lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-14767/1

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 14.05.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-08-14767/1
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.05.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
530
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-14767

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ivika Sillaots

Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2008.a Pärnu kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-08-14767

Tsiviilasi

L.V. avaldus isiku väljakirjutamiseks avaldaja eluruumist.

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: L.V. Asjast puudutatud isik: A.V..

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 477 lg.1, § 371 lg. 1 p. 1 , § 372 lg.4, 5 ja 6, § 526 lg.1, Keelduda L.V. avaldust isiku väljakirjutamiseks avaldaja eluruumist menetlusse võtmast ja tagastada avaldus selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud L.V. on esitanud kohtule avalduse, milles palub välja kirjutada endale kuuluvast eluruumist aadressil xxx xxx, endine abikaasa A.V. seoses sellega, et viimasel puudub seaduslik õigus eluruumi kasutada. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et käesolevat avaldust ei saa menetlusse võtta lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras, kuna sellisel kujul esitatud nõue ei kuulu kohtu pädevusse ja tuleb tagastada – alus: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg.1 p.1. Isikute sissekirjutust eluruumi ja eluruumist välja kirjutamist (elukoha aadressiandmete muutmist) reguleerib Rahvastikuregistri seadus. Vastavalt Rahvastikuregistri seaduse § 46 sätestatule on ruumi omanikul õigus taotleda kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt, s.o. käesoleval juhul Vändra Vallavalitsuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmete muutmist, kui

isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum ja isikul ei ole õigust seda kasutada oma elukohana ja isik ei kasuta seda eluruumi oma elukohana.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-08-14767 Kui isik kasutab eluruumi, siis omaniku ja isiku vaidlus kasutusõiguse üle lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras või üürivaidluse lahendamise seaduses (RT I 2003, 15, 86) sätestatud korras. Jõustunud üürivaidlust lahendava komisjoni otsus või kohtuotsus kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta on aluseks kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukoha aadressi muutmiseks rahvastikuregistris. Jõustunud kohtuotsuse alusel, millega isik kaotab või saab õiguse kasutada ruumi elukohana, muudetakse rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid. Juhul, kui omanik soovib temale kuuluvat kinnisasja isiku ebaseaduslikust valdusest välja nõuda ja isikut eluruumist välja tõsta, siis tuleb esitada kohtule hagiavaldus asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks Asjaõigusseaduse § 80 mõttes. Selline nõue kuulub lahendamisele mitte hagita menetluses nagu on esitatud praegune avaldus, vaid hagimenetluses. Hagiavaldus peab vastama Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 363 sätestatud vormi ja sisu nõuetele: 1) kohtu nimi, kuhu hagi esitatakse ning andmed hageja ja kostja kohta – nimi, isikukood (puudumisel sünniaeg), elukoht, kontaktandmed; 2) hageja selgelt väljendatud nõue, hagiavalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad avalduse aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 3) Hagiavalduses tuleb märkida ka, kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. 4) Hagivalduselt tuleb tasuda seaduses ettenähtud suuruses riigilõiv vastavalt tsiviilasja hinnale Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg.2, § 147 lg.1 ja Riigilõivu seaduse § 56 lg.1, lisa 1. 5) Hagiavaldusest ja selle lisadest tuleb esitada nõutav arv ärakirju teiste asjast puudutatud isikute ja asutuste jaoks (TsMS § 340 lg 1). Kohus on seisukohal, et kuna isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmete muutmise küsimuse lahendab seaduse kohaselt kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus, siis ei kuulu L.V. avaldus kohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras, kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle esitajale. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TSMS § 372 lg.6)

Ivika Sillaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja