Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse avalikult teatavaks
14. mai 2008.a Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
tegemise aeg ja koht
kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-08-6940
Tsiviilasi
xxx aktsiaseltsi hagi xxx OÜ ja xxx vastu solidaarselt võlgnevuse 65 115.53 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja xxx aktsiaselts (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9A, 51003 Tartu, elektronpost xxx) Kostja I xxx OÜ (registrikood xxx, äriregistri aadress xxx, postiaadress xxx) Kostja I seaduslik esindaja Margus Ruusmaa Kostja II xxx (isikukood xx, elukoht xxx)
22.02.2008 esitas xxx aktsiaselts hagi xxx OÜ ja xxx vastu solidaarselt võlgnevuse 65 115.53 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja ja kostja I 10.10.2005 müügilepingu nr 025/05 naftasaaduste müügiks. Hageja müüs kostjale I: arve-saatelehe 4021-17.01.2006 alusel erimärgistatud kerget kütteõli 4000 l hinnaga 7.20 kr/l, kokku summas 33 984 krooni, tasumise tähtajaga 15.02.2006; arve-saatelehe 4037-20.01.2006 alusel eriotstarbelist diislikütust 3000 l hinnaga 7.54 kr/l, kokku summas 26 691.60 krooni, tasumise tähtajaga 13.02.2006 ning arve-saatelehe 4060-30.01.2006 alusel eriotstarbelist diislikütust 3500 l hinnaga 7.66 kr/l, kokku summas 31 635.80 krooni, tasumise tähtajaga 28.02.2006. Kostja I ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ning jättis kaupade eest summas 92 311.40 krooni tähtajaks tasumata. Lepingu p 4.3 kohaselt kohustub kostja I tasuma müüjale viivist 0.15 % päevas tasumata kauba maksumusest. Hageja ja kostja I leppisid kokku võlgnevuse likvideerimise kolmes jaos. Lisaks vähendati kostja I poolt tasumisele kuuluvate viiviste määra 0.15 % päevas 1.5 % kuus, mida arvestati tagasiulatuvalt võla tekkimisest kuni 21.06.2006. Kokkuleppega nähti ette, et kui kostja I rikub kokkulepet, on hagejal õigus pöörduda tagasi lepingujärgsete sanktsioonide juurde. Kostja I poolte vahel 21.06.2006 sõlmitud kokkulepet ei täitnud. 15.08.2006 leppisid pooled kokku, et kostja I likvideerib võlgnevuse hiljemalt 01.01.2007 ning kostja II andis võla tasumise tagamiseks isikliku käenduse, millega kostja II võttis endale kohustuse vastutada hageja ees 10.10.2005 sõlmitud lepingu nõuetekohase täitmise eest. 07.02.2007 esitas hageja kostjale II kirjaliku nõude kostja I võla tasumiseks. Kostjad on seejärel tasunud hagejale osa võlgnevusest. Seisuga 20.02.2008 on tasumata põhivõlg 31 635.80 krooni, millele lisanduvad viivised 33 479.73 krooni, kogusummas 65 115.53 krooni. Hageja palub nimetatud võlgnevus kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kostjate vastuväited Kostja II vastusest nähtuvalt on ta tunnistanud ja tunnistab kostja I võlgnevust hageja ees. Kostja II on püüdnud võlgnevust kustutada. 2007.a suvel läks majanduslik olukord halvemaks ning võlgnevust tasuda ei saanud. Kostja soovib võla kiiremas korras tasuda ning kuna kohustused on tekkinud teiste pahatahtlikust käitumisest tema vastu, sooviks ta hagejale maksta vaid põhivõla. Kostjad on nõus kompromissiga ning ei soovi maksta intresse. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi põhivõla osas kuulub täielikult rahuldamisele ning viivise nõudes osaliselt. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) Hageja ja kostja I vahel on 10.10.2005 sõlmitud naftasaaduste müügileping nr 025/05, mille alusel hageja müüs kostjale I naftasaadusi (t lk 7-10); 2) Kostja I ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ning jättis tasumata arve-saatelehed nr 4021, 4037, 4060 summas 92 311.40 krooni (t lk 11, 13-16); 3) Kuna kostja I ei täitnud pooltevahelist 21.06.2006 sõlmitud võlgnevuse likvideerimise graafikus märgitud kohustusi, arvestas hageja viivist võlgnetavalt summalt edasi (t lk 15); 4) 15.08.2006 sõlmis hageja kostjaga II käenduslepingu maksimumsummaga 150 000 krooni. Käenduslepinguga kohustub kostja II hageja ees vastutama hageja ja kostja I vahel 10.10.2005 sõlmitud naftasaaduste müügilepingu nr 025/05 nõuetekohase täitmise eest (t lk 17-18); 5) Hageja esitas kostjale 09.02.2007 I viivisarve nr 4034 summas 15 666.98 krooni (t lk 19);
6) Hageja esitas kostjale II võla tasumise nõude summas 179 235.95 krooni, mille kostja II sai kätte 13.02.2007 (t lk 20-21); 7) Kostjad on tasunud hagejale 65 000 krooni (t lk 22-23). Hageja leiab, et tal on kostjate vastu põhivõla 31 635.80 krooni ja viivise 33 479.73 krooni nõue. Kostjad tunnistavad võlgnevust hageja eest, kuid soovivad viivise tasumise kohustusest vabastamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja I jättis lepingust tulenevad kohustused hageja ees täitmata. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 on hagejal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda kostjalt viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostjad ei vaidle viivise arvestusele vastu, vaid paluvad selle tasumisest vabastamist. Käeolevas asjas ületab viivise summa põhivõlga. Riigikohus on 14.06.2005 kohtuotsuses nr 3-2-1-66-05 asunud seisukohale, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Käeolevas asjas on hageja poolt tõendamata põhivõlast suuremas ulatuses kahju olemasolu. Kostjatel tulnuks viivise vähendamise taotlemisel tõendada erandlikke asjaolusid ning viivise ebaproportsionaalsust. Kohus võtab lisaks arvesse, et tegemist ei olnud tarbijale müügiga. Hageja on arvestanud viivist 0.15 % päevas, mis kohtu arvates ei ole ebamõistlikult suur viivisemäär. Kuna kostjad ei ole tõendanud viivise väljamõistmata jätmiseks või vähendamiseks erandlikke asjaolusid, kuulub hageja viivise nõue rahuldamisele põhivõla suuruses, s.o 31 635.80 krooni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Poolte vahel sõlmitud käenduslepingus ei ole lepingupooled kokku leppinud solidaarvastutuse kohaldamata jätmises. Küll aga on kokku lepitud käendatava summa maksimumsummas, milleks on 150 000 krooni. Sellest tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks 63 271.60 krooni, millest põhivõlg 31 635.80 krooni ja viivis 31 635.80 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on rahuldanud hageja nõude suuremas ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jätta 95 % ulatuses kostjate kanda. Tulenevalt TsMS § 165 lg 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. Kostjate menetluskulud jätab kohus kostjate enda kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse
asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.