2-25-6171
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
13.11.2025, Jõgeva
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-25-6171
Menetlustoiming
Lõpplahend
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik: Eesti Viljaexpordi OÜ (registrikood: 12155707; asukoht: Jüri 48, XXX, 65610 Võrumaa; e-post: XXX), seaduslik esindaja G.G. (isikukood: XXX; e-post: XXX); Ajutine pankrotihaldur: Margo Normann (Advokaadibüroo Normann ja Partnerid; Lossi 37, 71004 Viljandi; XXX; XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Eesti Viljaexpordi väljakuulutamiseks
OÜ
avaldus
pankroti
1
korras riigi eelarvest OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid pangakontole nr EE442200221013636295.
2
pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 1215 euro ulatuses ja vara nende täitmiseks puudub. Tagasivõidetavad nõuded puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna ükski isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama. Pankrotti pole võimalik välja kuulutada ka põhjusel, et maksejõuetuse teenistus ei esitanud avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. 03.06.2025.a määrustega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ning keelas võlgnikul kogu oma vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Kuna edasist pankrotimenetlust ei toimu ning kohus lõpetab menetluse raugemisega, tuleb pankrotiavaldust tagavad abinõud tühistada (TsMS § 386 lg 4). PankrS § 29 lg 8 laused 1-3 sätestavad, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud tingimustel. Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku praegune juhatuse liige. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu kindlaksmääramiseks summas 892,80 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja Alates 01.02.2021.a kehtiv PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga 3
ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on 2025.a kuutasu alammääraks 886 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 4,5h tasumääraga 160 €/h, kokku tasu 720 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tunnitasu ei ole vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus leiab, et asi ei olnud nii keerukas ega mahukas, mis tinginuks tasumäära maksimummäärale lähedases ulatuses. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud tasumäär antud juhul on 140€/h. Kohus määrab seega ajutise halduri tasuks 630 eurot. Tasule lisandub käibemaks, s.o 138,60 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 768,60 eurot. Ajutine haldur on palunud raugemise korral enda tasu välja mõista riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi vahenditest tasu määramise välistuseks on PankrS § 23 lg 5, mis sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Käesolevalt ei ole deposiidina keegi kohtu määratud summat tasunud. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 1 ja 2 lg 1 kohaselt arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni ning tasu peab olema 33 eurot poole tunni kohta. Ajutise halduri taotletav riigi eelarvest väljamõistetav summa on võimalik osaliselt. Justiitsministri määrus nr 2 näeb ette, et tasu on võimalik riigi vahenditest hüvitada vaid tasumääraga 33 eurot/pooltund. Seetõttu mõistab kohus ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest summas 297 eurot (9 pooltundi x 33 eurot/pooltund), millele lisandub käibemaks, kokku summas 368,28 eurot. 368,28 eurot ületav osa jääb võlgniku kanda. Ajutise halduri taotlusel ja vastavalt PankrS § 23 lg-le määrab kohus, et tasu tuleb maksta ajutise halduri poolt nimetatud büroole. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.
4
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.