Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. mai 2008.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-24722
Tsiviilasi
VM hagi OÜ CC vastu 3395.50 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VM, XXX Kostja: OÜ CC, XXX, esindaja Martin Sooneste
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Rahuldada VMhagi OÜ CC vastu 3395.50 krooni nõudes. Menetluskulud jätta OÜ CC kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused
maksma 2 950.- krooni. Seda asjaolu tõendab hagiavalduse lisa 2. Seega sõlmisid hageja ja kostja kaks lepingut. Esmalt sõlmiti käsundusleping ekspertarvamuse andmiseks. Selle lepingu täitmisena hagejale teatavaks tehtud ekspertarvamuse alusel sõlmis hageja kostjaga teise lepingu – töövõtulepingu alarmi paigaldamiseks. Kui hageja pöördus olukorra selgitamiseks auto müüja poole, selgus et autol on siiski olemas tehase alarm. Auto müüja oli jätnud auto üleandmisel hagejale ütlemata, et alarmi aktiveerimiseks tuleb puldil uste sulgemise nuppu vajutada kaks korda. Hageja auto korralise hoolduse käigus XXX esinduses AAS selgus, et tehase alarm ei tööta korralikult, sest kostja paigaldatud lisaalarm põhjustas häireid tehase alarmi töös. Vea kõrvaldamiseks lisaalarmi andurid eemaldati plokist. Kokku läks vea kindlakstegemine ja kõrvaldamine maksma 445.50 krooni. Seda asjaolu tõendab hagiavalduse lisa 3. Lisaks kinnitati hagejale XXX esindusest, et välistatud on lisaalarmi paigaldaja heausksus tööde teostamisel, sest iga majandus- ja kutsetegevuses tegutsev autoalarmide paigaldaja suudab tuvastada alarmi olemasolu nii tavalisel autol nagu XXX. 11.06.2007 saatis hageja kostjale väljastusteatega tähtkirjaga kahju hüvitamise nõude. Kostja sai väljastusteate kohaselt kirja kätte 14.06.2007. See asjaolu on tõendatud hagiavalduse lisaga 4. Kostja hageja nõudele ei reageerinud. Kostja eksperdiarvamus oli alarmi puudumise suhtes vale ja mingit vajadust täiendava alarmi paigaldamiseks hageja autole ei olnud. Lisaks tekitas paigaldatud alarm häireid tehase alarmi töös ja selle vea kõrvaldamine tekitas hagejale täiendavaid kulutusi. Kuna alarmi paigaldamine toimus käsunduslepingu täitmisena esitatud eksperdiarvamuse alusel, siis tekitas kostja käsunduslepingust tuleneva kohustuse rikkumine hagejale kahju kokku 2 950.- + 445.50 = 3 395.50 krooni. Hageja palub rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 3 395.50 krooni ning mõista kostjalt välja hageja kohtukulud. Kostja seisukoht Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Tehnilisest ja turvalisuse küljest teavitab kostja hagejat veel alljärgnevast. Autoalarmi otstarve on tagada autoomaniku maksimaalne turvalisus vara säilimiseks. Autoalarm on oma olemuselt turvaseade. Juhul, kui sõiduki turvaseade on välja lülitatud (mida see ka kostja juurde toomise hetkel oli), siis ei tohigi ta enda olemusest mingil viisil märku anda. Vastasel juhul oleks tegemist defektse turvaseadmega. Veelgi enam, hageja sõiduki turvaseade oli tema auto tootja originaal turvaseade. Selliste turvaseadmete hooldusskeeme jms informatsiooni valdavad vaid tootjad ja nende volitatud teenindusfirmad. Juhul, kui selline informatsioon oleks kõikidele vabalt kätte saadav, muutuks turvaseade mõttetuks. Johtuvalt eelnevast kostja tuvastaski, et standardprotseduuri järgi mingit häiret ega märguannet auto poolt ei tulnud, seega eeldasime heas usus, et alarmseade puudub. Kostja on oma tegutsemisaastate jooksul paigaldanud valveseadmeid sadadele autodele, kohtuasju meie vastu on senini algatatud vist üks või kaks, millistel juhtudel ei ole kostja eksimus kinnitust leidnud. Kostjale jääb arusaamatuks, mida peab hageja silmas oma fraasiga: „Sellest tulenevalt peaks hageja pärast alarmi eemaldamist kostja poolt laskma oma auto sõltumatul asjatundjal üle vaadata, et olla kindel enda ja oma pereliikmete edasises turvalisuses“ Kuidas saab alarmi eemaldamine mõjutada hageja ja tema pereliikmete edasist turvalisust? Autoalarm ei mõjuta kuidagi auto juhitavust, samuti ei saa seda kasutada isikukaitsevahendina röövi vms korral. Hageja seisukoht kostja vastuse suhtes
hageja seda pakkumust pidada kostja nimel tehtuks. Lisaks formaalsetele puudustele kostja pakkumuses ei saa hageja sellega ka sisuliselt nõustuda. Kostja kordab selles oma varasemat ettepanekut, et ta demonteerib hageja sõiduautole paigaldatud alarmseadme ning tagastab hagejalt saadud summa (2 950.- krooni). Samas keeldub kostja muude hageja kahjude ning menetluskulude hüvitamisest. Kostja ettepanek ei ole hagejale vastuvõetav järgmistel põhjustel: Autoalarmi paigaldamine ja eemaldamine nõuab erialaseid teadmisi, mille olemasolus kostjal hageja sügavalt kahtleb. Kostja enda kinnituste kohaselt ta „ei teadnud ega pidanudki teadma, et sõidukil on juba selle tootja alarmseade“. Samas pöördus hageja kostja poole just selleks, et teha kindlaks, miks sõidukil hageja teada olemas olev alarmseade ei tööta. Teatavasti andis kostja hagejale ka kirjaliku kinnituse, et ta on tuvastanud alarmseadme puudumise hageja sõidukil (hagiavalduse lisa 1). Sõltumata sellest, kas kostja tegevus oli seejuures pahatahtlik või mitte, ei saa teda kummalgi juhul pidada piisavalt usaldusväärseks ettevõtjaks autoalarmide paigaldamise alal. Sellest tulenevalt peaks hageja pärast alarmi eemaldamist kostja poolt laskma oma auto sõltumatul asjatundjal üle vaadata, et olla kindel enda ja oma pereliikmete edasises turvalisuses. Hageja kui tarbija, kellel puuduvad vastavad erialased teadmised, ei oleks võimeline iseseisvalt hindama, kas kostja on tema autolt eemaldanud ainult sinna paigaldatud alarmi ning kas ta ei ole seejuures kahjustanud muid seadmeid. Sõltumatu asjatundja poole pöördumine tekitaks hagejale täiendavaid kulutusi, mida ta ei ole nõus kandma. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja kinnitas hagejale- VM (tl 23), et hageja autol XXX pole autoalarmi ja seoses sellega tuli paigaldada uus turvaseade koos kindlustuse poolt nõutavate lisadega. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja autoalarmi hagejale paigaldas, mille eest arve-müügitšeki nr 16 (tl 24) alusel tasus hageja 2950 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, millise lepingulise suhtega on poolte vahel tegemist. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on oma kohustusi rikkunud ning kas hagejal on õigus kostjalt nõuda kahju hüvitamist. Hageja leiab, et hageja ja kostja sõlmisid kaks lepingut. Esmalt sõlmiti käsundusleping ekspertarvamuse andmiseks. Selle lepingu täitmisena hagejale teatavaks tehtud ekspertarvamuse alusel sõlmis hageja kostjaga teise lepingu – töövõtulepingu alarmi paigaldamiseks. Kostja on seisukohal, et poolte vahel on tegemist üksnes töövõtulepinguga. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja poolt 28.03.2007.a. väljastatud kinnituse puhul on tegemist ekspertarvamusega, mille suhtes tuleks kohaldada käsunduslepingu sätteid. Kohus on seisukohal, et antud kinnitust ei saa lugeda lepinguks, kuna see ei vasta lepingule kehtestatud nõuetele. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud. Seega peab leping olema allkirjastatud mõlema lepinguosalise poolt, vaidlusalune kinnitus on allkirjastatud aga üksnes kostja poolt. Lisaks tekivad lepinguga pooltele õigused ja kohustused, antud kinnitusest aga nähtub, et kohustused tekkisid üksnes kostjal. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja poolt 28.03.2007.a. väljastatud kinnitust ei saa lugeda ekspertarvamuseks, millele tuleks kohaldada käsunduslepingu sätteid. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et poolte vahel on tegemist töövõtulepinguga. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle
eest tasu. Käesoleval juhul kohustus kostja paigaldama hageja sõidukile autoalarmi, hageja aga kohustus maksma selle eest tasu. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas kostja on oma kohustusi rikkunud ning kas hagejal on õigus kostjalt nõuda kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Selleks, et vastata küsimusele, kas kostja on oma kohustusi rikkunud ning kas hagejal on õigus kostjalt nõuda kahju hüvitamist, tuleb kohtul analüüsida, kas kahju hüvitamise nõude üldised eeldused on täidetud. Esmalt on kahju hüvitamise nõude eelduseks kohustuse rikkumise tõttu kehtiva võlasuhte olemasolu poolte vahel. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et poolte vahel oli lepinguline võlasuhe, mille kohaselt kohustus kostja paigaldama hageja sõidukile autoalarmi ja hageja kohustus nimetatud töö eest kostjale tasuma. Teiseks eelduseks on kohustuse rikkumine, mis antud vaidluse puhul seisnes selles, et kostja kinnitas hagejale, et hageja sõidukil ei ole autoalarmi, mistõttu andis kostja soovituse paigaldada uus turvaseade koos kindlustuse poolt nõutavate lisadega (tl 23), kuigi see ei olnud vajalik seoses asjaoluga, et sõidukil oli juba toimiv alarm (tl 25). Seega seisnes kostjapoolne lepingurikkumine mitte selles, et kostja paigaldas hageja sõidukile alarmi, vaid selles, et ta jättis välja selgitamata alarmi paigaldamise mittevajaduse ning ei teavitanud sellest hagejat. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 ei pea võlgnik hüvitama kohustuse rikkumisega tekitatud kahju, kui ta tõendab, et kohustuse rikkumine on vabandatav. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et kohustuse rikkumine oleks vabandatav. Kolmandaks eelduseks on see, et rikkumine oleks kahju tekkimisega põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb leida vastus küsimusele, kas kostja poolt arvamuse andmine põhjustas hagejale kahju ja kas kahju oleks tekkinud ka siis, kui kostja ei oleks nimetatud viisil käitunud. Antud vaidlusest nähtub, et kahju ei oleks tekkinud, kui kostja ei oleks vastavat arvamust andnud ning kostja tegevuse tulemusel tekkis hagejal kahju topeltalarmi paigaldamise näol. Seetõttu leiab kohus, et põhjuslik seos on teo ja tagajärje vahel olemas. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista seadme maksumus 2950 krooni ja vea kindlakstegemise ning kõrvaldamise tasu summas 445,50 krooni. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle k ahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lgte 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.