Tsiviilasi nr.2-07-29633/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 13.mai 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi OÜHhagi JL’i vastu kohustuse täitmises, lepptrahvi hüvitamises ning menetluskulude jaotuse määramises
tasumises
ja
kahju
hageja OÜH, reg. XXX, asub XXX, istungil osalesid seadusjärgne esindaja, Artjom Bitjakov ja volitatud esindaja, Dmitri Iljinski kostja JL, i.k. XXX, elab XXX, viibib XXX Vanglas, istungil osales isiklikult asjaolud Pooled sõlmisid 25.aprillil 2007 sõiduauto järelhaagise lepingu, mille täitmiseks andis hageja kostja kasutusse haagise riikliku registreerimise märgiga XXX. Leping on sõlmitud tähtajaga 7 nädalat kasutustasuga 1 000 krooni. Kostja pärast lepingu tähtaja möödumist haagist hagejale ei tagastanud. 8.oktoobril 2007 on hageja esindaja, A.B koostanud akti, millega võttis MK’i elukohas, XXX enda valdusse kostja kasutusse antud, hagejale kuuluva haagise. hageja nõue Hageja esitas 10.augustil 2007 Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 31 200 krooni saamiseks. Avaldus anti vastuväite esitamise tõttu üle hagimenetlusse. Hageja esitas 18.oktoobril 2007 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles nõudis kostjalt lepingu täitmiseks 1 000 krooni väljamõistmist ja lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks 16 450 (16350 + 100) krooni väljamõistmist. 3.detsembri 2007, 27.veebruari 2008 ja 17.märtsi 2008 avaldustes täpsustas ja täiendas
hageja esitatud nõuet ning palus kostjalt välja mõista leppetrahv summas 4 814.40 krooni. Samas ulatuse vähendas hageja kahju hüvitamise nõuet saamata jäänud tulu osas. Hageja toetas kahju hüvitamise nõuet summas 11535.20 krooni. Hageja väidab, et kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt jättes tasumata hagejalt üüritud haagise eest kokkulepitud hinna. Kostja ei täitnud lepingut vaatamata sellele, et leping kostjaga on sõlmitud ekslikult väga soodsatel tingimustel. Lepingu tasu 1 000 krooni on tavaline kasutustasu nädalas. Hageja möönab, et on tasu lepingusse märkimisel eksinud ning nõuab kostjalt lepingus märgitud tasu, s.o. 1 000 krooni. Hageja väidab, et kostja jättis pärast lepingu lõppemist haagise hagejale tagastamata. Kostja eemaldas haagiselt registreerimise märgi ja andis haagise kolmandate isikute valdusse. Hagejal on alust arvata, et kostja soovis haagise müüa. Hageja leidis haagise juhuslikult ning taastas politsei juuresolekul oma valduse. Viivitus asja tagastamisel kestis 13.juunist 2007 kuni 8.oktoobrini 2007, s.o. 118 päeva. Pooled on lepingus ette näinud leppetrahvi iga asja tagastamisega viivitatud päeva eest kahekordse päevarendi ulatuses. Hageja on arvestanud kostjale leppetrahvi 40.80 päevas, s.o. kogusummas 4 814.40 krooni. Hageja väidab, et kostja põhjustas hagejale kahju haagiselt numbrimärgi eemaldamisega. Uue märgi soetamise eest maksis hageja 100 krooni. Kostja tegevuse tõttu jäi hagejal haagise kasutusele andmisest saamata tulu arvestusega 150 krooni päevas 123 ööpäeva eest, s.o. ajavahemikus 13.juunist 2007 kuni 12.oktoobrini 2007. Hageja võimalus saada tulu taastus pärast haagisele uue numbrimärgi saamist, s.o. 12.oktoobrist 2007. Hageja väidab, et annab haagiseid kolmandate isikute kasutusse nendega sõlmitavate lepingute alusel; samuti ka teenuse vahendajate (AS HH ja OÜ CW) kaudu. Hageja on saanud märgitud äriühingute kaudu haagiste kasutusele andmisest tulu. Hageja väidab, et tema äritegevus seisnebki sõidukite haagiste valmistamises, hooldamises, nende kasutusele andmises või müümises. Kostja pani lepingu rikkumisega hageja majanduslikult raskesse olukorda. Hagejal tekkisid raskused oma kohustuste täitmisel, kuna AS HH soovis saada hagejalt veel ühte haagist klientide kasutusse andmiseks. Kostja väited hagejal tulu puudumisest ei vasta tõele. Hageja pakutav teenus on soodsa hinna tõttu konkurentsivõimeline. Hageja reklaamid on tanklates, mille kaudu tekivad kontaktid; teenuse soovijaid oli rohkem, kui oli võimalik haagiseid pakkuda. Hageja väidab, et on kostjaga sõlminud vaid ühe lepingu. Teine, kostja esile toodud leping, oli sõlmitud kostja poolt esindatud äriühinguga haagise valmistamiseks ja müügiks. Leping jäi täitmata, kuna äriühing ei tasunud hagejale ettemaksu arvet. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidlusta, et sõlmis hagejaga hagis märgitud lepingu ning sai enda kasutusse hageja haagise. Kostja möönab, et ei viinud haagist hagejale tagasi, vaid paigutas selle hagiavalduses märgitud isiku hoovile. Numbrimärgi monteeris ta maha ning jättis enda kätte põhjusel, et see ära ei kaoks.
Kostja väidab, et sõlmis hagejaga kaks lepingut. Hagejalt renditud haagis pidi jääma tema kasutusse kuni hageja poolt valmistatava teise haagise üleandmiseni. Hageja jättis teise haagise valmistamata, mistõttu otsustas ta hagejalt saadud haagise enda kätte jätta. Kostja selgitas ka, et ei tagastanud haagist põhjusel, et tal oli seda vaja. Kostja väidab, et pidi maksma hagejale tasu arvestusega 250 krooni kuus. Ta on maksnud hagejale lepingus märgitud 1 000 krooni. Tasu maksmine toimus tunnistaja juuresolekul. Kostja väidab, et hageja saamata jäänud tulu nõue ei ole põhjendatud, kuna hageja ei oleks haagiste rendist mingit tulu saanud. Hagejal puudus igasugune äritegevus. Haagiste kasutusse andmiseks on ülepakkumine. kohtu hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Pooltel puudub vaidlus selles, et 25.aprilli 2007 lepingust tekkis poolte vahel võlasuhe. Lepingu esemeks on vallasasja tasu eest kasutusele andmine. Kohus leiab, et poolte võlasuhtel on üürilepingu iseloom ning vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda üürisuhet reguleerivatest sätetest.
ega taotlenud väidetavalt rahalise kohustuse täitmise juures olnud tunnistajalt kohtus tunnistuse võtmist. Seega on kostja väide tehingu täitmise kohta tõendamata. Hageja tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus jätab tähelepanuta poolte väited, mis on seotud tasu kohasusega. Tasu suurus on lepingus selgelt märgitud; selle kujunemise/kujundamise asjaolud ei oma täitmisnõude hindamisel määravat tähendust.
seisneb
hageja haagiselt
numbrimärgi
Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja eemaldas hageja haagiselt numbrimärgi. Hageja varakahju 100 krooni ulatuses on tõendatud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse kassa sissetuleku 9.oktoobri 2007 orderiga nr. XXX (tl. 26), mille järgi tasus hageja asendusnumbrimärgi saamiseks 100 krooni. Hageja kulutused on põhjuslikus seoses kostja õigusvastase käitumisega. Seega on hageja otsese varalise kahju hüvitamise nõue põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. Hageja väidab, et tal jäi kostja lepingu rikkumise tõttu saamata tulu. Kostja väidab, et hageja nõue ei ole tõendatud. Hageja väide selles, et ta sai majandustegevusest, s.h. haagiste üürile andmisest tulu, on tõendatud 5.veebruari 2007 lepinguga (tl. 76), AS HH avaldusega (tl. 103) ja hageja pangakonto väljavõttega (tl. 68). AS HH sõlmitud lepingu objektiks on sõiduautode järelhaagiste üleandmine eesmärgiga need tasu eest allkasutusse anda. Ajavahemikus 10.aprillist 2007 kuni 9.novembrini 2007 on märgitud äriühingult hagejale laekunud 13 790 krooni, s.o. keskmiselt 2298 krooni kuus. Hagejal on põhjendatud eeldus, et ka kostja kasutuses oleva haagise kasutuse või allkasutuse korral laekunuks hagejale vähemalt samas suurusjärgus raha. Kostja tegevuse tõttu jäi hageja nelja kuu kestel ilma võimalusest saada oma varalt tulu. Hagejal tulu saamata jäämine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Hageja toetas saamata jäänud tulu nõuet summas 11 535.20 krooni. Hageja kahju nõue on arvestatud samas suurusjärgus, milles tulu on ka saadud. Kohus nõustub kostjaga selles, et saamata jäänud tulu on üksnes väidetav ega saa olla tõendatud otsese varalise kahju nõuetes eeldataval moel. See aga ei muuda olematuks kahju saamata jäänud tulu näol. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 järgi otsustab kohus juhul, kui kahju tekitamine on menetluses tuvastatud, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud ebamõistlikult suurte kulutustega, kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus leiab, et hüvitamisele kuuluva kahju suuruse määramisel tuleb arvestada kahju tekitamise asjaolusid ning poolte võimalusi kahju ärahoidmiseks. Kohus leiab, et kostja saanuks lepingu kohase täitmisega hoida ära hagejal kahju tekkimise. Hageja on kahju suurenemise ära hoidnud omal kulul valduse taastamisega. Kohus leiab, et kostja väide selles, et poolte vahel oli sõlmitud teine leping haagise müügiks, ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. 24.aprilli 2007 arvega on tõendatud, et hageja on esitanud arve osaühingule Euromaja Kinnisvarabüroo 15 000 krooni tasumiseks (tl. 25), millest ei tekkinud kostjale mingeid õigusi ega kohustusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka juhul, kui poolte vahel oli sõlmitud veel teine leping, ei mõjuta see iseenesest vaidlusalusest lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja emotsionaalsed; etteheited hagejale ei põhine lepingul. Kostja nägemus lepingu tingimustest ei ole kooskõlas kirjalikus vormis sõlmitud lepingu tingimustega. Kostja on asunud hageja vara suhtes omanikuna käituma, mis on lubamatu ja hinnatav lepingu olulise rikkumisena. Kohus arvestab ka seda, et osaliselt on kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitatud leppetrahviga; samuti seda, et kahjust tuleb maha arvestada võimalikud kulutused vara hoidmiseks ja hooldamiseks.
Hinnates eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis leiab kohus, et õiglane hüvitis hagejale tekitatud kahju, s.o. saamata jäänud tulu eest on 8 000 krooni. menetluskulud Hageja on 8.augusti 2007 ja 17.oktoobri 2007 maksekorraldustega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu vastavalt 312.00 ja 938.00 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 162 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 230; 233; 436 ja 442; TsÜS §-st 5 ja VÕS §-st 3; 76 lg. 1; 82 lg. 1; 100; 101 lg. 1 p. 1 ja p. 3; 127 lg. 1 ja 4; 128 lg. 1, 2 ja 3; 158; 271; 294 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista JL’ilt OÜH kasuks välja 13 914.40 (kolmteist tuhat üheksasada neliteist) krooni. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
istungil
võib
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.