Võlaõigus › Töövõtulepingud

seadis kostja sisse koostöösuhted firmaga OÜ K. Firma sai temalt lähteandmed ja vormistas neid projektina oma allkirjade ja oma kaubamärgi all, kostja täitis olemasoleva tellimuse mittelitsentseeritavat rutiinset osa (lähteandmete ja –dokumentide saamine, kohaletoimetamine, kinnisvara mõõtmised, fotoülesvõtete tegemine jm). Seega on hageja väited, et kostja kasutab OÜ K kaubamärki seadusliku aluseta, ebaõiged. Litsentsi kontrollimine ei kuulu tellija pädevusse, see on vallavalitsuse pädevuses. Pärast seda, kui hagejale sai 05.07.2007 teatavaks kostja litsentsi puudumine, toimus 10.07.2007 pooltevaheline kohtumine, kus hageja ei väljendanud mingit lepingu lõpetamise soovi, vaid kooskõlastas projekti muudatust. Projekti allteostaja K V palus 04.07.2007 saata digitaalne topoalus ning 29.07.2007 teatas e-kirjaga, et hagejal on tekkinud uued soovid seoses teise korrusega, samuti soovis ta saada täiendavalt raha. Kuna K. V varem väljamakstud rahasumma oli selleks hetkeks peaaegu võrdne hageja ettemaksuga, keeldus kostja K. V lisatasu maksmisest. 15.07.2007 kohtumisel teatas K. V , et lisatasu maksmisest keeldumisel keeldub tema projekti allkirjastamisest ning lõpetab koostöösuhted. Ajaliselt langeb see kokku hageja poolt lepingu lõpetamisega. Täiesti üheselt on selge, kust sai hageja teada koostöö lõppemisest ning kostja leiab, et tegemist on dampingkokkuleppega. Seejärel leidis kostja lühikese ajaga arhitektuuri- ja ehitusprojekteerimisfirma, kes nõustus tegema temaga koostööd. Projekti täiendati ja 14.08.2007 toimetati see Viimsi vallavalitsuse peaarhitekti juurde. Hageja oli aga ära keelanud projekti vastuvõtmise. Sellega tekitas hageja kunstlikult tõkked lepinguliste tööde lõpetamiseks. Kostja leiab, et mingeid põhjendatud aluseid lepingu ühepoolseks lõpetamiseks hagejal ei olnud, hagiavalduse kohtusse esitamise ajaks oli projekt teostatud, lepingujärgsete tööde lõpetamise võimatus oli tingitud hageja tegevusest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Osaotsus 19.05.2008 osaotsusega rahuldas kohus haginõude ja mõistis kostjalt välja 15 000 krooni hageja kasuks. Osaotsus jõustus 26.06.2008. Menetlus jätkus vastuhagi osas. Vastuhagi Kostja esitas vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista 42 574 krooni. Lepingujärgsete tööde hind oli 160 krooni/m2, seega kokku 57 574,40 krooni. Hageja on kostjale tasunud 15 000 krooni. Kostja leiab, et projekti eest peab hageja talle tasuma täiendavalt 42 574 krooni. Projekti koostamine oli lõpetamise faasis, jäi teha veel täpsustused ning saada vastav kooskõlastus. Hageja lepingust taganemine on põhjendamatu. Kostja ei ole käitunud ebaseaduslikult ega põhjustanud hagejale kahju. Hageja keelas Viimsi vallavalitsusel anda projektile ehitusluba. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja vastus vastuhagile Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Pooltevaheline leping on tühine ning sellest ei teki mingeid õiguslikke kohustusi. Hageja on kostjale esitanud tühistamisavalduse 17.07.2007, kuid vaatamata sellele on kostja omavoliliselt jätkanud tühise lepingu täitmist ning kannab seetõttu kogu sellega seotud riski ja vastutuse. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Kohtu põhjendused Kostja nõuab vastuhagis pooltevahelise töövõtulepingu järgi tasu. Kohus peab tuvastama, kas hagejal on kohustus seda tasu maksta.

Kohus on osaotsuses tuvastanud järgmised faktilised asjaolud: pooled on 14.05.2007 sõlminud töövõtulepingu, mille kohaselt tegi hageja kostjale ülesandeks koostada eramu projekt krundil xxx vallas. Lepingu p 4 järgi teostab kostja selle töö vastavalt firma OÜ K litsentsile (reg, nr. xxx) (t lk 7, 16-17). Hageja maksis lepingu alusel kostjale 15 000 krooni (t lk 7 pöördel, 22-23). 17.08.2007 lõpetas hageja lepingu (t lk 9-10). Ka vastuhagimenetluses puudub nende faktiliste asjaolude osas vaidlus. Vastuhagimenetlus ei anna kohtule alust nendele asjaoludele anda osaotsusega võrreldes teistsugust õiguslikku hinnangut. Kohus kvalifitseerib pooltevahelist õigussuhet töövõtusuhtena võlaõigusseaduse (VÕS) § 365 lg 1 järgi. Hageja 17.08.2007 avaldust hindab kohus ülesütlemisavaldusena VÕS § 655 alusel. Kohus loeb lepingu üles öelduks 17.07.2007. Samuti jääb kohus oma seisukoha juurde, et kohaldamisele kuulub VÕS § 116 lg 2, st tegemist on olulise lepingurikkumisega. Kohus kordab vastavat motivatsiooni. Pooled on lepingus kokku leppinud, et kostja teostab töö kooskõlas OÜ K litsentsiga. OÜ K 16.01.2008 kirjast nähtub, et kostjal ei ole mingeid töö- ega ametialaseid sidemeid nimetatud äriühinguga. Viimane koostöö oli 2004. aastal (t lk 99). Ka kostja ei eita seda, et tal vähemalt alates 15.07.2007 puudusid selle osaühinguga tööalased suhted. Kohus leiab, et kostja poolt tehtud töö ei ole kooskõlas p-ga 4. Kohus leiab, et hagejal oli põhjendatud huvi, et töö tehtaks litsentseeritult. Käesoleva lepingu esemeks olev töö tuleb teha litsentseeritavas valdkonnas. Litsentseerimise eesmärk on tagada töö kvaliteetsus. Töö kvaliteetsus, st antud juhul elamu nõuetekohane projekteerimine, on äärmiselt oluline, mis aitab muuhulgas tagada elamu konstruktsioonide kandevõime ning tagada elamus viibivate inimeste julgeolek ning vara säilimine. Kohtu hinnangul on tegemist olulise väärtusega ning seetõttu on põhjendatud hageja huvi kaotus kui selgus litsentsi, st tehtava töö kvaliteetsuse kontrolli, puudumine. Kostja ei eita, et projektile pidi alla kirjutama selleks õigustatud isik, mitte kostja. Kostja teostas enda väitel projekti juures mittelitsentseeritavaid töid. Kostja on esitanud küll tõendi, et ta tellis projekti O P OÜ-st (t lk 73), kuid antud asja materjalide kohaselt ei ole hagejat sellest teavitatud. Lepingu ülesütlemise avalduses on hageja kinnitanud, et kostja ei ole nimetanud teist äriühingut, mille litsentsi alusel oleks võimalik tööd jätkata. Seega lähtus hageja lepingu ülesütlemisel eeldusest, et kostja ei tee tööd litsentsi alusel ning seda asjaolu ei ole kostja ümber lükanud. Kohus leiab, et kostja on pooltevahelist lepingut oluliselt rikkunud kuna ei teostanud tööd OÜ K litsentsi alusel ning VÕS § 655 alusel puudub kostjal õigus tasu nõuda. Tähendust ei oma millises valmidusastmes projekt oli. Seetõttu jääb vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jäävad kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.