Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud ja hageja nõue

Poolte vahel oli sõlmitud 22.06.2001. a. liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Hageja esitas kostjale arved summas 1 824.15 krooni, mille kostja jättis tasumata. Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 3 647.30 krooni, millest põhivõlgnevus on 1 824.15 krooni ja viivus on 1 823.15 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulu 2 000 krooni. Kostja vastus Kohtule 10.10.2007. a, 19.11.2007. a ning 10.12.2007. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Liitumisleping on sõlmitud kostjalt varastatud passiga. Kostja avastas passi varguse 2001. a juunis, kostja tegi ka avalduse Tallinna politseisse. Passi leidis kostja oma postkastist 2001. a juuli algul. Oma esimese telefoni sai kostja 2002. a märtsis. 2000. a vabanes kostja kinnipidamisasutusest ja tal ei olnud võimalik endale telefoni soetada. Lepingut sõlminud klienditeenindaja pidi võrdlema allkirja passis ja lepingul. Kostja taotleb käekirjaekspertiisi läbiviimist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud 22.06.2001. a. liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Lepingu alusel esitas hageja kostjale 30.06.2001. a, 31.07.2001. a ja 31.08.2001. a arved kogusummas 1 824.15 krooni, mille kostja jättis tasumata. Kohtule on esitatud liitumisleping, mille on 21.06.2001. a allkirjastanud VA(tl 33). Kostja vastuväite kohaselt ei ole liitumislepingul tema allkiri. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas vaidluses lasub passi väidetava kaotamise tõendamiskoormus kostjal. Kostja ei ole aga kohtule varguse või selle politseiasutuses fikseerimise kohta ühtegi tõendit esitanud. Samuti ei ole hageja kohustatud tasuma ekspertiisitasu juhul, kui vastava taotluse on esitanud kostja. TsMS § 148 lg 1 kohaselt asja läbivaatamise kulud tasub menetlusosaline, kes taotluse esitas. Kostja on keeldunud ekspertiisitasu maksmisest. Kohtu hinnangul on ka visuaalsel vaatlusel liitumislepingul olev allkiri (tl 33) ja kostja trükitähtedes kirjutatud nimi sarnane maksekäsu kiirmenetluses kohtule esitatud vastuväitel oleva trükitähtedes kirjutatud kostja nime ning allkirjaga (tl 19). Kohus on seisukohal, et ilmselge sarnasus viitab sellele, et need on kirjutanud sama isik, s.o. kostja. Kostja allkirja kuju on muutunud alles kohtumenetluse käigus (tl 50, 61, 67). Samuti ei pea kohus juhuslikuks kokkusattumuseks, et passi väidetav vargus toimus Tallinnas, kus kostja ka politseisse pöördus ning pass tagastati kostja postkasti samuti Tallinnas. Liitumislepingu sõlmimine toimus aga Rakveres, kus kuni 17.07.2002. a oli kostja üks elukohtadest (xxx) (tl 10). Hageja saatis kostjale 17.09.2001. a võlanõude ning kolmel korral ka arved (30.06.2001. a, 31.07.2001. ja 31.08.2001). Juhul kui kostja tõepoolest hagejalt teenust ei saanud oli kostjal võimalus arved ja võlanõue koheselt vaidlustada. Võlanõue ja arved saadeti kostjale lepingusse märgitud, Rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Kuna kostja ka ise väidab, et pöördus politseisse Tallinnas ja pass pandi tema postkasti Tallinnas, oli kostjal vaidlusalusel perioodil elukoht ka Tallinnas, milleks pidi olema xxx.

TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 järgi ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele põhisumma 1 824.15 krooni. TsK § 191 lg 1 järgi leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Lepingu lisa p 8.10 kohaselt on viivise määraks 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud viiviste nõue summas 1 823.15 krooni on põhjendatud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu (s.h. riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 2 000 krooni) täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.