Võlaõigus › Alusetu rikastumine

AL esitas KÜ vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista alusetult saadud 11 208.10 krooni ja kahjuhüvitise 9 953.20 krooni. Menetluse kestel täpsustas hageja nõutavat summat ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetult saadud 11 121.20 krooni ning tekitatud kahjuna viivised 1 953.20 krooni ja õigusabikulud 4000 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 05.03.2001.a AS K lepingu, millega AS K võttis endale kohustuse osutada hagejale teenuseid. 24.10.2002.a moodustati hageja elukohas korteriühistu , kes

esitas alates 2003.a hagejale arveid kommunaalmaksete tasumiseks. Kuna kostja andis majaelanikele ebaõiget teavet, jättis hageja AS K arved tasumata ja tasus korteriühistu esitatud arveid. Tegelikult haldas kuni 2005.a septembrini elamut AS K. Nimetatud asjaolu nähtub järgmistest tõenditest:

KOSTJA VASTUVÄITED

KÜ palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja esitas arved alusetult või et kostjal ei oleks olnud õigust arveid esitada. Kostja esitatud arved olid seotud osutatud või vahendatud teenustega. Kostja esitas arveid peamiselt teenuste kohta, mida tegelikult osutati (hooldustasu ja elamu remont) või mida kostja vahendas (elekter, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, küte). Kostja nõustus sellega, et kuni 31.08.2005.a sai hageja vett AS K vahendusel ja alates sellest kuupäevast kostja vahendusel. Kütte korraldamisega tegeles AS K kuni 2004.a märtsini. Vee ja kütteteenuste osas on hagejale tehtud ümberarvestus. Hageja ei ole tasunud kostja esitatud arveid täies ulatuses, tal on ühistu ees võlg. Hageja ei ole põhjendanud, miks peab kostja tasuma talle summad, mille hageja on tasunud ASK tsiviilasjas nr 2-06-2477 sõlmitud kompromissi alusel. Kompromissi sõlmimine tsiviilkohtumenetluses oli vabatahtlik. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu ning kostja süüd kahju tekkimises.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud nõude alusetu rikastumise sätete alusel ning kahju hüvitamiseks.

Hageja väidete kohaselt on ta tasunud 2003.a jaanuarist kuni 2005.a septembrini k.a kostja esitatud arvete alusel kokku 11 121.20 krooni. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et kostja esitas hagejale alates 11.02.2003.a kuni 11.02.2006.a arveid. Esimene arve on esitatud 2003.a jaanuari eest (tl 84-120). Viimasest, 2006.a arvest nähtub, et hageja on kostjale võlgu 6344.91 krooni. Kohus loeb maksekorraldustega tõendatuks, et hageja tasus kostjale 23.02.2006.a 1000 krooni (tl 122) ning 06.03.2006.a 5344.91 krooni (tl 121). Seega on tõendatud, et 06.03.2006.a seisuga polnud hagejal kostja ees võlgnevust ning alusetu on kostja väide, et hagejal oli ühistu ees võlg. Kostja ei ole osundanud ühelegi konkreetsele hagiavalduse täienduses märgitud summale ega väitnud, et hageja ei ole nimetatud summat kostjale tasunud. Kohus loeb eeltooduga tõendatuks, et hageja oli tasunud hiljemalt 06.03.2006.a kõik summad, mida hageja käesolevas hagi tagasi nõuab. Seda seisukohta kinnitab ka kostja tõend, mille kohaselt hageja seisuga 12.03.2006.a kostja ees võlgnevust ei oma (tl 16). Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks olnud kohustus kostjale vaidlusaluseid summasid tasuda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja osutas hagejale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust 31.08.2005.a sõlmitud lepingu alusel (tl 50-54). Kuna kostja nõudis 2005.a septembris osutatud teenuse eest tasumist 2005.a oktoobris, ei olnud kostjal enne seda alust hagejalt veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumist nõuda. Kostja võttis omaks, et AS K osutas hagejale kuni 2004.a märtsini kütte teenust ja seega ei olnud kostjal ka selle eest hagejalt õigus tasumist nõuda. Kostja ei ole näidanud, millisel õiguslikul alusel on hageja talle tasunud hoolduskulusid, remondifondi summasid ning prügiveo eest. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale nimetatud teenuseid osutanud või ASK hageja asemel vaidlusaluste teenuste eest tasunud (tl 48, 55, 56). Kuna kostja ei ole näidanud nõutud summade nõudeõiguse teket, ei ole kostjal olnud õigus nõuda hagejalt ka viiviste tasumist. Kohus leiab, et seega ei ole tõendatud hagejal tasumiskohustuse olemasolu, kostja on vaidlusaluse 11 121.20 krooni saanud alusetult ning nimetatud summa tuleb kostjalt VÕS § 208 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista.

põhimõttest lätuvalt. Kohus loeb heade kommetega vastuolus olevaks olukorra, kus isik jätab teisele poolele mulje endast kui teenuse osutajast ning teisel poolel tekib seetõttu võlgnevus tegeliku teenuse osutaja ees. Kohus leiab, et sellises olukorras on kahju tekitamine õigusvastane. Kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos ning hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole hagejale kahju tekkimises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui kostja ei oleks hagejale ebaõiget teavet jaganud, oleks hageja tasunud vajalikud summad ASK ning ASK ei oleks olnud alust nõuda hagejalt teenuste eest tasumise viivitamise tõttu viivised. AS K õigus tekkis asjaolust, et hageja tasus kostjalt saadud teabe tõttu vajalikud summad ebaõigele isikule. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale kahju, mis on tal tekkinud seoses viiviste välja mõistmisega. Teenuste eest tasumisel ei oleks ASK olnud põhjust pöörduda hageja vastu võlanõudega kohtusse. Kohus leiab, et seega tuleb kostjal hüvitada hagejale ka kohtumenetlusest tekkinud kahju, s.t AS K menetluskulud. Tulenevalt VÕS §-st 128 lg 3 hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Kuna AS K esitas hagi viiviste 3906.45 kroovi väljamõistmiseks (tl 11-12), vähendas hageja kompromissi sõlmimisega tsiviiasjas nr 2-06-2477 (tl 4-5) võimalikke kahjusid. Hagi rahuldamisel oleks hagejal tulnud lisaks põhinõudele tasuda kompromissis kokku lepitust suuremas osas viiviseid. Kohus leiab, et teises tsiviilasjas välja mõistetud menetluskulud summas 4000 krooni kuuluvad hüvitamisele ka VÕS § 128 lg 3 alusel. Kohus rahuldab hagi kahjuhüvitise 5953.20 krooni väljamõistmiseks. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS K osutas hagejale teenuseid, mille eest hageja kostjale tasus, ei analüüsi kohus korteri teenindamise lepingut (tl 6-9), joogivee tarbimise ja heitvete ärajuhtimise lepingut (tl 45-47) ning veevarustustusest välja lülitamise akti (tl 49). Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt nende summade tasumist, mis hageja ASK võlgu jäi, vaid kostjale alusetult tasutud summade tagastamist ja seega ei analüüsi kostja hageja võlgnevust AS K ees (tl 13-15, 5770, 75-83). Kuna hageja on oma lõplikus nõudes märkinud kahju suuruseks õigusabikulud 4000 krooni, ei analüüsi kohus 02.04.2007.a arvet (tl 10). Kohus ei analüüsi elanike avaldust ASK (tl 44) ega Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2005.a otsust AS K hagis M S vastu (tl 71-74), kuna need ei ole asjakohased tõendid. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.