2-07-52004
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. mai 2008 Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-52004
Tsiviilasi
AS A. hagi B. OÜ vastu 283 617,50 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
• •
esindajad
• • Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: AS A. Hageja esindaja: Aare Hõbe (OÜ Incure Inkasso Agentuur, RK 10995797, asukoht: Laki 14a, 10621 Tallinn); Kostja: B. OÜ Kostja esindaja: P.P., juhatuse esimees.
29.04.2008.a.
1) Hagi rahuldada. 2) Mõista B. OÜ’lt välja põhivõlg summas 283 617,50 (kakssada kaheksakümmend kolm tuhat kuussada seitseteist krooni ja viiskümmend senti) krooni AS A. kasuks. 3) Mõista B. OÜ’lt välja viivis summas 283 617,50 (kakssada kaheksakümmend kolm tuhat kuussada seitseteist krooni ja viiskümmend senti) krooni AS A. kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud B. OÜ kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
palusid saldokinnitust. Kostja tagastas need ja kinnitas, et võlgneb AS-le A. 152 239,90 krooni ning AS-le V. 131 377,60 krooni. Võlgnevuse tasumiseks sõlmisid AS A. ja AS V. kostjaga võlgnevuse tasumise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja kogu võla tasuma kahe maksena – 19.02.2007 ja 19.03.2007. kostja ei täitnud oma kohustusi ei nendeks kuupäevadeks ega ole teinud seda ka hiljem. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Ühepoolne alusetu kohustuse täitmisest keeldumine ei ole lubatav. Võla sissenõudmiseks pöördusid AS A. ja AS V. Incure Inkasso Agentuur OÜ poole ning andsid viimasele õiguse nende nimel kostjalt võlga sisse nõuda. 11.10.2007.a. loovutas AS V. eelnevalt nimetatud nõude AS-le A, seetõttu on käesoleval hetkel ainsaks võlausaldajaks AS A. Kostja ei ole tasunud 09.01.2007.a. sõlmitud kokkuleppe alusel ainsatki senti. Seega on kostja põhivõlg käesoleval hetkel endiselt 283 617,50 krooni. 09.01.2007.a. sõlmitud võla tasumise kokkuleppe p 2.2. kohaselt leppisid pooled kokku, et juhul, kui kostja ei järgi sama kokkuleppe p 2.1.1. ja 2.1.2. nimetatud tähtaegu, kohustub ta maksma viivist 0,5 % päevas tähtajaks tasumata summalt kuni võla tasumiseni. Selliselt arvutades ületab viivis käesolevaks hetkeks juba põhivõla. Kiirendamaks võla tasumist on võlausaldaja nõus viivist vähendama ning nõuab seda üksnes põhivõla ulatuses. Seega on kostja viivisvõlgnevus 283 617,50 krooni. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, loovutas ta eelnevalt nimetatud nõuete sissenõudmise õiguse OÜ-le Incure Inkasso Agentuur. Sellega tekkis hagejal kahju summas 23 426,81 krooni, mis seisneb OÜ-le Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasus. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. On üheselt selge, et hagejal ei oleks tekkinud taolist lisakulutust, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud. VÕS § 128 lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustus, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Lähtudes eeltoodust palub hageja hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 283 617,50 krooni, viivis summas 283 617,50 krooni, kahju summas 23 426,81 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
Kostja oma 10.01.2008.a. vastuses hagile (tl 20) hagi ei tunnista. Kostja väidab, et ta ei ole esitanud ühtegi tellimust AS-le A. ega ka AS-le V. saematerjali ostmiseks. Ka ei ole ta volitanud kedagi teist seda tegema. Kostja ei ole kunagi käinud eelpoolmainitud ettevõtetes, ei tunne sealt kedagi ning pole nendega suhelnud ei telefonitsi, kirjalikult, e-posti teel ega suusõnaliselt. B. OÜ ja AS A. ning AS V. vahel ei ole kunagi sõlmitud ühtegi lepingut saematerjali ostuks või muudeks tehinguteks. Hageja ei ole kunagi tarninud vastavaid saematerjali koguseid OÜ-le B. Hageja ei ole saatnud otse OÜ-le B. arveid, mille tasumist nõutakse. 2006.a. detsembris saabusid kostjale väga suure üllatusena saldoteatised AS-lt A. ja AS-lt V. Kellega kostja kui B. OÜ juhatuse esimees polnud kunagi isegi mitte kokku puutunud. Raamatupidamist kontrollides selgus, et 2006.a. sügisel kuigi väidetavad tehingud leidsid aset 2006.a. mais-juunis olid vastavasisulised arved kostjale mitte teadaoleval viisil sinna jõudnud. 09.01.2007.a., seega rohkem kui pool aastat hiljem väidetavatest tehingutest kohtus kostja esmakordselt AS R juhatuse esimehe T.Z. ’iga, kes erinevalt kostjast oli toimuvaga väga hästi kursis. Asjaolude täpsustamisel selgus, et tegemist on hoopis AS A. ja AS V. ning kodanik P.U., keda ka T.Z. ja mitmed teised temale alluvate ettevõtete töötajad tundsid ning siiamaani antud teemal suhelnud olid vahelise arusaamatusega.
Seega jääb hagi kostjale arusaamatuks, kuna hageja ja OÜ B. vahel selliseid tehinguid tehtud ei ole. Küll vajaks aga selgitamist, mille alusel sellised arved koostati ning mis otstarbel ning kuidas, tõsi küll suure hilinemisega, sattusid OÜ B. raamatupidaja kätte. Hageja oma vastuses kostja vastusele (tl 26) kostja väidetega ei nõustu. Hagile lisatud saldoteatistest ja võla tunnistamise kokkulepetest ilmneb üheselt, et kostja võlgneb hagejale summa, mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Võla olemasolu on kostja allkirjaga tunnistanud. Seega on hageja oma väite tõestanud. Juhul kui võlgnik väidab vastupidist, lasub tal kohustus seda tõestada. 10.01.2008.a. avaldusele ei ole kostja ühtegi tõendit lisanud. 29.04.2008.a. istungil tunnistas kostja, et võla tunnistamise kokkuleppel on tema allkiri. Kostja ei teadnud siis, et on tulnud sellised arved. Kostja ei teadnud, mille alusel need arved olid koostatud. Hiljem selgus, et arved on võltsitud. Kostja ei tea siiani, kuidas asjad tegelikult olid. Vastaspool ei suuda tõendada, mille alusel need arved on koostatud. Hageja esindaja ei tea, kellega kostja rääkis sellest, et kokkulepe pole õige. Arved ei pea olema allkirjastatud, hageja ei tea, mille alusel arved koostati. Kostja ütleb, et kokkuleppe sõlmis ta rumala peaga seetõttu, et kuidagi olid need arved temani sattunud. Õige oleks olnud mitte alla kirjutada. Kostja poole pöörduti alles 7 kuud hiljem, enne temaga ei suheldud. Tehinguid ei ole kostja reaalselt teinud. Hageja loobus kahjunõudest (tl 52).
Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Võlatunnistus on mistahes ühepoolne tehing või leping, millega tunnistatakse teatava kohustuse olemasolu või luuakse uus võlatunnistuses nimetatud kohustus, mille täitmist saab nõuda ainuüksi võlatunnistuse alusel (VÕS § 30). Käesoleval juhul on poolte vahel sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkulepe (tl 10), mis on käsitletav võlatunnistusena. Võlatunnistus tõendab võlgnevuse olemasolu ja kokkulepet selle tasumise kohta. Kostja leiab (tl 20), et hageja ja OÜ B. vahel nimetatud tehinguid tehtud ei ole. Samuti väidab kostja, et arved on võltsitud ning ta ei tea, mille põhjal need on koostatud. Antud juhul peab kostja tõendama oma väiteid, kuid ta ei põhista neid kuidagi. Võlatunnistusel on kostja allkiri, mida kostja ka tunnistab (29.04.2008.a. istung), järelikult on hageja nõue põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub kohustust. Samuti sätestab VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt võlatunnistuse punktile 2.2. on hagejal õigus nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kostja on jätnud täitmata oma kohustused. Kuna hageja loobus kahjunõudest (tl 52), siis kuulub rahuldamisele põhivõlg summas 283 617,50 krooni ja viivis summas 283 617,50 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt
TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.