Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

xxx esitas xxx vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 7586.25 krooni ja viivised 2558.75 krooni. Kohtumenetluse käigus suurendas hageja viiviste nõuet ning palus viivised välja mõista summas 7586.25 krooni. Hagiavalduse kohaselt oli kostja alates 14.11.2002.a kuni 18.08.2004.a xxx asuva ehitise mõttelise osa omanik ning kasutas korterit nr 76.

Nimetatud majas on ainsaks kommunaalteenuste osutajaks hageja. Kostja on kommunaalteenuseid tarbinud, kuid ei ole nende eest tasunud. Hageja on kostjale esitanud kommunaalteenuste eest arveid, mis on kätte saadavad võõrastemaja administraatori käest. Sellekohane teade on ka teadetetahvlil. Asjaolu, et hageja on ainukeseks kommunaalteenuste osutajaks, kinnitavad järgmised asjaolud:

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt oli kostja 14.11.2002.a kuni 18.08.2004.a xxx asuva korteri omanik. Kostja oli sel ajal ka xxx liige ja tasus korteriühistule igakuiselt makseid korteri ja kommunaalteenuste eest. Hetkeks, kui kostja müüs korteri Irina Sergejevale, ei olnud tal ühistu ees võlgnevust. Tulenevalt korteriühistuseadusest oli lepingulised suhted teenuste osutaja ja korteriühistu vahel, hageja ja kostja vahel lepingulisi suhteid ei eksisteerinud. Kostjale ei ole arveid kommunaalteenuste eest kunagi esitatud. Hageja väide alusetu rikastumise kohta on tõendamata. Kostja sai vee- ja soojavarustuse teenust xxx, mitte hagejalt ning on teenuste eest tasunud. Kostja leidis, et tulenevalt mittetulundusühingute seaduse §-st 2 lg 1 ei vastuta korteriühistu liikmed korteriühistu kohustuste eest. Kostja leidis, et kuni 01.07.2003.a esitatud nõuete osas on hagi aegunud. Kostja ei vaidlustanud viiviste suurust 0.02% päevas, kuid leidis, et haginõude suurendamise avaldus esitati hilinenult.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled olid xxx majas kaasomanikud, kusjuures kostjale kuulus 70/10000 ning xxx 9821748/10000 kaasomandist (tl 30-32). Kostja omandas endale kuulunud osa 14.11.2002.a notariaalse müügilepinguga (tl 131-135) ning müüs selle 18.08.2004.a notariaalse lepinguga Irina Sergejevale (tl 124-130). Seega oli poolte puhul 14.11.2002.a kuni 18.08.2004.a tegemist elamu kaasomanikega, kusjuures elamu kuulus neile mõttelistes osades. Kuna elamus ei ole korteriomandeid, ei kuulu kohaldamisele

korteriomandiseadus. Majas loodi korteriühistu xxx ning see kanti registrisse 24.10.2002.a, praeguseks on korteriühistu ümber nimetatud mittetulundusühinguks xxx (tl 173). Kuna hageja ei osutanud teenuseid lepingulisel alusel korteriühistule ning korteriühistu (praegune mittetulundusühing) ei esitanud nõuet kostja vastu, ei kuulu kohaldamisele ka korteriühistuseadus või mittetulundusühingute seadus. Kohus leiab, et kohaldamisele kuuluvad asjaõigusseaduses kaasomandit reguleerivad sätted ning võlaõigusseaduse alusetu rikastumise instituuti käsitlevad sätted. Hagi aegumine kuni 01.07.2003.a esitatud nõuet osas Hageja esitas hagis võlgnevuse nõude alates 14.11.2002.a. Kostja palus kohaldada hagi aegumist kuni 01.07.2003.a esitatud nõuete osas. Hageja võttis 09.04.2008.a kohtuistungil omaks, et kuni 01.07.2003.a esitatud nõude osas on hagi aegunud ning palus võlgnevus välja mõista alates 2003. a juulist. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja esitas kostjale arveid tulenevalt kostja erinevatel aegadel tehtud kulutustest ning kulutuste kaasomandi suuruste kohasest ümberarvestamisest, hageja ei nõudnud iga konkreetse kulutuse hüvitamist pärast selle tegemist. Kohus leiab, et sellises olukorras hakkavad hageja nõuded aeguma alates hetkest, kui hageja oli omapoolsed kulutused teinud ning nendest lähtuvalt koostas arved iga konkreetse kaasomaniku kulutuste suuruse kohta. TsMS § 362 lg 3 kohaselt tähtaja järgimise ja tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise arvestamisel ning hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel loetakse hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg, kui hagiavaldus, nõue või taotlus on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud. Hagiavaldus on kohtusse jõudnud 30.12.2005.a. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 23.03.2006.a ja seega oleks aegunud nõuded, mis on esitatud enne 23.03.2003.a käiva perioodi kohta. Samas on hageja omaks võtnud, et kuni 01.07.2003.a esitatud arvete osas on nõue aegunud. Kohus kohaldab kuni 23.03.2003.a esitatud arvetele aegumist, loeb hageja loobunuks kuni 01.07.2003.a esitatud nõuete osas ning jätab hagi selles osas rahuldamata. Kohus analüüsib sisuliselt hageja nõudeid 01.07.2003.a kuni 18.08.2004.a eest. Hageja palub kostjalt välja mõista amortisatsioonikulud, vee ja kanalisatsiooni kulu, tasu sooja vee eest ning kütte eest ja vee abonenttasu. Hageja nõude suurus kajastub hageja esitatud arvetel (tl 4044) ning võlgnevuse tabelites (tl 39, 45-46). Kostja esitatud 01.08.2004.a tõendist nähtub, et kostjal ei ole võlgnevust korteriühistu xxx ees (tl 123). Kohus leiab, et kui hageja on kandnud seoses majaga kulutusi, mille hüvitamiseks ei ole tal sõlmitud lepingut korteriühistuga, tekib hagejal nõudeõigus teiste kaasomanike vastu. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal ning korteriühistul selline leping sõlmitud oleks olnud. Seega ei arvesta kohus otsuse tegemisel asjaoluga, kas kostja on hageja nõutud teenuste eest juba ühistule tasunud. Kohus arvestaks ühistule tasumist ainult siis, kui kostja näiteks ära, et korteriühistu on nõutud summad hagejale mingi kokkuleppe alusel hüvitanud. Kostja seda näidanud ei ole. Tunnistaja Svetlana Kovaljova ütlustega on tõendatud, et ühistu tasus xxx mingeid summasid, kuid xxx tagastas selle raha ühistule. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulude hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kohus leiab, maja säilitamiseks vajalike kulutuste hulka tuleb lugeda kulutused küttele ning amortisatsioonikulud.

Küttekulud Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et sai kütteteenust korteriühistult, mitte xxx. 28.04.2001.a rendilepingu (tl 38) ning K.A. Thermo Engineering OÜ teatisega (tl 80, 81) on tõendatud, et xxx võttis rendile OÜ-lt K.A.Thermo Ingineering kütte ja veevarustuse süsteemid aadressil xxx renditasuga 11 800 krooni kuus. Kohus loeb esitatud rendilepinguga tõendatuks, et hageja küttis maja kuni 2004. a kevadeni. xxx nõukogu 12.01.2004.a istungi protokolli kohaselt köetakse xxx maja alates 13.01.2004.a ökonoomsel režiimil (tl 92, 93, 94). Hageja palub kostjalt välja mõista küttekulu alates 01.07.2003.a kuni 2004.a septembrini, s.t kuni 2004.a august toimunud kütmise eest kokku 1328.83 krooni (2003.a eest 596.12 krooni ning 2004.a eest 732.71 krooni, tl 45-46). Hageja on esitanud soojusenergia eest arveid, lähtudes majandusministeeriumi metoodikast (tl 8285) ning AS Saurix Petroleum Ltd arvetest (tl 88-91). Kostja ei ole küttekulude arvestust summaliselt vaidlustanud. Kohus loeb põhjendatuks hageja nõude küttekulude osas summas 1328.83 krooni. Amortisatsioonikulud Hageja on lisaks küttele palunud kostjalt välja mõista ka amortisatsioonikulud, mis sisaldavad veevarustuse-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemide remondi- ja hoolduskulusid. Kohus leiab, et kuna küttesüsteemi käigushoidmine nõuab kulutusi, on hageja nõue põhjendatud. Hageja on esitanud amortisatsioonikulude tõendamiseks majanduskulude tabeli ning arve-saatelehed, millest nähtuvalt hageja kulud olid 2003.a kuni 2005. a kokku 80 745.77 krooni (tl 60-79). Kostjale kuulub majast 70/10 000 mõttelist osa ning tulenevalt AÕS §-st 72 lg 4 tuleks kostjal hüvitada hagejale selle ajavahemiku eest kokku 565.22 krooni (80 745.77 / 10 000 x 70), s.t. 17.10 krooni kuus. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 17.50 krooni kuus. Hageja on ebaõigesti arvestanud amortisatsiooni, jagades kulud korterite arvuga. Tulenevalt AÕS § 74 lg 4 tuleb kulusid arvestada võrdelist kaasomandi mõttelisele osale, s.t kasutatava pinna suurusele. Kohus loeb põhjendatuks hageja nõude amortisatsioonikulude hüvitamiseks summas 232.56 krooni (17.10 x 13 kuud + 10.26 august 2004 eest). Vee ja kanalisatsiooni kulu, tasu sooja vee eest ning abonenttasu Kohus leiab, et vee kasutamise võimaldamist ei saa lugeda asja säilitamiseks vajalike kulude hulka. Kui hageja on kostjale vee kasutamise võimaldanud ning selle eest vee müüjale tasunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt vee eest tasumist VÕS § 1041 alusel. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sa või teada saama pidi. 08.01.1999.a sõlmitud joogivee tarbimise ja heitvete ärajuhtimise lepinguga on tõendatud, et AS Maardu Elamu xxx joogivee tarnimise ja heitvete ärajuhtimise (tl 33-35). Lepingus on teenuse ostja aadressiks märgitud xxx ning kostja ei ole osundanud, et nimetatud leping võiks käia mingi teise maja kohta. AS Maardu Elamu 31.05.2001.a ja AS Maardu Vesi teatises on ära toodud vee ja kanalisatsiooni hinnad ning ära määratud ka abonenttasu suurus (tl 36, 37). Hageja on esitanud vee tarbimise arvestuse alused (tl 96-97). Kuna kostja ei ole väitnud, et ta vett ei tarbinud, täitis hageja vee eest tasudes kostja kohustuse, olemata selleks õigustatud või kohustatud. Hageja arvetest ning võlgnevuse tabelitest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt vee eest tasumist alates 01.07.2003 kuni 2004.a augustini ning abonenttasu 2004.a aprillist kuni 2004.a augustini (tl 45-46). 31.08.2005.a veevarustuse- ja heitvete ärajuhtimise teenuste müügilepinguga ning vee ümberlülitamise graafikuga on tõendatud, et AS Maardu Vesi asus alates 31.08.2005.a osutama teenust xxx 3 (tl 191-195, 98, 99). xxx teatise kohaselt tasub ühistu xxx 2004.a augustist (tl 196). Seega ei ole kostja tõendanud oma väidet, et hageja ei ole talle teenust osutanud. Tõendatud ei ole ka see, et ühistu oleks xxx vee eest tasunud. Järelikult on hagejal õigus nõuda vaidlusaluseid

summasid kostjalt. Hagejal oli kohustus tasuda vee eest Maardu Vesi AS-ile abonentasu ja seega on tal õigus nimetatud summa 226.10 krooni sisse nõuda kostjalt. Hageja palub kostjalt 01.07.2003.a kuni 18.08.2004.a eest välja mõista vee ja kanalisatsiooni eest 1174.22 krooni, sooja vee eest 1066.69 krooni ning abonenttasu 226.10 krooni. Kostja ei ole neid summasid vaidlustanud ning kohus loeb TsMS § 231 alusel vee eest tasutud summade suuruse põhjendatuks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja veega seotud teenuste eest 2467 krooni.

Hageja esitatud arvestustest nähtuvalt ei ole kostja hagejale teenuste eest midagi tasunud ning kostja ei ole ka vastupidist väitnud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana kokku 4028.40 krooni. Viivised VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Hageja on esitanud tõendina teatise, mille kohaselt hageja teatas maja elanikele, et korteritasu kviitungid võib saada kätte hotelli administraatorilt (tl 59). Kuna viivise nõudmise õigus tuleneb hagejale seadusest, ei analüüsi kohus, millal ja kas kostja on hageja esitatud arved kätte saanud. Hageja on esitanud viivise arvestuse, lähtudes viivise määrast 0.04% (tl 47-48, 198-199). Kuni 30.12.2005.a oli intressimääraks 2% aastas ning VÕS § 113 kohaseks viiviseks 9% aastas, s.t 0.025% päevas. Hageja on viivise arvestusel lähtunud amortisatsioonikuludest summas 17.50 ja kohus peab põhjendatuks 17.10 krooni kuus. Kohus mõistab 2003.a juulist kuni 18.08.2004.a kostjalt hageja kasuks välja viivised järgmiselt: 2003.a juuli arve eest (358.26 x 0.025 / 100 x 383) 34.30 krooni, 2003.a augusti arve eest (176.42 x 0.025 / 100 x 352) 15.52 krooni, 2003.a septembri arve eest (244.65 x 0.025 / 100 x 322) 19.70 krooni, 2003.a oktoobri arve eest (450.27 x 0.025 / 100 x 291) 37.75 krooni, 2003.a novembri arve eest (697.17 x 0.025 / 100 x 261) 45.50 krooni, 2003.a detsembri arve eest (297.65 x 0.025 / 100 x 230) 17.10 krooni, 2004.a jaanuari arve eest (607.48 x 0.025 / 100 x 200) 30.37 krooni, 2004.a veebruari arve eest (196.18 x 0.025 / 100 x 172) 8.40 krooni, 2004.a märtsi arve eest (186.11 x 0.025 / 100 x 141) 6.60 krooni, 2004.a aprilli arve eest (269.70 x 0.025 / 100 x 111) 7.50 krooni, 2004.a mai arve eest (151.70 x 0.025 / 100 x 80) 3 krooni, 2004.a juuni arve eest (151.70 x 0.025 / 100 x 50) 1.90 krooni ja 2004.a juuli arve eest (151.70 x 0.025 / 100 x 19) 0.72 krooni. Kokku 228.35 krooni. Kostjal oli 18.08.2004.a tekkinud kohustus tasuda hagejale 4028.39 krooni ning sellelt arvestatakse viivist 0.025% ehk 1 kroon päevas. Hageja palus viivised välja mõista seisuga 09.04.2008.a ning põhivõla ulatuses. Kohus leiab, et kuna hageja võib nõuet suurendada kuni kohtuvaidlusteni ning kohus ei olnud kohtuvaidluseid avanud, on haginõude suurendamise avaldus esitatud õigel ajal. 18.08.2004.a kuni 09.04.2008.a eest võib hageja nõuda viiviseid 1329 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised 1557.35 krooni. Kohus ei analüüsi alates 19.08.2004.a esitatud võlgnevust puudutavaid dokumentaalseid tõendeid, kuna nimetatud võlgnevuse osas on xxx ja Irina Sergejeva sõlminud kohtuliku kompromissi. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.