Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-7719 sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Põhivõlg

15342

811589 833170

Intress

300278 300674

Kokku

15626

1111867 1133844

Maksuvõla tekkimise aluseks on OÜ D.i poolt maksuseaduste alusel esitatud deklaratsioonid, neis näidatud tasumisele kuuluvate summade ning tegelikult tasutud summade vahe, mis on kajastatud avaldusele lisatud kontokaartidel. Intress on arvestatud vastavalt maksukorralduse seaduse § 115 lg 1 ja § 117. OÜ D.i on jätnud täitmata sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 4, tulumaksuseaduse § 40 lg 4, § 54 lg 4, töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p 3, kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p

2-08-7719 Arvestades eeltoodut ja juhindudes Pankrotiseaduse § 10 lg 2 p 1 võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Eeltoodu alusel saatis võlausaldaja võlgnikule tema juriidilisel ning juhatuse liikmete elukoha aadressidel 31.01.2008.a pankrotihoiatuse nr 13-5.2/16.03 nõudega tasuda võlgnevus summas 1 109 282 krooni. Pankrotiavalduse esitamise kuupäeva seisuga ei ole võlgnik ülalnimetatud võlgnevust likvideerinud. Seisuga 26.02.2008.a on OÜ D.i maksuvõlg 1 133 844 krooni. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnik ei ole võlga tasunud 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse saamist, võlgnevus esineb pikema ajavahemiku jooksul ning võlgnik ei ole võla olemasolu ümber lükanud, leiab võlausaldaja, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu pankrotiseaduse § 1 lg 2 mõistes, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lähtudes eeltoodust palub Maksu-ja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskus algatada Osaühingu D.I pankrotimenetlus ning kuulutada välja äriühingu pankrot. Pankrotimenetluse algatamine Kohtu 25.03.2008.a kohtumäärusega algatati Osaühing D.i pankrotimenetlus. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetati T. V.. Ajutise pankrotihalduri aruanne 30.04.2008.a toimunud kohtuistungil esitas T.V.kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Üldandmed Võlgniku kohta Võlgniku registrikanne äriregistris on tehtud 23.01.1997.a. Esmalt osakapital 35000 EEK, mis 28.06.2005 suurendati 500100.- kroonile. Alates 2005.a. on ainuomanik Furnhill Services (Panama äriühing). Alates 28.06.2005.a. on juhatus 3 liikmeline: V. R., A. A., B. M.. Nõukogu puudus. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Puuduvad andmed kehtivate töösuhete kohta. Puuduvad andmed majandustegevuse kohta alates veebruar 2008.a. Ajutine haldur on välja selgitanud, et Võlgnik tegeles Narvas vedelkütuse jaekaubandusega Kalda tn asunud tanklas. Saadud teabe kohaselt Võlgnik deklareeris ka vedelkütuse hulgikaubandustegevuse toimumist, kuid Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka EMTA) läbi viidud kontrollmenetluses tuvastati vastava majandustegevuse puudumine. Võlgniku poolt oli esmalt deklareeritud kütuse hulgikaubandust, kuid hiljem esitati käibemaksu parandusdeklaratsioonid. Võlgniku esialgselt deklareeritu kohaselt teostati vedelkütuse hulgimüüki OÜ-le Kris Kütus, mis kontrollil ei leidnud tõendamist, samuti ei leidnud tõendamist kütuse sisseostud erinevatelt äriühingutelt (mida oli esmalt deklareeritud). Sellest ka tekkinud võlg EMTA-le. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada ühtegi kehtivat lepingut. Võlgniku varaline seisund Ajutisel halduril ei ole õnnestunud tutvuda äriühingu raamatupidamise andmetega, kuna puudub informatsioon äriühingu dokumentide asukoha osas. Juhatuse liikme poolt EMTA esitatu kohaselt dokumentide asukoht teadmata, igapäevast juhtimist teostas A. S., kuid tema asukoht on tuvastamata. Võlgnik esitas äriregistrile 2006.a. aruanne, kuid EMTA poolt teostatud kontrollmenetluse tulemusena on selgunud, et nimetatud aruanne ei kajasta õigesti tegelikku majandusliku seisu ega ka kogu majandustegevust. Hetke varalise seisundi kindlakstegemisel ajutine haldur tugines avalike registrite andmetele ja kolmandatelt isikutelt kogutud informatsioonile. Halduri kogutud ja esitatud andmete kohaselt äriühingul pankades rahalisi vahendid 37 470.3

2-08-7719 krooni. Kassa kohta informatsioon puudub. Maksu- ja Tolliamet teostatud revisjoni kontrollaktis on märgitud, et arvestuslikult peaks Võlgniku kassas olema ca 12 miljonit krooni. Nimetatud arvestuslik kassajääk on tekkinud sellest, et OÜ-lt Kris Kütus laekunud raha võeti pangast välja sularahas. Võlgnik esmalt deklareeris, et nimetatud sularaha eest soetati kütust, kuid hiljem esitati parandusdeklaratsioonid milles nõustutud EMTA seisukohaga, et kütuseoste ei ole tegelikult sooritatud. Nimetatuga seoses võib asuda seisukohale, et Võlgnikul peaks kassas oleks ca 12 milj.krooni. Nimetatud raha „saatuse“ osas puudub selgus, kuna kassaraha peaks olema tegevjuhi A. S. käes, kuid kelle asukohta ei ole õnnestunud kindlaks määrata. Ajutise halduri hinnangul Võlgniku kassas tegelikult nimetatud raha ei ole, kuid võlgnikul võib olla nõudeõigus kellegi vastu (hetkel isik teadmata). Ajutise halduri hinnangul võib nimetatud nõude väärtuseks hinnata 0.- krooni. Registrites olev vara puudub. Muu vara (vallasvara) osas andmed puudulikud. Hinnates võlgniku varasid konservatiivsuse printsiibist, siis kokku on Võlgnikul varasid 37 470 EEK. Võlgniku esitatud maksudeklaratsioonidest tuleneb maksuvõlgade kohustus summas 833 170.krooni, millelt 23.04.2008.a. seisuga on arvestatud intresse summas 329 724.- krooni. Kokku kohustus EMTA-le summas 1 162 894 kr. Võlg veel AS-le SEB Pank summas 65.- kr, muude võlanõuete osas andmed puuduvad (ükski teine võlausaldaja ei ole huvi tundnud võlgnikult võlgnevuste sissenõudmises). Kokku Võlgnikul teadaolevaid kohustusi 1 162 959 kr. Seega Võlgniku omakapital on vähemalt negatiivne - 1 125 619 EEK võrra. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad rahalised vahendid ja muu vara, et puudub kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda kõik võlad. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning Võlgniku finantsolukord pidevalt halveneb. Kuna Võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Arvestades asjaolu, et Võlgniku juhatuse liikmeteks isikud, kellel puudub ülevaade võlgniku majandustegevusest ja ka huvi majandustegevuse korraldamiseks, siis puuduvad igasugused võimalused äriühingu majandusolukorra parandamiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu.

Tagasinõuete esitamise võimalustest ja Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur saanud põhiosas andmed pangakontodel toimunud rahade liikumise kohta, samuti Maksu- ja Tolliameti 29.11.2007.a. kontrollaktist nr 123. Ajutine haldur on võlgniku kohta suutnud välja selgitada, et võlgnik tegeles vedekütuse

2-08-7719 jaekaubandusega xxx tänaval asunud tanklas. Tankla oli üüritud. Võlgnik esmalt deklareeris, et tegeleb ka kütuse hulgikaubandusega, kuid EMTA läbiviidud kontrollrevisjoni tulemusena võlgniku enda poolt esitatud käibemaksu parandusdeklaratsioonidega aktsepteeris EMTA seisukohta, et kütuse hulgikaubandusega seonduvaid tehinguid ei ole toimunud. Samas nn. kütuse hulgikaubanduse tegevuse finantseerimiseks oli Võlgniku pangaarvetelt välja võetud ca 12 milj. krooni. Võlgnik oli väidetavalt tasunud selle raha kütusemüüjatele, kuid kuna kütuseostu tehinguid ei ole toimunud, siis on keegi (hetkel isikud teadmata) saanud nimetatud raha alusetult. Samas ei saa välistada, et A. S. (kes oli valdava osas nimetatud rahast pangast välja võtnud) on nimetatud raha omistanud. Kõigest nimetatust tuleneb, et Võlgnikul on kellegi vastu tagasinõude õigus ca 12 milj. krooni ulatuses. Kuigi Võlgnik teostas kütuse jaemüüki üüritud tanklas, võib siiski eeldada et äriühingul oli ka vähesel määral mitmesuguseid põhivarasid-väikevahendeid. Ajutisele haldurile ei ole teada, mis on nimetatud vara „saatus“, st. kellele on see vara võõrandatud või siis lihtsalt üle antud. Nimetatud vara osas võib olla ka võimalik tagasinõude võimaluste olemasolu, kuid esmalt vaja tuvastada ese, mille tagastamist oleks võimalik nõuda või siis tuvastada tehingu, mille osas esitada hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Pankrotimenetluses ei ole teada, mis vara oli võlgnikul tema tegevuse ajal, kuna võlgniku esitatud 2006.a. aruanne ei kajastanud tegelikku majanduslikku seisu ning puuduvad andmed raamatupidamise asukoha suhtes. Arvestades majandustegevuse iseloomu, siis võis see olla kaubajäägid. Vastavat teavet oleks võimalik teoreetiliselt saada kolmandatelt isikutelt (PankrS § 85 lg 2 alusel) või siis võlgniku endistelt töötajatelt (PankrS 85 lg 3 alusel). Isikutelt, kelle valduses võiks asuda mingi võlgniku vara, ei ole oodata, et nad vabatahtlikult teataksid võlgniku varadest. Töötajatel informatsiooni saamine võib olla ka raskendatud. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisvea tunnustega teod. Maksejõuetuse põhjused tulenevad deklareeritud tehingutest vedelkütuse hulgikaubandusega seonduvalt. Kuigi võlgniku juhatuse liikmed ei teostanud äriühingu igapäevas majandustegevuse juhtimist, samuti võis neil puududa üldsegi igasugune ülevaade võlgniku tegevusest, kuid see ei vabasta juhatuse juhatusel liikme Äriseaduses sätestatud vastutusest. Võlgniku juhatuse liikmed vastutavad ka töötajate (A.S.) tegevuse osas. ÄS § 183 tuleneb juhatuse liikme kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist. PankrS § 28 lg 2 järgi raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui juhatuse liikmed või nende volitatud esindaja(d) kajastasid valesti Võlgniku raamatupidamises äriühingu tegelikku majandustegevust, siis nende tegevuses on oma kohustuste tahtliku rikkumise tunnused. Kohustuste tahtliku rikkumise tulemine on võlgnikul tekkinud maksuvõlad, mille tulemina Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetust on veel enam süvendanud ka võlgniku pankrotiavalduse esitamata jätmine olukorras, kus äriühing on maksejõuetu. Selle tulemuna on suurenenud võlg EMTA-le. Tähtaegselt pankrotiavalduse esitamata jätmine on ka üheks raske juhtimisvea tunnuseks. Seega Võlgniku juhatuse liikmete V. R., isikukood xxx, A. A., isikukood xxx, B. M., isikukood xxx tegevuses on raske juhtimisvea tunnused. Samas rahalise hüvitise saamise võimalus juhatuse liikmetelt võib olla problemaatile, kuna juhatuse liikmetel puudub püsiv sissetuleks ja nendel puudub vara. Ajutine pankrotihaldur palub kuulutada välja OÜ D.I pankrot, määrata pankrotihalduriks T. V., kinnitada ajutise halduri tasu ja hüvitis kulutuste katteks, kutsuda kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek ning avaldada pankroti teada ja esimene üldkoosolek aeg väljaandes Ametlikud

2-08-7719 Teadaanded. Kohtuistung Kohtuistungil võlausaldaja jäi oma esitatud avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur T.V. leidis, et tuleks pankrot välja kuulutada. Pankrotiotsuse põhjendused Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustused kokku 1 162 959 krooni. Võlgniku varaks on arveldusarvel olev rahasumma 37 470 krooni. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnik ei suuda oma kohustusi täita õigeaegselt ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Ajutise halduri arvates on võlgniku makseraskused põhjustatud raske juhtimisvea tunnustega tegude tõttu. Ajutise halduri hinnangul on olemas alused ja tagasinõudmise nõuete esitamiseks, tagasivõitmise tehingute osas hetkel andmed puuduvad. Kohus leiab, et PankrS § 31 lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruandest ning pankrotiavalduses sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Oma nõusoleku pankrotihaldurina jätkamiseks osaühingu D.i pankrotimenetluses on andnud seni ajutise haldurina tegutsenud T. V.. Kohus leiab, et T.V.on sobiv isik pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus PankrS § 23 lg 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Ajutine haldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 21 töötundi, e. 21 000 krooni ja teinud vajalikke kulutusi 4 500 krooni. Kohus leiab, et ajutisele haldurile tuleb määrata tasu 21 000 krooni, mis vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Samuti tuleb ajutisele haldurile hüvitada kohtu poolt määratud ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 4 500 krooni. Ajutise halduri tasu ja hüvitis kuuluvad väljamõistmisele pankrotivarast. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.