2-07-28623/1 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-07-28623 vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 03.08.2007.a. esitas EAS kohtule hagi IB`i vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja EAS (endise nimega EMAS) kostjale teleteenust vastavalt poolte vahel 17.09.2005.a, 17.11.2005.a sõlmitud EMAS Liitumislepingutele nr 1513239, 1525043. Liitumislepingute lahutamatuks lisaks on üldtingimused. Osutatud teenuste eest esitas hageja kostjale arved kogusummas 7 963,70 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täitnud, nimetatud võlgnevust tasunud. Hageja ja kostja allkirjastasid 17.11.2005.a Lepingu lisa, mille alusel müüs hageja kostjale järelmaksuga mobiiltelefoni Nokia 6170. Kostja kohustus 18 kuu jooksul mobiiltelefoni eest tasuma igakuiseid osamakseid alates 18.12.2005.a, summas 170,00 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on tasumata 18 osamakset summas 3 060,00 krooni. Lepingutest lähtuvalt on pooled kokku leppinud viivises määraga 0,15% päevas, s.o 54% aastas, tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Kostja põhivõlgnevuselt on hageja arvestanud seisuga 29.06.2006.a kuni 03.08.2007.a viivist 6 515,01 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 11 023,70 krooni. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista viivitusintressi 0,15 % päevas väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, arvestusega alates 29.06.2006.a. Seisuga 03.08.2007.a on viivitusintressi summa 6 515,01 krooni. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega isiklikult allkirja vastu üle antud 21.01.2008.a. Kohus andis kostjale tähtaja 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

2-07-28623 võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama sätte lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 17 538,71 krooni (sh põhivõlgnevus 11 023,70 krooni ja viivis seisuga 03.08.2007.a summas 6 515,01 krooni). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis osaliselt protsendina, s.o määraga 0,15% päevas põhinõudest alates 04.08.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. Tagaseljaotsus kuulub TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamata täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.