Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

vaatamata vilumuste ja oskuste olemasolule, pole kostjal õigust ehitusobjektide projekteerimislitsentsi saamiseks. Selle asjaolu tõttu on kostja sunnitud pöörduma litsentseeritud firmade poole ja töötama nende kontrolli ja kaubamärgi all. Sel eesmärgil seadis kostja sisse koostöösuhted firmaga OÜ K. Firma sai temalt lähteandmed ja vormistas neid projektina oma allkirjade ja oma kaubamärgi all, kostja täitis olemasoleva tellimuse mittelitsentseeritavat rutiinset osa (lähteandmete ja –dokumentide saamine, kohaletoimetamine, kinnisvara mõõtmised, fotoülesvõtete tegemine jm). Seega on hageja väited, et kostja kasutab OÜ K kaubamärki seadusliku aluseta, ebaõiged. Litsentsi kontrollimine ei kuulu tellija pädevusse, see on vallavalitsuse pädevuses. Pärast seda, kui hagejale sai 05.07.2007 teatavaks kostja litsentsi puudumine, toimus 10.07.2007 pooltevaheline kohtumine, kus hageja ei väljendanud mingit lepingu lõpetamise soovi, vaid kooskõlastas projekti muudatust. Projekti allteostaja K V palus 04.07.2007 saata digitaalne topoalus ning 29.07.2007 teatas e-kirjaga, et hagejal on tekkinud uued soovid seoses teise korrusega, samuti soovis ta saada täiendavalt raha. Kuna K. V varem väljamakstud rahasumma oli selleks hetkeks peaaegu võrdne hageja ettemaksuga, keeldus kostja K. V lisatasu maksmisest. 15.07.2007 kohtumisel teatas K. V , et lisatasu maksmisest keeldumisel keeldub tema projekti allkirjastamisest ning lõpetab koostöösuhted. Ajaliselt langeb see kokku hageja poolt lepingu lõpetamisega. Täiesti üheselt on selge, kust sai hageja teada koostöö lõppemisest ning kostja leiab, et tegemist on dampingkokkuleppega. Seejärel leidis kostja lühikese ajaga arhitektuuri- ja ehitusprojekteerimisfirma, kes nõustus tegema temaga koostööd. Projekti täiendati ja 14.08.2007 toimetati see Viimsi vallavalitsuse peaarhitekti juurde. Hageja oli aga ära keelanud projekti vastuvõtmise. Sellega tekitas hageja kunstlikult tõkked lepinguliste tööde lõpetamiseks. Kostja leiab, et mingeid põhjendatud aluseid lepingu ühepoolseks lõpetamiseks hagejal ei olnud, hagiavalduse kohtusse esitamise ajaks oli projekt teostatud, lepingujärgsete tööde lõpetamise võimatus oli tingitud hageja tegevusest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Ühtlasi esitas kostja vastuhagi 42 574 krooni saamiseks.

Kohtu põhjendused Käesoleva tsiviilasja raames menetleb kohus nii hagi kui vastuhagi. Toimunud eelistungid on kohus edasi lükanud kuna kostja on tema kinnitusel haige. Hageja tegi 09.04.2008 eelistungil ettepaneku lahendada hagi osaotsusega. Kostja ei ole taotlenud enda ärakuulamist ning on nõus kirjaliku menetlusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 järgi „kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.“ Kohus leiab, et haginõuet on võimalik lahendada osaotsusega. Vastuhagi osas jätkab kohus menetlust. Kohus peab lahendama küsimused, kas hagejal oli õigus leping lõpetada ning makstud tasu tagasi saada. Pooled on 14.05.2007 sõlminud töövõtulepingu, mille kohaselt tegi hageja kostjale ülesandeks koostada eramu projekt krundil Seedermänni tee 13 Laiaküla külas Viimsi vallas. Lepingu p 4 järgi teostab kostja selle töö vastavalt firma OÜ K litsentsile (reg, nr. XXX) (t lk 7, 16-17). Hageja maksis lepingu alusel kostjale 15 000 krooni (t lk 7 pöördel, 22-23). Nendes

asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus kvalifitseerib pooltevahelist õigussuhet töövõtusuhtena võlaõigusseaduse (VÕS) § 365 lg 1 järgi. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et 17.08.2007 lõpetas hageja lepingu (t lk 9-10). Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal oli õigus leping lõpetada ning kas kostjal on õigus lepingu järgi tasu saada. Hageja soovis lepingut lõpetada seetõttu, et kostjal puudus projekteerimiseks OÜ K litsents nagu oli nõutud lepingu p-s 4. Kohus peab andma õigusliku hinnangu lepingu lõpetamisele. Lepingu lõpetamise avalduses hageja õiguslikke aluseid ei esitanud. Kohus leiab, et tegemist on lepingust üleütlemisega VÕS § 655 alusel. Vastavalt VÕS § 655 „tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.“ Ülesütlemisõigus on sarnaselt lepingust taganemise õigusega teostatav ühepoolse tahteavaldusega (VÕS § 195 lg 1). Teine pool ei saa suhte muutmist takistada, kui kujundusõiguse formaalsed ja materiaalsed õigused on täidetud. Lepingu lõppemine kaasneb ülesütlemisavaldusega automaatselt. Seetõttu puudub vajadus, et kohus otsustaks lepingu ülesütlemise, kohus käesoleval juhul vaid hindab ülesütlemise seaduslikkust. Puudub vaidlus, et kostja sai ülesütlemisavalduse kätte ning talle oli arusaadav, et hageja soovib lepingut lõpetada (üles öelda). VÕS § 655 ei sätesta ülesütlemisavalduse esitamise tähtaegu. Iseenesest ei sätesta ei VÕS § 655 ega 195, et hageja peaks märkima lepingu ülesütlemise põhjuse – leping oleks sõltumata põhjusest üles öeldud. Kohus loeb lepingu üles öelduks 17.07.2007. Käesolevas vaidluses omab aga lepingu ülesütlemise põhjus tähendust VÕS § 655 lg 2 kontekstis, st kas kostjal on õigus tasu saada või hagejal tasu tagasi nõuda. Kohus seda järgnevalt ka analüüsib. Pooled on lepingus kokku leppinud, et kostja teostab töö kooskõlas OÜ K litsentsiga. OÜ K 16.01.2008 kirjast nähtub, et kostjal ei ole mingeid töö- ega ametialaseid sidemeid nimetatud äriühinguga. Viimane koostöö oli 2004. aastal (t lk 99). Ka kostja ei eita seda, et tal vähemalt alates 15.07.2007 puudusid selle osaühinguga tööalased suhted. Kohus leiab, et kostja poolt tehtud töö ei ole kooskõlas p-ga 4. Järgmisena tuleb hinnata, kas tegemist on olulise lepingurikkumisega kuivõrd sellest sõltub VÕS § 655 lg 2 kohaldamine. Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub VÕS § 116 lg 2. Vastavalt VÕS § 116 lg 2 p 2 „olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu“ Kohus leiab, et hagejal oli põhjendatud huvi, et töö tehtaks litsentseeritult. Käesoleva lepingu esemeks olev töö tuleb teha litsentseeritavas valdkonnas. Litsentseerimise eesmärk on tagada töö kvaliteetsus. Töö kvaliteetsus, st antud juhul elamu nõuetekohane projekteerimine, on äärmiselt oluline, mis aitab muuhulgas tagada elamu konstruktsioonide kandevõime ning tagada elamus viibivate inimeste julgeolek ning vara säilimine. Kohtu hinnangul on tegemist olulise väärtusega ning seetõttu on põhjendatud hageja huvi kaotus kui selgus litsentsi, st

tehtava töö kvaliteetsuse kontrolli, puudumine. Kostja ei eita, et projektile pidi alla kirjutama selleks õigustatud isik, mitte kostja. Kostja teostas enda väitel projekti juures mittelitsentseeritavaid töid. Kohus ei nõustu kostja väitega, et litsentsi kontrollib kohalik omavalitsus – töö tegemine litsentsi alusel on lepingus kokku lepitud ning lepingujärgne kohustus, mille täitmist võib hageja nõuda. Kostja on esitanud küll tõendi, et ta tellis projekti O OÜ-st (t lk 73), kuid antud asja materjalide kohaselt ei ole hagejat sellest teavitatud. Lepingu ülesütlemise avalduses on hageja kinnitanud, et kostja ei ole nimetanud teist äriühingut, mille litsentsi alusel oleks võimalik tööd jätkata. Seega lähtus hageja lepingu ülesütlemisel eeldusest, et kostja ei tee tööd litsentsi alusel ning seda asjaolu ei ole kostja ümber lükanud. Seetõttu puudub kohtul vajadus ka hinnata, kas ja miks oli hagejal huvi üksnes OÜ K litsentsi ja mitte mõne teise äriühingu litsentsi vastu kuna hageja ei teadnud lepingu ülesütlemisel, et kostja teeb tööd mõne teise litsentsi alusel. Kohus leiab, et kostja on pooltevahelist lepingut oluliselt rikkunud kuna ei teostanud tööd OÜ K litsentsi alusel ning VÕS § 655 alusel puudub kostjal õigus tasu nõuda. Hagejal on õigus nõuda juba makstud tasu tagastamist. Kohus kvalifitseerib ettemaksu käsirahaks VÕS § 156 järgi ning kuna leping jääb täitmata, kuulub käsiraha tagastamisele VÕS § 157 lg 2 alusel. Kohus rahuldab hagi osaotsusega. Hagimenetluse kulud jäävad kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd tegemist on osaotsusega, selgitab kohus TsMS § 450 sätteid. Vastavalt TsMS § 450 lg 2-4 „kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi või vastuväide haginõude tasaarvestamiseks, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon). Tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus. Kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda ja otsustab uuesti menetluskulude jaotuse.“ Kohus jätkab vastuhagi menetlemist.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.