Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr 2-07-39652

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

xxx esitas 26.09.2007 Harju Maakohtule avalduse xxx vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse summas 73 764,30 krooni väljamõistmiseks. Kohus tegi 08.10.2007 võlgnikule ettepaneku tasuda avaldajale võlgnevus ja menetluskulud. Võlgnik esitas 02.11.2007 maksekäsule vastuväite. 13.11.2007 määrusega on kohtunikuabi andnud asja menetluse üle hagimenetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 sätestab, et kui võlgnik õigel ajal esitab makseettepanekule vastuväite, jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkinud, et võlgniku vastuväite korral on nõude lahendamiseks hagimenetluses pädev Harju Maakohus. Kohus kohustas 16.11.2007 määrusega xxx esitama kohtule hagiavalduse nõuetele vastav hagi vastavalt TsMS §-le 363 ja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid 14 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. 27.12.2007 esitas xxx (hageja) kohtule hagiavalduse nõuetele vastava hagi xxx (kostja) vastu 73 764, 30 krooni väljamõistmiseks. Samuti tasus hageja täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi hinnale. Hagi kohaselt saatis 18.12.2006 kostja hagejale ehituse alltöövõtulepingu nr 12_2006, mille alusel sõlmiti 01.12.2006 kokkulepe, millest lähtuvalt hageja kohustus ehitusobjektil teostama tööd ja kostja kohustus tehtud tööde eest tasuma. Kuna nimetatud lepingut ei allkirjastatud, siis on tegemist suulise töövõtulepinguga. Käesolevaks ajaks on Sadama 11A asuval ehitusobjektil (Tallink SPA hotell) teostatud kostjaga kokkulepitud tööd ja eelneva alusel on kostjale esitatud arved nr 1 – 4 summas 95 470,40 krooni (koopiad arvetest on lisatud hagiavaldusele). Kostja on talle esitatud arvetest tasunud hagejale ainult arve nr 1 summas 21 706,10. Seega on kostja võlgnevus hageja ees kokku vastavalt tasumata arvetele 73 764,30 krooni. Hageja poolt 02.04.2007 esitatud saldoteatisel on kostja tunnistanud esitatud arveid osaliselt, kuid ei ole tasunud arveid ka õigeks võetud osas. Sooviga lahendada tekkinud tsiviilvaidlust kokkuleppe korras, esitas hageja kostjale 28.05.2007 pretensiooni (koopia lisatud hagiavaldusele), millele kostja ei vastanud ning võlg hagejale on maksmata. Samas esitas kostja aga vastuväite maksekäsule. Hageja sõnade kohaselt on hageja töötajad objektil töötanud, milleks on neile väljastatud ka tööload (lisatud hagiavaldusele) ning töö nimetatud objektil on lõpetatud ja pretensioone ei ole esitatud. Hageja, lähtuvalt eelnevast ja silmas pidades üldist tõendamise kohustust tsiviilkohtumenetluses, on esitanud kohtule tõendid nõude aluste kohta. Samas lähtub hageja tõendite esitamisel ka asjaolust, et juhul, kui ei õnnestu tuvastada lepingu sisu, peab kostja hagejale siiski hüvitama alusetult saadu. Hageja teostas eelmainitud objektil ripplagede paigaldustöid ja tema kulutused selleks olid kokku summas 72 067 krooni. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista suulise töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest vastavalt kostjale esitatud arvetele 73 764,30 krooni. Juhul, kui kohus ei rahulda eelnevat nõuet, siis palub hageja alternatiivse nõudena kostjalt välja mõista alusetult saadu eest 72 067 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Tsiviilasi nr 2-07-39652

Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva menetlusdokumentide kättesaamisest. Kostja on menetlusdokumendid kätte saanud 07.03.2008. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele hageja esimese nõude osas. TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Seega leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista suulise töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest vastavalt esitatud arvetele võlgnevus summas 73 764,30 krooni. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Töövõtulepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 635, mille lg 1 järgi kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepingu alusel saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja oli tellija ja hageja töövõtja. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Ehitusobjekti kasutuselevõtmisega tuleb ehitusobjekt lugeda vastuvõetuks ning kostja on kohustatud hagejale tasuma. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Tsiviilasi nr 2-07-39652

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.