Tsiviilasi nr.2-06-21280
Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.mai 2008.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-21280
Tsiviilasi
O. V. hagi O. K. vastu korteriomandi väljanõudmise ja väljatõstmise nõudes. Hageja: O. V. (X) Kostja: O. K. (X) /ilmumata/
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile, lahendab kohus TsMS §413 alusel asja tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Kohtuistungi toimumise aeg
06.mai 2008.a.
Juhindudes TsÜS §5 ning AÕS §80 ning VÕS §309, §313 ja §334 ning TsMS §162, §174, §410, §413, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada O. V. (ID X) hagi O. K. (ID X) vastu täies ulatuses. Välja nõuda O. K. valdusesse.
valdusest korteriomand (asukoht: X) O. V.
Eluruumi mittevabastamise korral kahe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, välja tõsta O. K. koos kõigi temaga koos elavate isikutega elamispinnalt X.
Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (19.05.2008.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hageja selgitab, et 26.03.1996.a. sõlmitud ostu-müügilepingu alusel omandas hageja ME-lt E. korteri asukohaga X. Hageja poolt omandatud korteris elas O. K. , kellel oli kehtiv üürileping ME-ga E. . Pärast korteriomandi moodustamist kanti hageja 12.märtsil 2003.a. omanikuna kinnistusraamatusse. Korteri eelmise omanikuga sõlmitud üürilepingu alusel kasutab korterit nr.xx kostja. Hageja avaldab, et kostja on keeldunud hagejaga uue üürilepingu sõlmimisest ning keeldus vabastamast ka korterit. Kuna kostja kasutab eluruumi ilma õigusliku aluseta, palub esindaja välja nõuda eluruum kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse ning väljakolimisest keeldumise korral välja tõsta kostja koos kõigi temaga koos elavate isikutega eluruumist. Hageja menetluskuludena palub esindaja välja mõista riigilõiv summas 1000 krooni. Kuna kostja järjekordselt ei ilmunud kohtuistungile, palub esindaja lahendada asi tagaseljaotsusega kostja kahjuks. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS §413 lg.1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus toimetas kostjale kohtukutse kätte avalikult /tl.51/, seega loeb kohus, et adressaat on kohtukutse kätte saanud. Seega loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et tema mitteilmumisel kohtuistungile, võib kohus hageja taotluse korral lahendada asja tagaseljaotsusega. Vaatamata kätte saadud kohtukutsele ja –hoiatusele /tl.29,44/, ei ilmunud kostja ka varasematele kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Seega lahendab kohus hagiasja tagaseljaotsusega.
Kohtu otsuse põhjendused
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja ütlustega ja asja materjalide juures oleva ostumüügilepinguga /tl.3/ on tõendatud asjaolu, et O. K. kasutas eluruumi aadressil X, ME E. ja O. K. vahel sõlmitud üürilepingu alusel. ME E. ja O. V. vahel 26.03.1996.a. sõlmitud ostu-müügilepingu alusel omandas hageja korteri asukohaga X /tl.3/. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul eluruumi üürimine) puudutavad õigusnormid ning omandiõiguse teostamisega seonduv õigussuhe, millist reguleerib Asjaõigusseadus. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §309 lg.1 sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tähtajaline üürileping lõppes 01.07.1997.a., kuid kostja jätkas pärast üürilepingu tähtaja möödumist asja kasutamist. Hageja kinnitusel keeldus kostja üürilepingut pikendamast ja keeldus ka elamispinda vabastamast. Hageja on kostjale 03.07.2006.a. edastanud üürilepingu ülesütlemisavalduse. Kuna kostja eluruumi üürilepingu ülesütlemist ei vaidlustanud, on üürileping lõppenud. Seega kaotas kostja üürilepingu lõppemise tõttu õigusliku aluse eluruumi kasutamiseks. „Asjaõigusseaduse“ (AÕS) (RT 39/93-590) §80 lg.1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab; sama paragrahvi lg.2 kohaselt on omaniku nõue suunatud asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kuna hageja on kostja valduses oleva korteriomandi omanik ning kostjal puudub õiguslik alus eluruumi kasutamiseks, on hageja õigustatud nõudma korteriomandi väljanõudmist kostja valdusest enda valdusse. VÕS §334 lg.1 kohaselt peab üürnik pärast üürilepingu lõppemist üüritud asja koos päraldistega üürileandjale tagastama. Asja väljanõudmine võõrast valdusest eluruumi puhul realiseerub väljakolimisest keeldumise korral isiku eluruumist väljatõstmisega. Hageja kinnitusel ei ole vaatamata korduvatele nõudmistele kostja eluruumi vabastanud. Seega on hageja õigustatud nõudma kostja väljakolimisest keeldumise korral kostja ja temaga koos elavate isikute väljatõstmist eluruumist. Arvestades kostjal elukorralduslike toimingute teostamiseks ja uue eluruumi leidmiseks kuluvat aega, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks anda kostjale tähtaeg eluruumi vabastamiseks kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et
hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1000 krooni /tl.6/, väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.
Hele Ilisson kohtunik 19.05.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.