks 71 625 krooni alusetult saadu tagastamiseks. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikes vastuväidetes hagi ei tunnista ja palub kohtul see kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja pretensioonid on põhjendamatud, kuna hagejalt saadud raha oli suunatud täies ulatuses lapse ülalpidamisele. Sellise otsuse langetas lapse ema SB, kes andis selleks vastava nõusoleku. Ülekande tegemisel märkis hageja isiklikult rahasummade otstarbe, mis olid suunatud lapse ülalpidamiseks. Hageja on kõik need ülekanded teinud vabatahtlikult. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda lähtudes alljärgnevaist põhjendustest. Kostja ei vaidlusta oma kirjalikus vastuses hagile ega ka kohtuistungil asjaolu, et hageja on kõik hagis märgitud rahasummad üle kandnud kostja arvele. Samas kostja ei ole asjas kohtule tõendanud asjaolu, et tal oli kokkulepe SB`ga selles, et hagejalt saadud rahasummad jäävad kostja käsutusse. Kostja ei ole tõendanud kohtule, et ta on vaidlusaluse rahasumma 71 625 krooni ulatuses edastanud SB`le elatusrahana lapse ülalpidamiseks. Pooled on asjas kohtule kinnitanud, et neil oli suuline kokkulepe, et hageja kannab elatusraha lapse ülalpidamiseks kostja arvele selle edastamiseks SB`le. Kostja vastuväiteid hagile hindab kohus kui paljasõnalisi ja tõndamata. Kostja poolt asjas esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et kostja oleks kandnud SBarvele rahasummasid märkega „elatis või alimendid“. VÕS § 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida ka alusetust rikastumisest. Sama seaduse §.i 100 sätte kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või
mittekohane täitmine, sealhulgas ka täitmisega viivitamine. VÕS § 1027 sätte kohaselt seaduses sätestatud alustel ja ulatuses peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Sama seaduse § 1028 lg. 1 kohaselt kui isik on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemaoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Käesolevas vaidluses seonduvalt asjaoluga, et hageja on kostja vastu esitanud hagi ülekantud rahasummade tagasinõudmiseks, on kostja-poolne kohustuse täitmine ära langenud, kuna asjas on ilmnenud, et kostja ei ole poolte-vahelist kokkulepet kohaselt täitnud ning hageja on kohtu arvates õigustatud kostjalt alusetult saadut tagasi nõudma. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud põhjendatud hagi ning see kuulub rahuldamisele. Hageja kantud asja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg. 1 kohaselt võib selleks õigustatud menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest sama paragrahvi lg. 2 sätestatud korras. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 20.05.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.