1.Täiendada Harju Maakohtu 4. oktoobri 2022 määrust otsustusega menetluskulude jaotuse kohta. Ülejäänud osas jätta sama määruse resolutsioon muutmata, aga täiendada selle põhjendusi käesoleva määruse punkti 8 alapunktidega.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.
4.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
5.Vabastada hageja kohustusest hüvitada riigile määruskaebuse esitamisel tasuda tulnud riigilõiv 70 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (hageja) esitas 20. septembril 2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu. Hageja märkis avalduses, et palub mõista kostjalt välja põhivõla 5740 eurot, millest võtta maha laen 1700 eurot. Nende summade vahe – 4040 eurot märkis hageja hagi hinnaks. Hageja selgituse kohaselt soovis ta kostjalt igapäevaste olmekulude hüvitamist 2 aasta 5 kuu (st kokku 29 kuu) eest määraga 200 või 210 eurot kuus. Hageja soovis menetluskulud kanda menetlusabi korras.
2.Maakohus jättis 22. septembri 2022 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat selgemalt tooma esile hagi aluse. Hagejal tuli tuua esile iga kulu kohta, kes on selle kandnud ja miks neid kandma kostja. Kohtule tuli esitada ka kulutuste kandmist tõendavad dokumendid. Hagejal tuli selgemalt esitada nõude kujunemine ja summa, mille välja mõistmist ta kostjalt taotleb. Kohus selgitas, et kui hageja soovib menetlusabi riigilõivu tasumiseks, tuleb esitada nõuetekohaselt vormistatud taotlus koos oma majanduslikku olukorda ilmestavate tõenditega.
3.Hageja esitas 28. septembril 2022 täpsustuse, mille kohaselt elasid pooled 2,5 aastat 3-toalises korteris, mis hageja väitel kuulub talle ja C-le. Hageja selgitas, et igapäevaseid kulusid kandsid tema ja C. Hageja tõi esile, kui suur oli tema teada kostja sissetulek ja märkis, et hageja on tasunud 800 eurot kommunaalkulude ettemakse. Lisaks nimetas hageja nõudesumma 4100 eurot ja põhjendas seda kui „2 aasta 5 kuu 0,33% 3-toalise korteri 2 tuba kogu makstavate kulude summa, mis jaguneks kuskil 210 eurot kuus“. Kui kostjal pole sissetulekut ja ta elab korteris edasi, siis palub hageja tasuda 35–50 eurot kuus tema vangla kontole või kanda hagejale telefoniraha.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus keeldus 4. oktoobri 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast.
4.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kohtu hinnangul ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
4.2.Kohtule esitatav avaldus peab vastama TsMS §-s 363 sätestatud vorminõuetele. Muu hulgas tuleb avalduses välja tuua selgelt väljendatud nõue (hagi ese), avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (avalduse alus) ning tõendid, mis kinnitavad nimetatud faktilisi asjaolusid. Hageja ei toonud arusaadavalt välja, millise konkreetse nõude ja mis alusel ta kostja vastu esitab. Hageja märkis, et kostja pole tasunud korteri kasutamise eest, samas soovib, et kostja tasuks iga kuu 35–50 eurot tema vangla kontole. Hagist ei selgu, kas ja milline on olnud tema kokkulepe kostjaga kulude kandmisel ja mis ulatuses ja mille eest ta täpselt hüvitist nõuab. Hagist ei nähtu põhjendusi, mis alusel peaks kostja tasuma hagejale igakuiselt 35–50 eurot.
4.3.Kuna maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, ei lahendanud ta hageja taotlust menetlusabi saamiseks.
4.4.Menetluskulude jaotust maakohus ei otsustanud.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
5.Hageja esitas 17. oktoobril 2022 (kohtusse saabumise aeg) määruskaebuse, milles palus määrata endale advokaadi. Hageja kordas kaebuses oma vahepealses 14. oktoobri 2022 menetlusdokumendis väljendatud soovi, et kostja koliks korterist välja. Ühtlasi märkis hageja, et soovib lahutust. Kaebusest ja selle 1. novembri 2022 täiendusest on aru saada, et hageja soovib jätkuvalt, et kohus menetleks tema nõuet kostjalt 2,5 aasta eest 4100–6000 euro saamiseks. Hageja vahepealsest avaldusest selgus täiendavalt, et pooled on abikaasad, C on hageja ema ja hageja ei soovinud siis veel abielu lahutamist.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, vabastas hageja menetlusabi korras kaebuselt riigilõivu tasumisest, jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 28. novembril 2022.
2 (4)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust otsustusega menetluskulude jaotuse kohta, aga jätab selle resolutsiooni ülejäänud osas muutmata, täiendades siiski põhjendusi (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p21). Määruskaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab sellega seonduvad menetluskulud. Siiski ei pea hageja riigile hüvitama kaebuselt tasuda tulnud lõivu.
8.Maakohus leidis põhjendatult, et praegu esitatud hagi ega selle täpsustus ei ole menetluskõlbulikud. Seega keeldus maakohus lõppjärelduses õigesti hagi menetlusse võtmast. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib täienduseks järgmist.
8.1.Hageja nõude menetlemist takistab esiteks rahalise nõude (hagi eseme) ebaselgus. Hageja on nimetanud nõudesummad 4040, 4100, 5740 ja 6000 eurot. Kohus ei saa menetleda rahalist nõuet, mis ei ole summaliselt selge. Kostjal ei ole mõistlikult võimalik end ebaselge nõude vastu ka kaitsta. Kindlalt määratlemata rahaline nõue on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses.
8.2.Lisaks on hageja toonud ebapiisavalt esile elulised asjaolud (hagi aluse), mille tõttu esineb ka TsMS § 371 lg 2 p-s 1 sätestatud alus jätta hagi menetlusse võtmata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Hageja avaldustest on aru saada, et ta soovib kostjalt teatavate kulutuste hüvitamist – need võivad olla kas argikulud, mida hageja on osaliselt nimetanud, või kaudselt avaldusest nähtuvad eluaseme kasutamise kulud. Õige on maakohtu seisukoht, et need kulud tuleb selgelt eristada, summaliselt esile tuua ja põhjendada, miks peaks kostja neid hüvitama. Osade kulutuste osas väidab hageja, et need tasus C, aga selles osas puuduvad põhjendused, miks peaks kostja vastava kulu hüvitama hagejale. Siiski ei tarvitse olla põhjendatud maakohtu etteheide, et hageja ei viidanud poolte kokkuleppele. Hagejal võivad olla kulutuste hüvitamise nõuded muul (nt perekonnaõiguslikul või lepinguvälisel) alusel.
9.Ringkonnakohus möönab samas, et hageja kirjeldatud asjaolud viitavad teatavale õiguskaitsevajadusele. Hagimenetlust reguleerivad TsMS-i sätted ei võimalda kohtul hageja asemel ise asjaolusid välja selgitada ega nõuet paremini sõnastada. Hageja 14. ja 17. oktoobri 2022 avaldusega ei saanud maakohus arvestada vaidlustatud määruse tegemisel, aga neist nähtub lisaks hageja tahe esitada korteri valduse vabastamise ja abielu lahutamise nõue. Hageja avalduse abielu lahutamiseks on maakohus võtnud 29. novembril 2022 menetlusse tsiviilasjas nr 2-22-16352. Ülejäänud nõuete osas on hageja ilmselt olukorras, kus ta ei suuda ise seista oma õiguste eest kohtus, aga tal ei tarvitse olla võimalik palgata asjatundlikku esindajat. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 4 järgi on riigi õigusabi üks liik isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Sellega on hõlmatud ka advokaadi määramine olukorras, kus isik vajab abi kohtusse pöördumisel. Kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi läbivaatamine (RÕS § 10 lg 2). Eeldatavasti on vastav kohus Harju Maakohus, kuhu hageja saab esitada riigi õigusabi taotluse, juhindudes RÕS §-de 12 ja 13 sätetest.
10.Käesolevas asjas taotles hageja riigi õigusabi määruskaebuse koostamiseks. Maakohus tugines 24. novembri 2022 määruses asjakohaselt RÕS § 7 lg 1 p-le 5, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Määruskaebemenetluses ei saa muuta hagiavaldust menetluskõlbulikuks, mistõttu on praegu tegemist sellise olukorraga.
11.Maakohus rikkus TsMS § 173 lg-d 1 ja 2, kui ei otsustanud menetluskulude jaotust. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb maakohtu menetluse kulud jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Menetluses ei ole osalenud teisi isikuid peale hageja, mistõttu pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata. 3 (4)
12.TsMS § 190 lg 4 esimene lause sätestab mh, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleks hagejalt mõista riigi kasuks välja määruskaebuse esitamisel tasuda tulnud riigilõiv 70 eurot, mille tasumisest kaebuse esitamisel maakohus hageja
24.novembri 2022 määrusega vabastas. TsMS § 190 lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel vabastada isik menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul esineb mõjuv põhjus nimetatud tähenduses. Hageja õiguskaitsevajadust ei saa välistada, st ta ei pöördunud kohtusse ilmselgelt asjatult. Kaebekulusid saanuks võib-olla vältida, kui maakohus andnuks hagejale asjakohased selgitused. Lisaks on hagejal praegu üksnes piiratud võimalused sissetulekut teenida. Neil kaalutlustel vabastab ringkonnakohus hageja kohustusest hüvitada riigile määruskaebuse esitamisel tasuda tulnud riigilõiv 70 eurot.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause ja § 372 lg 5 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.