Hageja LM(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja EAS (registrikood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja Lea Pau Kolmas isik AS I(registrikood XXX, asukoht XXX) Kolmas isik TM(isikukood XXX elukoht XXX) Kolmas isik VTAS (registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja August Kopti
Kohtustungi toimumise aeg
25.03.2008.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja LM Kostja esindaja Lea Pau Kolmas isik TM Kolmanda isiku AS-i VT esindaja August Kopti
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista EAS-lt 8 310 (kaheksa tuhat kolmsada kümme) krooni LM kasuks.
2.Menetluskulud Jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.
2-06-27469/34 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud
1.19.12.2004.a toimus Jõgeva maakonnas, Palamuse vallas, Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 34,5 kilomeetril liiklusõnnetus, milles osalesid hagejale kuuluv ning tema juhitud sõiduk XXX, reg XXX ja VTAS-le kuuluv sõiduk XXX, reg nr XXX TMjuhtimisel (tl 15-16).
2.Lõuna Politseiprefektuuri 25.01.2005.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2602,05,000814 määrati TMliiklusseaduse § 7417 alusel karistuseks rahatrahv LE § 123 nõuete rikkumise eest (tl 65).
3.Lõuna Politseiprefektuuri 02.01.2006.a väärteomenetluse lõpetamise määrusega lõpetati menetlus väärteoasjas nr 2602,05,000814 VäMS § 30 lg 1 p 1 alusel, so otstarbekuse kaalutlusel, kuna LM oma tegevusega tekitas iseendale tervise kahjustusi ja varalise kahju sõiduauto XXX deformatsiooni näol (tl 9).
4.Tartu Maakohus jättis 03.07.2006.a määrusega LM kaebuse väärteoasjas nr 2602,05,000814 tehtud määrusele kuupäevaga 02.01.2006.a rahuldamata (tl 10).
5.21.08.2006.a jättis EAS LM kindlustushüvitise taotluse rahuldamata (tl 8).
6.Sõiduki XXX, reg XXX valdaja, LM, tsiviilvastutus oli kindlustanud AS-is I ja sõiduki XXX, reg nr XXX omaniku, AS-i VT, tsiviilvastutus oli kindlustatud EAS-is. Hageja nõue ja põhjendused
7.Hageja palub kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 22 600 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes LKS § 2, § 26 lg 1, lg 2 ja lg 4, § 28, § 31, § 34, § 35 lg 1, § 44, VÕS § 1056 lg 1 ja lg 2, VÕS § 1057 lg 1.
8.Hageja leiab, et avariis osalenud sõiduki juhid olid mingil määral mõlemad süüdi. VTAS-le maksti välja kindlustushüvitis täies tema poolt nõutud ulatuses. Hageja soovib, et temale hüvitatakse kogu temale avariiga tehtud kahju: sõiduki XXX maksumus summas 12 000 krooni, kahjustatud mobiiltelefoni NOKIA maksumus 800 krooni, lõhutud riiete maksumus 3 000 krooni, prillide maksumus 4 800 krooni, auto transport 1 000 krooni, täiendavad ravikulud 1 000 krooni (voodipäevatasu 250 krooni, taastusravi visiiditasu 50 krooni ja 30 krooni, ravivõimlemine ja massaaž 750 krooni).
9.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et auto transportimist korraldas Jõgeva politsei. Riiete, prillide ja telefoni maksumuse kohta dokumendid puuduvad. Riided lõigati hagejal haiglas seljast ära. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnista ja palub kohtukulud jätta hageja kanda.
11.Kostja ei vaidle vastu, et liiklusõnnetuse toimumise ajal olid ilmastikutingimused ja teeolud halvad ja hageja sõiduk kaotas vahetult enne kokkupõrget juhitavuse.
2-06-27469/34
12.Kostja selgitab, et hageja on ise tunnistanud nii kindlustusandjale antud seletuses kui väärteomenetluse käigus antud seletuses, et tema sõiduk väljus enne kokkupõrget teise sõidukiga mõneks ajaks oma suunavööndist. Vastu sõitnud sõidukjuht üritas kokkupõrget vältida ning keeras rooli vasakule, kuid kokkupõrget vältida ei õnnestunud. Kui hageja oleks valinud sellise sõidukiiruse, et tema juhitud sõiduk ei oleks märjal teel juhitavust kaotanud ning vastassuunda kaldunud, ei oleks vastutuleva sõidukijuht pidanud kokkupõrke vältimiseks manöövrit tegema ning kahju ei oleks tekkinud. Seega esineb põhjuslik seos hageja juhitud sõiduki XXX ja tekitatud kahju vahel. Asjaolu, et kokkupõrge toimus hageja suunavööndis, kuhu vastutuleva sõidukijuht oli keeranud, ei tee liikluskahju põhjustamise eest automaatselt vastutavaks sõiduki XXX juhti. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates on ilmne, et sõiduki XXX juhi manööver oli tingitud hageja juhitud sõiduki eelnevatest manöövritest teel.
13.Kostja leiab, et sõiduki XXX juht tekitas selle sõidukiga kolmandale isikule, sõiduki XXX omanikule, kahju, siis tulenevalt VÕS § 1057 on selle sõiduki valdajal tekkinud vastutus seoses kahju tekitamisega. Antud juhtumi puhul on tegemist liikluskahjuga ehk kindlustusjuhtumiga liikluskindlustuse seaduse mõistes ning liiklusõnnetuse põhjustamisega tekkinud tsiviilvastutus lasub 100% ulatuses hagejal. Sama tulemini on jõudnud ka hageja liikluskindlustuse kindlustusandja IAS, kelle 22.01.2005.a otsuse järgi loetakse vaidlusaluse liikluskahju põhjustajaks hagejat, kes rikkus liikluseeskirja § 123. Kuna liiklusõnnetusega põhjustamisega tekkinud tsiviilvastutus lasub 100% ulatuses hagejal, puudub kostjal kohustus hüvitada hagejale liiklusõnnetusega tekkinud kahju.
14.Kostja leiab, et ei ole õige ja ei tugine liikluskindlustuse seadusele ega teistele kehtivatele õigusaktidele, et kui VTAS-le maksti välja kindlustushüvitis täies tema poolt nõutud ulatuses, tuleb samamoodi hüvitada ka hagejale kogu kahju. Vastavalt LKS § 7 lg 1 on kindlustusandja kohustatud hüvitama kindlustatu tekitatud liikluskahju. Vastavalt AS-i I otsusele ja kostja otsusele on liikluskahju tekitamise eest vastutav hageja. AS I on hageja kindlustusandjana hüvitanud hageja tekitatud liikluskahju sõiduki XXX omanikule. Kuna liikluskahju tekitamise eest ei ole vastutav kostja kindlustatu, puudub kostjal kohustus hüvitada tekitatud liikluskahju.
15.LKS § 27 lg 5 järgi hüvitatakse liikluskahju põhjustanud sõidukijuhi ravikulu tema vastutusele vaatamata üksnes liiklusõnnetusest tingitud tervisekahjusid ravinud raviasutusele. Antud liiklusõnnetusega seotult ei ole ükski raviasutus kostja poole hageja ravimisega seotud kulude hüvitamise nõudega pöördunud. Hageja poolt hagile lisatud kviitungite alusel puudub kostjal vastavalt LKS kohustus hageja ravikulusid hüvitada. Kostja on nõus hüvitama ravikulud, kui nende kohta on esitatud vastavad meditsiinilised dokumendid. Hagejale sõiduki XXX hävimisega tekkinud kahju suuruse suhtes vaidlust ei ole, kostja on nõus hagis märgitud sõiduki hävimisega tekkinud kahju suurusega 12 000 krooni. Auto transpordi kohta summas 1 000 krooni ei ole hageja tõendit esitanud. Hagis märgitud mobiiltelefoni, riiete ja prillide maksumuse kohta ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, nimetatud kahjusummad on paljasõnalised, seetõttu palub kostja jätta need rahuldamata. Kohtuistungil kostja esindaja täpsustas, et ei vaidlusta sõiduki maksumust, riiete maksumust summas 3 000 krooni ja vastavalt tšekile sõiduki vedu parklasse summas 620 krooni. Kohtuotsuse põhjendus
16.Kohus, kuulanud ära hageja, kostja esindaja, kolmanda isiku ja kolmanda isiku esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osalisele rahuldamisele.
17.Kohus on asja juurde võtnud väärteoasja nr 2602,05,000814 toimiku.
2-06-27469/34
18.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
19.Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 7 lg 1 esimese lause järgi kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Sama seaduse § 44 lg 2 järgi liikluskahju hüvitatakse kannatanule ning käesoleva seaduse § 27 ja § 32 lõikes 1 nimetatud isikutele. Kui isik on liikluskahju tekitamise eest osaliselt vastutav, hüvitatakse temale tekitatud liikluskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega.
21.Asja materjalidest nähtub, et 19.12.2004.a toimus Jõgeva maakonnas, Palamuse vallas, Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 34,5 kilomeetril liiklusõnnetus, milles osalesid hagejale kuuluv ning tema juhitud sõiduk XXX, reg XXX ja VTAS-le kuuluv sõiduk XXX , reg nr XXX TM juhtimisel (tl 1516). Sõiduk XXX oli libedusevastast tõrjet tegev puistur. Vaidlust ei ole, et halbade ilmastiku tingimuste tõttu kaotas hageja kontrolli oma sõiduki üle. Kolmas isik TM selgitas, et ta nägi kuidas vastusõitev auto kaotas juhitavuse ning hakkas kalduma tema suunavööndisse. Kokkupõrke vältimiseks otsustas TM vasakult mööda sõita ning selleks pööras rooli vasakule ning sõitis vastassuunavööndisse. Samal ajal jõudis hageja saavutada kontrolli tema poolt juhitud sõiduki üle ning enne jõuda paremasse suunavööndisse kui oleks toimunud kokkupõrge vastu sõitva autoga vastassuunavööndis. Kuna sõiduk XXX juht sooritas manöövri vasakule, siis toimus kokkupõrge hageja sõidukiga hageja suunavööndis, mille tagajärjel sai hageja raskeid kehavigastusi.
22.Poolte vahel on vaidlus kumb sõiduki juht rikkus liikluseeskirju ja millise juhi tegevus põhjustas kahju hagejale ja kas kostjal lasub kohustus hüvitada. Hageja leiab, et sõiduki XXX, reg nr XXXjuht on rikkunud LE nõudeid, sõites vastassuunda. Kostja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustas hageja ise oma tegevusega, valides tee- ja ilmastikuoludele mittevastava sõidukiiruse.
23.Liikluseeskirja (LE) § 123 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
24.Lõuna Politseiprefektuuri 25.01.2005.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2602,05,000814 määrati TM liiklusseaduse § 7417 alusel karistuseks rahatrahv LE § 123 nõuete rikkumise eest (tl 65). TM ei vaidlustanud eelmärgitud otsust. Lõuna Politseiprefektuuri 02.01.2006.a väärteomenetluse lõpetamise määrusega lõpetati menetlus väärteoasjas nr 2602,05,000814 VäMS § 30 lg 1 p 1 alusel, so otstarbekuse kaalutlusel, kuna LMoma tegevusega tekitas iseendale tervise kahjustusi ja varalise kahju sõiduauto XXX deformatsiooni näol (tl 9). Tartu Maakohus jättis 03.07.2006.a määrusega LM kaebuse väärteoasjas nr 2602,05,000814 tehtud määrusele kuupäevaga 02.01.2006.a rahuldamata (tl 10). Riigikohus on oma kohtuotsuses 28.11.2006.a tsiviilasjas 3-2-1-105-06 p. 10 märkinud, et väärteomenetluses kogutud tõendite ja väärteomenetluses tehtud otsust saab kasutada tsiviilasjas asjaolude tõendamiseks. Tuginedes eeltoodule loeb kohus tõendatuks, et mõlemad sõiduki juhid on rikkunud LE nõudeid ning rikkumine põhjustas liiklusõnnetuse toimumise ja kahju tekkimise. Kohus leiab, et mõlema juhi tegevus on põhjuslikus seoses tagajärjega. Vaidlust ei ole, et hageja sõiduk hakkas vibama, järelikult oli tal valitud vale sõidukiirus ja ei vastanud 19.12.2004 olnud tee- ja ilmastikuoludele. Teine liiklusõnnetuses osalenud juht, Teet Must, ei kohaldanud samuti oma sõiduki kiirust selliseks, mille puhul on arvestatud teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, nii et ta oleks suutnud peatada sõiduki teel etteaimatava mis tahes takistuse ees või sooritada situatsioonile kohase manöövri (paremale), mille tagajärjel oleks jäänud hagejale kehavigastuse olemata. Kohus soovib rõhutada, et
2-06-27469/34 kokkupõrget ei oleks toimunud, kui hageja ei oleks kaotanud kontrolli oma sõiduki üle ja hetkeks kaldunud vastassuunavööndisse ja kui sõiduki XXX juht ei oleks sooritanud manöövrit vasakule. Kohus on nõus, et hageja sõiduki äkiline liikumine vastassuunavööndisse mõjutas sõiduki XXX juhi tegevust otseselt, kuid see ei vabanda manöövrit vasakule. Sõiduki XXX juhi manööver paremale oleks välistanud kokkupõrke, kuna hageja oli oma sõidukiga jõudnud tagasi õigesse sõidusuunda. Kohus on seda meelt, et arvestades tee libedust ja nähtavus (lumesadu, pime) oleks mõlemad sõidukid pidanud valima kohase kiiruse.
26.Juhinduvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et mõlemad pooled rikkusid liikluseeskirja § 123 nõudeid, mistõttu tuleb vastutus juhtunu ees jagada mõlemale osalenule 50% ja 50%. Kuna hagejale on keeldutud kindlustushüvitise maksmisest, siis tuleb hagejale välja mõista hüvitus pooles põhjendatud ja tõendatud ulatuses.
27.LK § 28 lg 1 järgi liikluskahju võib olla tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku asjale (varakahju); lg 2 p 3 järgi isikukahju on kannatanu ravikulud; lg 3 p 1 järgi varakahju on asja kahjustamise või hävimise kahju. LKS § 34 lg 1 järgi asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud. Vaidlus puudub sõiduki XXX, reg XXX väärtuse 12 000 krooni, riiete maksumuse summas 3 000 krooni ja sõiduki vedu parklasse summas 620 krooni osas. Seega kokku puudub vaidlus summa 15 620 krooni põhjendatuse osas. Eeltoodust on 50% 7 810 krooni, millle jätab kohus kostja kanda. Kohus loeb tõendatuks hageja poolt kantud ravikulud (tl 12,13) summas 1 000 krooni, millest 500 krooni jätab kohus kostja kanda. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud 8310 krooni ulatuses, mis kuulub kostjalt välja mõistmisele.
28.Kuna hageja ei ole esitanud sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega ja parkimisega seotud kulutusi 1000 krooni ulatuses tõendavaid dokumente, siis ei kuulu hagi 380 krooni osas rahuldamisele. Kuna mobiiltelefoni ja prillide hävimisest tekkinud kahju on tõendamata, siis jätab kohus selles osas hagi rahuldamata. Menetluskulud
28.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.