15.mail 2008.a. kell 10.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-07-30892
Tsiviilasi
AS HLEhagi OÜLja DK vastu 104 500,37 krooni väljamõistmiseks Hageja: AS HLE(registrikood XX, asukoht XXX), hageja volitatud esindaja Olga Harlamova (AS HLE jurist)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja 1: OÜL(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige TR(ikXXX, elukoht XXX) Kostja 2: DK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja 2 lepinguline esindaja Jelena Smorodina (ikXX, elukoht XXX) Menetlusviis
3.Mõista kostjatelt OÜ L (XXX) ja DK’ilt (XXX) solidaarselt välja 98 238, 66 krooni (üheksakümmend kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend kaheksa krooni ja 66 senti) AS HLE(XXX) kasuks.
4.Jätta rahuldamata AS HLEhagi OÜ-lt L ja DK’ilt tagastusteenuse ja sõiduki pukseerimisteenuse tasu summas 5506,87 krooni väljamõistmiseks.
Hageja AS HLE menetluskulud jätta 95 % ulatuses solidaarselt kostjate OÜ L ja DK’i kanda ning 5 % ulatuses hageja AS HLE enda kanda. Kostjate menetluskulud jäävad kostjate endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
23.08.2007 AS HLE esitas Harju Maakohtule hagi OÜ L ja DK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja OÜ L (kostja 1) vahel sõlmiti 03.09.2003 liisinguleping (edaspidi leping) nr XXX, millega hageja kohustus andma lepingu perioodiks kostja 1 valdusesse ja kasutusse mahtuniversaali XXXja kostja kohustus selle eest tasuma lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingulisaks olevale maksegraafikule. Kostja 1 rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed süstemaatiliselt tasumata. 03.02.2004 hageja saatis kostjale 1 teatise lepingu ülesütlemise kohta., informeerides kostjat 1 võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt teatises nimetatud tähtajaks. Kuna kostja 1 võlgnevust ei kustutanud, luges hageja 2004.a. märtsis lepingu erakorraliselt üles öelduks. Kostja vastuses esiletoodu alusel hageja 05.02.2008 kirjalikus seisukohas märkis, et hageja töötaja on liisingulepingu ülesütlemise teatel eksinud kuupäeva kirjutamisega, tegelikult teade saadeti ja leping öeldi üles 2005.a. Hageja palub lugeda hagiavaldus vastavalt parandatuks. Vara valduse taastas hageja 24.05.2005.a. Varal olid mitmed puudused, sh automaatkäigukasti rike. Peale vara valduse taastamist hakkas hageja kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 7.4. vara võõrandama. Vara suunati müüki 30.06.2005.a., kui õnnestus võõrandada alles 26.01.2006.a. hinnaga 128 813,56 krooni (käibemaksuta). Kostja 1 lepingust tulenev võlgnevus kokku summas 233 313,93 moodustub järgmiselt: - hageja poolt kantud vara tagastamise ja realiseerimisega seotud otsesed kulutused kokku summas 14 677,39 krooni (käibemaksuta); - tähtajaks tasumata osamaksed ehk debitoorne võlgnevus kokku summas 14 085,86 krooni - kindlustusmaksete võlgnevus summas 2700 krooni - vara jääkmaksumus 201 850,68 krooni (käibemaksuta). Vara võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid. Sõiduki müügihinna määrab turg. Sellest tulenevalt on kostja 1 poolt hagejale hüvitamata vara jääkmaksumusest 104 500,37 krooni. Vastavalt kostja vastuväidetele hageja osaliselt vähendas võlgnevust kindlustusmaksete osas. 30.04.2008 hageja selgitas, et kindlustuspoliisi kohaselt kohustus kostja 1 tasuma kindlustusperioodil 18.09.2004 – 17.09.2005 kokku neli osamakset. Kolmanda osamakse summas 2700 tasus hageja 08.04.2005 ning see hõlmas kolme kuu kindlustust perioodil 18.03.2005 – 17.06.2005.a. Hageja loobub kostjatelt kindlustusmakse nõudmisest vara tagastamisele (22.05.2005) järgneva perioodi eest ning nõuab arve nr 50875552 tasumist osaliselt summas 1945,16 krooni ((2700/93)x 67) = 1945,16 krooni. Hageja lõplikuks nõudeks kostjate vastu on 103 745,53 krooni. 03.09.2003 sõlmisid hageja ja DK(kostja 2) käenduslepingu nr XXX, mille alusel kostja 2 võttis endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust tulenevate kostja 1 kohustuste kohane ja täielik täitmine. Kuna kostja 1 ei täitnud endale lepinguga võetud kohustusi tähtaegselt ja kohaselt ning ei ole hüvitanud lepingust tulenevat võlgnevust, siis vastutab kostja 2 hageja ees solidaarselt kostjaga 1. Hageja taotleb hagi rahuldada ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 103 745,53 krooni ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUSED
Kostja 1 OÜ L ei ole kohtule vastanud. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kohustusega hagile vastata on kostja 1 juhatuse liikmele TRkätte toimetatud 19.02.2008 postitamisega T. R Rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressil XXX. Lääne
Politseiprefektuuri Pärnu osakonna teadete kohaselt TR ka tegelikult elab sellel aadressil. Samuti on TR 23.04.2008 isiklikult allkirja vastu kätte saanud sellele aadressile saadetud 01.04.2008 kohtumääruse, millega kohus määras kindlaks kirjalikus menetluses tehtava kohtulahendi kuupäeva. Kostja 2 DK14.01.2008 kohtule edastatud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja 2 leiab, et hagi on aegunud. Hageja esitas teatise liisingulepingu ülesütlemise kohta 03.02.2004 ning ütles liisingulepingu üles 14 päeva jooksul pärast eelnimetatud teatise kätte saamist tingimusel, et kostja OÜ L ei tasu võlgnevust. Hagiavalduse kohaselt luges hageja märtsis 2004 lepingu võlgnevuse tõttu erakorraliselt üles öelduks. Liisingulepingu ülesütlemisel 2004.a. märtsis tekkis hagejal liisinguandjana liisingueseme võõrandamise õigus ning kostjal 1 liisinguvõtjana liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjude hüvitamise kohustus. Hagi 22.08.2007.a. kohtule esitamise ajaks oli TsÜS § 146 lg –s 1 ettenähtud kolme aastane nõude aegumistähtaeg möödunud. Seetõttu taotleb kostja 2 hagi aegumise kohaldamist. Kostja 2 sisulised vastuväited hagile on järgmised: - 30.06.2004 müüd DK OÜ L osa nimiväärtusega 40 200 krooni TRega ole sellest ajast teadlik firma tegevusest. Kostja 2 teavitas TRkehtivatest lepingutest, sh liisingulepingust. - Kuna hagiavalduse järgi liisinguleping öeldi üles 2004.a. märtsis, on põhjendamatu liisingumaksete tasumise nõue ajavahemike 06.12.2004 – 30.12.2004; 17.01.2005 – 30.01.2005 ja 16.02.2005 – 28.02.2005 eest kokku summas 14 085,86 krooni, - Hageja taastas vara valduse 24.05.2005, kuid kindlustusmakseid summas 2700 krooni nõuab sellest ajast alates kuni kindlustusperioodi lõpuni. Sõiduki kindlustusperiood on 18.09.2004 – 17.09.2005, 3.osamakse suurus on 2700 krooni ja see katab 1/3 kindlustusperioodist, seega 18.05.2005 – 17.09.2005, mil sõiduk oli juba hageja valduses. Seega oli kindlustusmakse tasumise kohustus hagejal. - Osa hageja nõutavatest sõiduki tagastamise ja realiseerimisega seotud kulutustest ei ole seotud liisinguesemega ning ülejäänud osas ei ole kulutustest ei ole põhjendatud. Lisatud M OÜ 04.07.2005 arvest summas 1525,42 krooni ei nähtu, milline auto oli pukseeritud ja kuidas see arve puutub käesolevasse asjasse. Lisaks on marsruudil Tallinn – Pärnu – Tallinn sõiduki pukseerimise ning peale- ja mahalaadimise eest esitanud arve OÜ R 30.05.2005 summas 2244,16 krooni. Seega sõiduki äravedamise kulusid on küsitud topelt. - Liisingueseme tagastamise kohustus oli kostjal 1. Kostja 2 ei tea, miks kostja 1 ise ei andnud liisingueset hagejale üle, mistõttu ei oska hinnata nende kulutuste põhjendatust. Kostjale 2 jääb arusaamatuks, milles seisneb vara tagastamise teenus summas 2500 krooni. - SA AS 13.10.2005 arvest nähtuvalt hageja on kulutanud 1441,71 krooni aku ostmiseks ja paigaldamiseks, mis on põhjendamatu. 24.05.2005 vara üleandmise-vastuvõtmise aktis puudub viide aku defektile või puudusele. Seega sõiduki hagejale üleandmisel oli aku korras ning aku vahetamise vajadus tekkis peale vara hagejale üleandmist, mille eest kostja ei vastuta. Kostja 2 palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETE OSAS
Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud. Kuna leping öeldi tegelikult üles 2005.a. märtsis, hakkas hageja nõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 2 kohaselt kulgema 01.01.2006.a. ning peatus hagi esitamisel 22.08.2007.a. Eelneva tõttu on põhjendatud ka hagis märgitud liisingulepingu osamaksete tasumise nõue. Hageja osaliselt loobub kostjatelt nõutavates kindlustusmaksetest. Vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulutused on põhjendatud. Enne vara müüki suunamist teostati sõidukile remont garantii korras. Enne remondi teostamist ei olnud võimalik sõidukit käivitada ning vajadus uue aku järele selgus peale remondi teostamist. Kuna vara tehniline seis otseselt mõjutab eseme müügiprotsessi kulgu ja müügihinda, pidas AS SAvajalikuks paigaldada sõidukile uue aku. Kui kostja 1 oleks täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja tähtaegselt, ei oleks hagejal vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulutusi tekkinud. Liisingulepingu ülesütlemise teatises palus hageja kostjal 1 ühtlasi tagastada vara juhul, kui kostja 1 võlgnevust määratud tähtajaks ei kustuta. Kuna kostja 1 ise vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma tagastamisteenust pakkuva OÜ R poole. Tagastusteenus hõlmab muu hulgas liisinguvõtjaga kontakti otsimist ja kontakteerumist. OÜ-l R õnnestus välja selgitada, et vara asub Pärnus, APAS-i platsil, käigukasti rikkega. APAS kohustus teostama varale garantiiremonti, selleks tellis APAS vajalikud varuosad. Seisuga 17.05.2005 ei olnud veel selge, millal vara hakatakse remontima. Müügiprotsessi kiirendamiseks otsustas hageja vara ära tuua ning 24.05.2005 toodi auto Tallinnasse, SAAS müügiplatsile. Selle eest on esitatud treileri arve nr 50982. 02.06.2005 otsustas hageja suunata vara KIA esindusse remonti, kuid kuna vara oli müünud APAS, ei olnud KIA esinduses Tallinnas võimalik teostada vara garantiiremonti. 09.06.2005 otsustas hageja vara tagasi saata Pärnusse APAS-i, kuna tagasivedu on odavam, kui käigukasti remont Tallinnas. 15.05.2005 viis hageja vara treileriga tagasi APAS-ile, kus teostati garantiiremont (treileri arve nr 250377).
KOSTJA VASTUS HAGEJA VASTUVÄIDETELE
Kostja 2 leiab, et ümbrik ning väljastusteade ei tõenda saadetise sisu ning nendest ei nähtu, et kostjale 1 on edastatud liisingulepingu ülesütlemisteade. Seega on paljasõnaline hageja väide, et ülesütlemisteade saadeti tegelikult 03.02.2005, mitte 03.02.2004, nagu on ülesütlemisteatele märgitud. Kostja jääb hagi aegumise vastuväite juurde. Samuti on endiselt põhjendamata liisingumaksete tasumise nõue lepingu 2004.a. märtsis ülesütlemisele järgnevate perioodide eest. Hageja ei ole tõendanud, et on nõudnud kostjalt 1 liisingueseme enda valdusesse üleandmist vastavalt liisingulepingu punktile 5.3. Hageja ei ole endiselt tõendanud aku vahetamise vajadust. Hageja seletustest nähtuvalt olid samuti täiesti tarbetud hageja kulutused sõiduki transportimisele, need olid tingitud mitte vajadusest, vaid hageja hooletusest, teadmatusest või kogenematusest. Eeltoodu alusel on põhjendamatud vara tagastamise teenuse ja pukseerimisteenuse eest nõutavad summad. Hageja on liisingueseme võõrandanud väga madala hinnaga, seejuures ei ole hageja esitanud hinna langetamiseks 152 000 kroonini hageja hinnakomitee otsust, mistõttu kostja 2 kahtleb müügitehingu seaduslikkuses. Hageja müüs sõiduki turuhinnast madalama hinnaga, kuna kavatses hinnavahe kostjalt välja nõuda. Kostja 2 sõlmis käenduslepingu hagejaga kui kostja 1 juhatuse liige. Kostja 2 müüs 30.06.2004.a. TR ning oli kindel, et sellega läksid TR kui uuele osanikule ja juhatuse liikmele üle ka käenduslepingust tulenevad DK kohustused. Samas Kostja 2 märgib, et ta isiklikult ei ole süüdi tekkinud vaidluses, kuid vastutab kostja 1 tegevuse või tegevusetuse eest käenduslepingu alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt kohus lahendab asja seda kohtuistungil arutamata. Kirjalikuks menetluseks andsid oma nõusoleku hageja ja kostja 2. Kostja 1 juhatuse liikmele TR on hagimaterjalid ja asjas kirjaliku menetluse korraldamise määrus kätte toimetatud. Kostja 1 kohtule vastanud ei ole, vastuväiteid kirjalikule menetlusele ei esitanud, samuti ei taotlenud enda ärakuulamist. Kohus tagas menetlusosalistele võimaluse kirjalike seisukohtade ja dokumentide esitamiseks, vastaspoole esitatuga tutvumiseks ning vastuväidete esitamiseks.
2.Kostja 2 on taotlenud kohaldada asjas aegumist. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja esitatud tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole aegunud.
3.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 147 lõigete 1 – 3 sätetest tulenevalt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (lg 1). Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (lg 2). Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada (TsÜS § 147 lg 3).
4.Käesolevas tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, kas liisinguleping öeldi üles 03.02.2004 või 03.02.2005.a. kirjaga. Hageja väidab, et AS HLE töötaja on liisingulepingu ülesütlemise teatise vormistamisel eksinud ning ekslikult märkinud teatise kuupäevaks 03.veebruar 2004.a. Hageja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks koopia tähitud kirjast ja väljastusteatest, millel oleva postitempli järgi postitati Tallinnas kiri L OÜ-le aadressile XXXPärnus 03.02.2005.a. Õige on kostja seisukoht, et nimetatud ümbrikust ja väljastusteatest ei selgu, millise sisuga kiri postitati.
5.Kohus leiab, et kaudsete tõenditega on tõendatud, et hageja on lepingu ülesütlemise teatises kuupäeva märkimisel aastaga eksinud ning tegelikult öeldi leping üles saadeti teatis välja 03.02.2005.a.
5.1.Nii nähtub hagiavaldusest ja hagiavaldusele lisatud arvetest (tl 35 – 37), et kostjal 1 olid lepingu ülesütlemise ajaks tasumata liisinguosamaksed perioodi 01.12.2004 – 28.02.2005 eest. Sellest kohus järeldab, et kuni 01.12.2004 olid liisingumaksed tasutud. On loogiline eeldada, et lepingu ülesütlemise järel liisingu osamaksete tasumine lõpetatakse ning juhul, kui leping oleks üles öeldud 2004.a. veebruaris – märtsis, ei oleks osamakseid tasutud alates 2004.a. märtsist.
5.2.Samuti kinnitavad kostja 2 enda väited seda, et leping öeldi tegelikult üles 2005.a. Nii väidab kostja 2, et ta müüs osaühingu L osa TR ja teavitas viimast kehtivatest lepingutest, sh vaidlusalusest liisingulepingust. DK märgib, et ta ei tea, miks TR liisingu osamakseid ei tasunud ega lepingu lõpetamise järel liisingueset hagejale ei tagastanud. Sellega DK kinnitab, et osa müümise ajal oli vaidlusalune liisinguleping kehtiv. Kostja 2 poolt kohtule esitatud osaühingu osa notariaalselt tõestatud müügilepingu (tl 77 – 81) kohaselt DK müüs talle kuuluvad OÜ L osa nimiväärtusega 40 200 krooni TR30.06.2004.a. Seega 2004.a. märtsis oli kostja 2 ise osaühingu osanik ja juhatuse liige. Juhul, kui liisinguleping oleks üles öeldud 2004.a. märtsis, puudunuks osa müümise ajal 2004.a. juulis kehtiv liisinguleping, millest uuele osanikule TR teatada. Samuti oleks lepingu 2004.a. märtsis ülesütlemise korral liisingueseme tagastamise kohustus olnud kostjal 2 DK endal.
6.Eeltooduga kohus loeb tõendatuks, et liisinguleping öeldi erakorraliselt üles 2005.a. märtsis. Seega ei olnud hagi esitamise ajaks 23.08.2007 nõude kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud ning kostja 2 taotlus hagi aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 4 annab võlausaldajale õiguse taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega (VÕS § 142 lg 3). VÕS § 145 lg –te 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
8.Hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingu nr XXX punkti 21 esimese lause kohaselt on liisingulepingu osaks muu hulgas liisingulepingu üldtingimused (edaspidi üldtingimused). Üldtingimuste punkti 1.3. kohaselt kohustus kostja tasuma lepingu makseid igakuiselt vastavalt maksegraafikule. Üldtingimuste punkti 7.1.3 kohaselt hagejal oli õigus liisinguleping üles öelda, kui kostja jätab liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning ei ole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Vaidlust ei ole selle üle, et alates 01.12.2004 ei ole kostja 1 liisinguvõtjana liisingulepingus ettenähtud osamakseid tasunud ning hageja ütles lepingu seetõttu üles, andes kostjale 1 enne ülesütlemist täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Liisingulepingu ülesütlemist ei ole kostjad vaidlustanud.
9.Vastavalt VÕS § 367 lg -le 1 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 järgi lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg-st 4 liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Üldtingimuste punktist 3.7. tulenevalt juhul, kui liisinguandja, tuginedes liisingulepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb liisingulepingu üles ning võõrandab liisingueseme, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (s.t. liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (s.h. liisingueseme valduse üle võtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlbulikuks seadmine).
10.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt kostja 1 võlgneb hagejale järgmised summad: - vara tagastamise ja realiseerimisega hageja poolt kantud otsesed kulutused 14 677,39 krooni
(käibemaksuta), sh müügiks ettevalmistamine ja aku ostmine 1441,71 krooni (käibemaksuta), vara realiseerimise tasu 7728,81 krooni (k/m-ta), vara tagastamisteenus 2500 krooni (k/m-ta), pukseerimisteenus 3006,87 krooni (k/m-ta); - tähtajaks tasumata osamaksed kokku 14 085,86 krooni - kindlustusmaksete võlgnevus 1945,16 krooni - vara jääkmaksumus 201 850,68 krooni, Kokku võlgnevus 239 507,67 krooni.
11.Üldtingimuste punkti 7.4. kohaselt kuulub liisingulepingu üldtingimuste punktist 7.1. lähtudes ülesütlemisel kuulub liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole.
12.AS HLEpoolt esitatud vara müügiakti nr XXX (tl 22) kohaselt müüdi sõiduk 26.01.2006.a. hinnaga 152 000 krooni (käibemaksuga). Samast aktist nähtuvalt 30.06.2005.a. hageja hinnakomitee otsusega määras vara realiseerimise maksumuseks 230 000 krooni (koos käibemaksuga). See vastab vara lepingu ülesütlemise aegsele jääkmaksumusele, mis hagiavalduse ja selle lisade kohaselt oli 201 850,68 krooni (käibemaksuta). Kostja 2 kahtlused müügitehingu seaduslikkuses seetõttu, et hageja ei ole esitanud hinnakomitee otsust, millega sõiduki hinda alandati 152 000 kroonini, on alusetud. Hinnakomitee otsus on hageja siseküsimus. Kostja 2 ei olnud sõiduki müügilepingu pooleks, mistõttu tal ei ole õigust lepingut vaidlustada ega selle kehtivust kahtluse alla seada. Hageja ise on hagiavalduse esitamisega kinnitanud tehingu seaduslikkust. Õige on hageja seisukoht, et hinna määrab turg. Samuti sätestab TsÜS § 65, et eseme väärtuseks loetakse selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kostja 2 väide, et sõiduk müüdi tegelikust turuhinnast madalama hinnaga, on paljasõnaline ja tõendamata. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja 2 ei ole esitanud ühtegi tõendit ega viidanud ühelegi tõendile, tõendamaks konkreetse mahtuniveersaali XXXteistsugust turuhinda. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt hageja on sõiduki hinda korduvalt alandanud, kuid sellel vaatamata oli sõiduki müügiperiood küllalt pikk – 6 kuud. Kohus leiab, et see tõendab, et müügihind vastas tegelikule turuolukorrale. Samuti on veenev hageja väide, et kuna sõiduk müüdi vara müügiga tegeleva äriühingu kaudu, ei ole alust kahelda, et müüja oli huvitatud sõiduki müümisest alla selle tegelikku väärtust.
13.Kohus leiab, et sõidukile uue aku ostmiseks tehtud kulutused olid vajalikud. Kostja 2 väited, et aku ostmise vajadus tulenes hagejast endast, on põhjendamata. Kostja 2 ei olnud lepingu lõppemise ajal enam sõiduki valdaja, enda sõnul ta ei tea sõiduki hagejale üleandmise asjaolusid. Kostja 2 väited tuginevad üksnes vara üleandmise- vastuvõtmise aktil. Kohtu hinnangul on veenvad hageja väited, et sõiduki hageja valdusesse tagastamisel ei saanud aku vahetamise vajadust kindlaks teha, kuna automaatkäigukasti rikke tõttu ei olnud võimalik sõidukit käivitada. Seetõttu ei saa aktis olla ka viidet vigasele akule.
14.Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendamata hageja nõue vara tagastamisteenuse ja pukseerimisteenuse tasude osas. Liisingulepingu punkti 7.5. kohaselt kohustus liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral liisingueseme valduse üle andma liisinguandja volitatud esindajale, vastavalt liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras. Kui liisinguvõtja ei täida nõuetekohaselt liisingulepingu üldtingimuste punktis 7.5. sätestatud liisingueseme üleandmise kohustust ning liisinguandja kannab seoses liisingueseme valduse ülevõtmisega lisakulusid, on liisinguvõtja kohustatud eeltoodud kulutused liisinguandjale hüvitama.
14.1.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks saatnud kostjale 1 teate liisingueseme üleandmiseks konkreetse tähtaja ja hageja volitatud esindaja äranäitamisega. Vastupidi – ka hageja ise viitab üksnes liisingulepingu 03.02.2005 ülesütlemise teates (tl 14) sisalduvale üldsõnalisele palvele tagastada liisinguese juhul, kui kostja 1 võlgnevust 14 päeva jooksul ei kustuta. Hageja ütles lepingu üles 2005.a. märtsist. Hagi täpsustusest (tl 96) nähtub, et juba 11.03.2005 tellis hageja tagastusteenuse OÜ-lt R, kellel õnnestus välja selgitada, et vara asub Pärnus, AS APplatsil. Vara üleandmise aktist (tl 15) nähtuvalt vara pukseeriti Tallinnasse Pärnust, AS APsalongist. Liisingulepingu kohaselt vara müüjaks oli APAS, liisinguleping sõlmiti AS HLEPärnus, XXXasuvas kontoris. Eeltoodu alusel on kostja 1 kohtu hinnangule tegutsenud heas usus ja, saamata hagejalt teistsuguseid korraldusi, tagastanud liisingueseme sinna, kust see omandati. Kohus leiab, et kuna hageja ei teatanud liisinguvõtjale kuhu, millal ja kellele konkreetselt liisinguese tuleb üle anda, siis kannab hageja sõiduki asukoha väljaselgitamisega seotud kulutuste tekkimise riisikot ise. Kohus leiab, et liisinguvõtja on asjaolusid arvestades täitnud liisingueseme tagastamise kohustuse kohaselt ning põhjendatud vajadust sõiduki asukoha väljaselgitamiseks tagastamisteenuse kasutamise järele ei olnud.
14.2.Kohus leiab, et liisingueseme remontimiseks Tallinnasse ja tagasi transportimise kulud on mittevajalikud kulud, mille hüvitamist ei saa hageja kostjatelt nõuda. Hageja kui kutselise liisinguandja jaoks on nii liisinguesemete tagastamise kui garantiiremondi probleemid tõenäoliselt igapäevased. Kohtu hinnangul pidid hagejale olema teada liisitud sõidukite garantiiremondi tingimused ja võimalused. Enne sõiduki Tallinnasse transportimist pidanuks hageja välja selgitama, kas APAS-ist soetatud sõiduki garantiiremonti on võimalik teostada Tallinnas KIA keskuses. Kohus leiab, et hageja tegutses vajaliku hoolsuseta, sellest tulenevalt tegi hageja ebaõigeid otsuseid, millega kaasnes täiendav kulu. Hagiavaldusele lisatud OÜ R ja OÜ M arvetest nähtuvalt pukseeriti auto 24.05.2005 Pärnust Tallinnasse ja 15.06.2005 Tallinnast Pärnusse. Vara müügiaktist nähtuvalt sõiduki müügiga tegeles SAAS, mis asub Tallinnas. Eelnevast järelduvalt sõiduki käigukasti Pärnu A AS-is remontimise järel puudus sõiduki Tallinnasse pukseerimiseks vajadus. Kui sõidukit ei oleks vahepeal asjatult Tallinnasse sõidutatud, ei oleks pukseerimiskulutusi seega üldse olnud. Kõiki asjaolusid arvesse võttes kohus leiab, et sõiduki pukseerimiseks tehtud kulutused ei olnud tingitud liisingulepingu ülesütlemisest, vaid hageja enda valedest otsustustest. Kohus jätab tagastusteenuse tasu 2500 krooni ja transportimise kulude 3006,87 krooni hüvitamise nõude osas hagi rahuldamata.
15.Poolte vahel ei ole vaidlust vara realiseerimise tasu suuruse osas.
16.Kuna kohus tuvastas, et leping öeldi üles 2005.a. märtsis, on põhjendatud perioodil 01.12.2004 – 28.02.2005 tasumata liisingumaksete tasumise nõue kokku summas 14 085,86 krooni.
17.Hageja on vähendanud nõutavat kindlustusmakset ning taotleb kostjatelt välja mõista hageja poolt arve nr 50875552 alusel kindlustusperioodi 18.03.2005 – 17.06.2005 eest tasutud 2700 kroonist 1945,16 krooni, s.o. kindlustusmakse selle aja eest, mil sõidukit ei olnud hageja valduses. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja rahuldab selle.
18.Hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepinguga nr XXX DK kohustus käendajana tagama solidaarselt liisinguvõtjaga OÜ L 03.09.2003.a. hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Käendatavaks summaks on 23 497,68 EUR, mille ekvivalendiks on 367 659,76 krooni, mis on käendaja suurim võimalik vastutus liisinguandja ees. Kuna kostja 1 liisinguvõtjana oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, vastutab kostja 2 hageja ees solidaarselt liisinguvõtjaga kostjaga 1. Alusetu on kostja 2 väide, et ta sõlmis käenduslepingu kostja 1 juhatuse liikmena ning tema arvates läksid osaühingu osa müümisel uuele juhatuse liikmele üle ka kostja 2 käenduslepingust
tulenevad kohustused. Kostja 2 on käenduslepingu sõlminud füüsilise isikuna. Kostja 2 samas ka ise tunnistab, et vastutab käenduslepingust tulenevate kohustuste eest.
19.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi osaliselt summas kokku 98 238,66 krooni ja mõistab selle kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja.
20.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus hagi suures osas rahuldas, rahuldamata jäänud osa moodustab kogu nõudest ca 5 %, peab kohus õigeks jaotada hageja menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, jättes kostjate kanda 95 % ja hageja kanda 5 % hageja menetluskuludest, ning kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust vastavalt tööjaotusplaanile ja TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.