Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-08-5093 otsuse, millega lahendatakse asi sisuliselt. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud 1⁄2 ulatuses kostja 1, OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid kanda ja 1⁄2 ulatuses kostja 2, AS ARS (likvideerimisel) kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused

hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et kostja 1 omandas kohtuliku hüpoteegi AÕS § 56 alusel heauskselt ning seetõttu ei saa korterile kui vallasasjale seatud kohtulik käsutuskeeld kostja 1 hüpoteegipidaja positsiooni kõigutada. Teiseks leiab kostja 1, et hagi rahuldamine oleks ennatlik isegi siis, kui heauskset omandamist ei oleks, sest hageja ei ole täna vaidlusaluse korteriomandi omanik ning see asjaolu, et hagejal on korteri erastamise õigus, ei tähenda veel seda, et hageja igal juhul selle korteriomandi omanikuks saab. Juhul kui peaks juhtuma, et hageja ei saagi selle korteriomandi omanikuks, siis ei oleks hagejal õiguslikku huvi kolmandale isikule kuuluvat korteriomandit koormava hüpoteegi kustutamiseks. Kostja 2 vastuväited

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-08-5093 kohtuliku hüpoteegi kustutamist nõuda, kuni hageja ei ole saanud vastava korteriomandi omanikuks. Sellest tulenevalt tuleb hinnata seda, kas hagejal on õiguslik huvi hüpoteegi kustutamise nõudmiseks.

rakendamise seaduse §-st 13 , mis reguleerib nii pandiõiguse, kui ka keeldude ja arestide ümbervormistamist. Vastava regulatsiooni kohaselt vormistatakse seni kehtinud keelud, arestid ja pandid õigustatud isiku ühepoolse avalduse alusel kinnisasja koormavateks ja kinnistusraamatust nähtuvateks instrumentideks ümber. Vastavast regulatsioonist tuleneb, et neid piiranguid ei ole vaja uuesti seada, vaid need tuleb teise registrisse üle kanda ning et üksnes siis, kui soovitakse näiteks pandikandes midagi muuta (näiteks hüpoteegisummat), siis tuleb asuda õigust kui sellist muutma. Sellest tuleneb, et vaidlusaluse korteri suhtes kehtis kohtulik käsutuskeeld, mis kehtis korteriomandi suhtes edasi ka peale seda, kui korterist, kui vallasasjast sai kinnisasja sarnane õigus- korteriomand. Hagejal on kohtulikust käsutuskeelust tulenev õigus, et korteri suhtes ei tehtaks käsutusi ja see õigus kehtib ka korteriomandi suhtes. Järelikult rikub kohtuliku hüpoteegi kanne hageja õigust ning seega on täidetud AÕS § 65 lg-st 1 tulenev esimene eeldus. Samuti asub kohus seisukohale, et hagejal on käesoleva hagi esitamiseks õiguslik huvi. Kohus võtab siinkohal seisukoha kostjate vastuväite suhtes, et käesoleva hagi saaks rahuldada alles siis, kui hageja on korteriomandi omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Kohus sellise kostjate vastuväitega ei nõustu, sest hagejal on juba praegu kohtulikust käsutuskeelust tulenev õigus, mida kohtuliku hüpoteegi kanne rikub, mistõttu saab hageja juba praegu kohtuliku hüpoteegi kande kustutamise eelduseks olevaid tahteavaldusi hageda ning ei pea ära ootama seda, et ta saaks selle korteriomandi omanikuks.

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-08-5093 toodud asjaolusid hinnates tuvastada, kas kohtulik hüpoteek on kehtivalt tekkinud, st kas esinevad kõik kohtuliku hüpoteegi tekkimise eelduseks olevad õiguslikud alused. Kohtulik hüpoteek tekib hagi tagamise määruse alusel. Vastav hagi tagamise määrus, millega kohtulik hüpoteek seati on 20.05.2005.a tsiviilasjas nr 2/22-3495/05 tehtud Tallinna Linnakohtu hagi tagamise määrus. Samas sätestab TsÜS § 88 lg 1, et kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine ning et tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Käesolev hagi tagamise määrus tehti ajal, kui vaidlusaluse korteri suhtes oli seatud kohtulik käsutuskeeld TsÜS § 88 lg 1 tähenduses. Vastav käsutuskeeld seati viitatud 25.04.2002.a Tallinna Halduskohtu määrusega keelumärke seadmise läbi. Kohtuliku hüpoteegi seadmise määrus seda rikub ning seetõttu on ka vastav kohtuliku hüpoteegi suhtes tehtud käsutus, ehk õiguse eseme asjaõigusliku positsiooni muutmine, TsÜS § 88 lg 1 l-st 2 tulenevalt tühine. Kuivõrd kohus tuvastas, et kohtuliku hüpoteegi seadmise käsutus oli tühine, siis on kohtuliku hüpoteegi kanne tehtud ilma õigusliku aluseta ning seetõttu vale.

on kostja 1 omandanud kohtuliku hüpoteegi AÕS § 56 lg-st 1 tulenevalt, piiratud asjaõiguste heauskset omandamist reguleerivate sätete alusel heauskselt ning seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Järgnevalt hindab kohus, kas hagi tuleks jätta rahuldamata eeldusel, et kostja 1 oli kohtuliku hüpoteegi seadmisel heauskne. Piiratud kinnisasjaõiguste heauskset omandamist reguleerib

kehtivas õiguses AÕS § 56 , mille lg 1 näeb ette, et juhul, kui isik tehinguga omandab piiratud asjaõiguse kinnistusraamatu andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks. Seega on piiratud asjaõiguse heauskne omandamine võimalik üksnes olukorras kus isik omandab tehingulise omandamise teel piiratud asjaõiguse. Käesolevas asjas seati kohtulik hüpoteek hagi tagamise määruse alusel ja kostja 1 ei omandanud seda hüpoteeki tehingulise omandamise sätete alusel. Seega ei saa kostja 1 tugineda piiratud asjaõiguse heauskset omandamist ja sellest tulenevat kaitset ette nägevatele seadusesätetele. Seetõttu ei tule edasisi heauskse omandamise eeldusi kontrollida ning kostjate vastuväited, mis põhinevad sellele nagu oleks kostja 1

omandanud kohtuliku hüpoteegi AÕS § 56 lg 1 alusel heauskselt, tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka kostjate vastuväide selle kohta, et käesolev hagi tuleb jätta rahuldamata ka AÕS § 65 lg-st 3 tulenevalt, sest lg 3 kohaselt ei saa esitada lg-s 1 sätestatud nõuet kolmanda heauskse isiku poolt omandatud asjaõiguse suhtes. Kohus tuvastas, et kostja 1 ei ole kohtulikku hüpoteeki omandanud esiteks seetõttu, et selle seadmise kohtumäärusega tehtud käsutus on tühine ja teiseks seepärast, et kostja 1 ei saanud kohtulikku hüpoteeki kui piiratud kinnisasjaõigust heauskselt omandada. Seetõttu ei ole täidetud ka AÕS § 65 lg-s 3 sätestatud AÕS § 65 lg-s 1 sätestatud nõudeõigust välistava õigusnormi eeldused ning vastav kostjate vastuväide tuleb jätta rahuldamata.

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-08-5093 täiendavalt kostja 1 pahausksust tõendada. Kohus leidis, et hagi rahuldamise eelduseid on arutatud piisavalt. Kohus selgitas vastavaid asjaolusid kohtuistungil ning menetlusosalised olid nõus, et kohus teeb hagi suhtes esitatud heausksest omandamisest tuleneva vastuväite osas vaheotsuse ja üksnes juhul kui kohus leiab, et selline vastuväide võiks tulla kõne alla, jätkab kohus menetluse ning juhul, kui kohus asub seisukohale, et see vastuväide tuleb jätta rahuldamata, teeb kohus sisulise otsuse ja lahendab asja sisuliselt lõppotsusega. Kohus leiab, et käesoleva asja selline menetluslik lahendamine on TsMS §-st 449 tulenevalt lubatud ja tsiviilkohtumenetluse printsiipidest tulenevalt õigustatud. Kohus peab tagama, et tsiviilasi lahendatakse võimalikult kiiresti, võimalikult efektiivselt ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus peab asja arutamisest kõrvaldama kõik selle, mis asjasse ei puutu. Käesolevas asjas oli kohtul kahtlus, et heauskse omandamise vastuväide ei ole käesolevas asjas asjakohane. Kuivõrd kostja 2 seaduslikku esindajat kohtus ei viibinud, oleks hageja vastava taotluse rahuldamine tinginud menetluse venimise ning märkimisväärsete täiendavate kulude tekkimise. Sellest tulenevalt tuli kohtul hinnata, kas sellise tõendi hankimine on asjassepuutuv. Kuid lisaks sellele, et kohus on kohustatud tagama, et tsiviilasi lahendatakse võimalikult kiiresti ja võimalikult väikeste kuludega, on kohus kohustatud tagama, et tsiviilasi lahendatakse õigesti ja et tsiviilasja arutatakse igakülgselt. Kuivõrd hageja easitas kostja 2 seadusliku esindaja vande all ülekuulamise taotluse alles kohtuistungil, siis leidis kohus, et taotletud tõendi asjakohasust tuleks asja õige ja igakülgse lahendamise huvides kaaluda. See, kui kohus oleks määranud kohtuistungil jätta taotlus rahuldamata, siis selle tagajärjel oleks võinud asja õige ja igakülgne lahendamine ohtu sattuda. Sellest tulenevalt leidis kohus, et põhjendatud on kostja heauskset omandamist puudutava vastuväite asjakohasuse osas vaheotsuse tegemine, sest muus osas leidis kohus ja leidsid ka menetlusosalised, et asja arutamise võib lõpetada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on vaheotsuse tegemine TsMS § 449 lg 2 analoogia tõttu lubatud, sest kohus hindab vaheotsuse raames nõude suhtes esitatud vastuväite asjakohasust ning juhul, kui vastuväide osutub kohtu hinnangul asjakohatuks, lahendab kohus muus osas asja sisuliselt ja lõplikult. Sellise menetluse korraldusega olid menetlusosalised nõus ning väljendasid oma nõustumust 22.04.2008.a kohtuistungil. Kohus leiab, et selliselt menetlust korraldades ei saa kahjustada mitte ükski olulistest tsiviilkohtumenetluse raames tagamisele kuuluvatest õigushüvedest. Sellest tulenevalt teeb kohus käesoleva otsuse raames vaheotsuse, milles leiab, et kostjate vastuväited, mis tuginevad

piiratud asjaõiguste heausksele omandamisele ja AÕS § 56 lg-le 1 ja § 65 lg-le 3, tuleb jätta arvestamata. Sellise järelduse tõttu lahendab kohus käesoleva asja sisuliselt ja rahuldab eespool toodud põhjustel hagi. Kuivõrd kohus lahendab asja sisuliselt, on käesolev otsus lõppotsus.

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-08-5093

Kaupo Paal Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.