2-07-33928
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülo Vijar
Määruse tegemise aeg ja
16.mai 2008 Võru kohtumaja
koht Tsiviilasja number
2-07-33928
Tsiviilasi
AS EMT hagi K. T. vastu 9715, 39 krooni nõudes. menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad
hageja AS EMT, registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn, esindaja Katrin Verma, Lindorff Eesti AS; kostja K. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Välja mõista K. T. lt AS EMT kasuks menetluskulu 2 298 (kaks tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa) krooni ja 91 senti (Lindorff Eesti AS arveldusarvele nr 17000034108 AS-s Nordea Pank). Määrus jõustub kättetoimetamisega ja alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb K. T. l tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
AS EMT esitas kohtule 3.detsembril 2007 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ( tl 40). Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv 350 krooni ja õigusabikulud 1 948, 91 krooni. Hageja on kohtule esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2007 tagaseljaotsusega rahuldati AS EMT hagi K. T. vastu ja K. T. lt mõisteti AS EMT kasuks välja 9 715, 39 krooni, millest põhinõue on 5 073, 29 krooni ning viivis 4 642, 10 krooni. Seega arvestades TsMS §-des 122 lg 1; 133 lg 1, lg 2
sätestatud on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 5 073, 29 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud K. T. kanda. Kohtuotsus jõustus 19.novembril 2007 ( tl 35-37). lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Kohus on andnud arvestades lg 1 sätestatut kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul, alates kostjale avalduse kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse hageja menetluskulude kohta (tl 46). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuväidete esitamise õigusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 24.aprillil 2008 (tl 65). Seega on kostja teadlik ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on asja menetlemisel kandnud esindaja kulusid summas 1 948, 91 krooni. lg 1, 3 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusega nr 306 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt 5 000 krooni kuni 6 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 2 700 krooni. Eeltoodust lähtudes loeb kohus alusel 1 948, 91 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. Vastavalt TsMS §-dele 122 lg 1; 133 lg 1, lg 2; RLS § 56 lg 1 on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud tsiviilasja hinnalt 5 073, 29 kroonilt riigilõivu 350 krooni. lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt K. T. lt välja mõista AS EMT kasuks menetluskuluna riigilõiv
summas 350 krooni ja hageja esindaja kulu summas 1 948, 91 krooni, kokku seega menetluskulu 2 298, 91 krooni. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-dele 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.