Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

2-22-133385 Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale (Lossi 2, Kuressaare, menetlusposti aadress: [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE777700771003813400 AS-is LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused -

-

-

-

OK Incure OÜ esitas 30.08.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2048,20 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi 05.09.2022 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik K K esitas 22.09.2022 nõudele vastuväite, millega seoses lõpetati 06.10.2022 maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. OK Incure OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 27.10.2022 hagi K Ki (kostja) vastu võlgnevuse nõudes, paludes, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr 4982564 tuleneva põhivõlgnevuse 1583,42 eurot, intressi 225,41 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 272,04 eurot. Kohus võttis 04.11.2022 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kostjale toimetati hagimaterjal ja menetlusse võtmise määrus kätte saatmisega ning need on AET vahendusel kätte toimetatud 15.11.2022. Hagile vastamise tähtpäev saabus 29.11.2022. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja on osundanud, et tulenevalt kostja ja IPF Digital Estonia OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr 4982564 punktist 1 (mõisted) on viivitusintressi aasta- ja päevamäär võrdsed intressimääraga. Viivise osas on Riigikohus oma lahendis asjas nr 3-2-1-25-16 öelnud, et kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületav viivisekokkulepe on eelduslikult igal juhul tühine. Kui see on lepingu alusel sellest kõrgemas määras (kiirlaenude puhul levinud lepingupunkt on intressimääraga võrdsustamine nagu ka siinsel juhul), siis tuleb kohtule tõendada, et see ei ole tüüptingimus ja laenu saajal oli võimalus selle tingimuse juures laenuandjaga läbi rääkida. Käesolevas näites on viivisemäär kehtestatud laenulepingu mõistete osas, niisiis on ilmselge, et seda lepingu

2-22-133385

-

-

-

-

-

sõlmimisel läbi rääkida ei saanud. Samuti peab laenuandja tõendama, et leppetrahv/viivis on vastavuses rikkumise suurusega, nt tõendama, et laenusaaja rikkus rängalt oma lepingulisi kohustusi või käitus muul moel pahauskselt. Käesoleval juhul on hageja kirjeldanud, et ta püüdis kostjaga ühendust saada, kui see maksed õigeaegselt tasumata jättis, aga see ei õnnestunud. Teisalt on kostja oma vastuväites maksekäsu ettepanekule kirjutanud, et püüdis hagejaga/võlausaldajaga ühendust saada ja ka see ei õnnestunud. Seega ei näe kohus siinkohal kostjapoolset sedavõrd ränka rikkumist, et seda peaks karistama 47,16%-protsendilise viivisemääraga aastas. Niisiis on käesoleval juhul viivisemäär tühine. Kohus mõistab kostjalt välja viivise seadusjärgses määras ehk 8% aastas ning arvutab selle kuni hagiavalduse esitamiseni nõude sissenõutavaks muutumisest välja viivisekalkulaatoriga. Kokku on nimetatud viivis 46,22 eurot. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 15.11.2022. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

2-22-133385

-

TsMS § 163 lõige 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hagi viivisenõude osas vaid osaliselt, on tegemist siiski olukorraga, kus kohus rahuldas hagi peaaegu täies ulatuses. Seega jäävad TsMS § 163 lõike 1 järgi poolte menetluskulud täielikult kostja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 350 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõivu väljamõistmine kostjalt põhjendatud ja mõistab selle täies ulatuses ehk summas 350 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

(allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.