Tsiviilasi nr.2-07-31837
Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.mai 2008.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-31837
Tsiviilasi
OÜ X hagi K. V. vastu korteriomandi väljanõudmise ja võlgnevuse tasumise nõudes. Hageja : OÜ X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : x) Hageja lepinguline esindaja : J. K. (X OÜ; asukoht : x) Kostja : K. V. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x) /ilmumata/
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile, lahendab kohus TsMS §413 alusel asja tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Kohtuistungi toimumise aeg
14.mai 2008.a.
Juhindudes TsÜS §5 ning AÕS §80 ning VÕS §292, §309 ja §334 ning TsMS §162, §174, §410, §413, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada OÜ X (reg.kood xxxxxxxx) hagi K. V. xxxxxxxxxxx) vastu täies ulatuses.
(is.kood
Välja nõuda K. V. valdusest korteriomand (asukoht : x; registriosa nr.xxxx) OÜ X valdusesse.
Eluruumi mittevabastamise korral kahe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, välja tõsta K. V. koos kõigi temaga koos elavate isikutega elamispinnalt x. Välja mõista K. V. üüri ja kommunaalmaksete võlgnevus perioodi märts-aprill 2007.a. eest summas kaks tuhat nelisada (2 400) krooni, OÜ X kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (15.05.2008.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hageja lepinguline esindaja selgitab, et 07.08.2001.a. sõlmitud ostu-müügilepingu alusel omandas hageja A. T’ilt kinnistu asukohaga x linn. Kinnistu eelmise omanikuga 1998.aastal sõlmitud üürilepingu alusel kasutab kinnistul asuvas elamus korterit nr.x kostja. Hageja esindaja avaldab, et kostjaga sõlmitud üürileping lõppes juba 31.12.2005.a., kuid kostja keeldus hagejaga uue üürilepingu sõlmimisest ning keeldus vabastamast ka korterit. Kuna kostja kasutab eluruumi ilma õigusliku aluseta, palub esindaja välja nõuda eluruum kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse ning väljakolimisest keeldumise korral välja tõsta kostja koos kõigi temaga koos elavate isikutega eluruumist. Samuti kinnitab hageja esindaja, et kostja polnud tasunud üürilepingujärgseid üüri ja kommunaalkulude makseid ning sellekohane võlgnevus hagi esitamisel moodustas 7 205.29 krooni. Kuna kostja on pärast hagi esitamist võlgnevust osaliselt tasunud, vähendab esindaja sellekohast nõuet ning palub välja mõista kostjalt üüri ja kommunaalmaksete võlgnevus perioodi märts-aprill 2007.a. eest summas 2 400 krooni. Hageja menetluskuludena palub esindaja välja mõista riigilõiv summas 1 750 krooni. Kuna kostja järjekordselt ei ilmunud kohtuistungile, palub esindaja lahendada asi tagaseljaotsusega kostja kahjuks. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
TsMS §413 lg.1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale väljastatud kohtukutse on tagastatud kohtule märkega, et adressaat on kohtukutse kätte saanud isiklikult 14.04.2008.a. /tl.46/. Seega loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et tema mitteilmumisel kohtuistungile, võib kohus hageja taotluse korral lahendada asja tagaseljaotsusega. Vaatamata kätte saadud kohtukutsele ja –hoiatusele ning varasemalt samalaadse rikkumise eest määratud trahvile /tl.43-45/, ei ilmunud kostja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Seega lahendab kohus hagiasja tagaseljaotsusega.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.12-13/ on tõendatud, et 1998.aastal sõlmitud üürilepingu alusel andis A. T. kostja kasutusse eluruumi aadressil x krt.x. A. T. ja OÜ X vahel 07.08.2001.a. sõlmitud ostu-müügilepingu alusel omandas hageja hoonestatud kinnistu asukohaga x linn /tl.6-9/. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul eluruumi üürimine) puudutavad õigusnormid ning omandiõiguse teostamisega seonduv õigussuhe, millist reguleerib Asjaõigusseadus. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §309 lg.1 sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Üürilepingu punkt V.1 kohaselt oli üürileping sõlmitud kehtivusajaga 7 aastat alates lepingu sõlmimisest. Kuna üürileping sõlmiti 1998.aastal, saabus TsÜS §136 lg.2 kohaselt üürilepingu tähtpäev 31.12.2005.a.. Hageja kinnitusel keeldus kostja üürilepingu pikendamisest ja uue üürilepingu sõlmimisest. Seega kaotas kostja üürilepingu lõppemise tõttu õigusliku aluse eluruumi kasutamiseks. „Asjaõigusseaduse“ (AÕS) (RT 39/93-590) §80 lg.1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab; sama paragrahvi lg.2 kohaselt on omaniku nõue suunatud asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kuna hageja on kostja valduses oleva korteriomandi omanik ning
kostjal puudub õiguslik alus eluruumi kasutamiseks, on hageja õigustatud nõudma korteriomandi väljanõudmist kostja valdusest enda valdusse. VÕS §334 lg.1 kohaselt peab üürnik pärast üürilepingu lõppemist üüritud asja koos päraldistega üürileandjale tagastama. Asja väljanõudmine võõrast valdusest eluruumi puhul realiseerub väljakolimisest keeldumise korral isiku eluruumist väljatõstmisega. Hageja kinnitusel ei ole vaatamata korduvatele nõudmistele kostja eluruumi vabastanud. Seega on hageja õigustatud nõudma kostja väljakolimisest keeldumise korral kostja ja temaga koos elavate isikute väljatõstmist eluruumist. Arvestades kostjal elukorralduslike toimingute teostamiseks ja uue eluruumi leidmiseks kuluvat aega, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks anda kostjale tähtaeg eluruumi vabastamiseks kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. VÕS §292 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulutusi (kõrvalkulud), kui selles on kokku lepitud. Üürilepingu punkt II 1,2 sätestab üürniku kohustuse tasuda üüri ja kommunaalmakseid ning elamu hoolduskulusid. Hageja kinnitusel võlgneb kostja 2007.a. märtsi ja aprillikuu üüri ja kommunaalmaksetena 2 400 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks üüri ja kommunaalmaksete võlgnevus perioodi märts-aprill 2007.a. eest summas 2 400 krooni, hageja kasuks. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1750 krooni /tl.20/, väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.
A.Kaldma kohtunik 15.05.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.