Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.mai 2008. a, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-07-19619
Menetlusosalised ja nende esindajad
AS SPhagi IKvastu 399 038,26 krooni nõudes. Hageja AS SP(registrikood XXX, asukoht XX); Hageja esindaja: Tiit Altmäe (OÜ TAHK Õigusbüroo,
Kostja IK(isikukood XXXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
22.04.2008 Hageja esindaja T. Altmäe; kostja I. K ; protokollis K. Aarde.
Hageja ja OÜ LPBB(alates XXX ärinimega NSOÜ) sõlmisid 15.08.2005.a. laenulimiidileping nr CF-150805LI laenusummas 1 000 000 krooni, intressiga 6,5 % aastas ning limiidi kasutamise ja tagastamise tähtajaga 15.02.2006.a. Laenulepingu alusel tasumisele kuuluva iga makse tasumisega viivitamisel nägi leping ette viivise 0,3 % viivitatult summalt päevas. Samuti kohustus laenusaaja tasuma igakordse kohustuste mittetäitmise korral hagejale leppetrahvi 100 000 krooni. Hageja ja kostja, kes oli ühtlasi laenusaaja juhatuse liige ja osanik, vahel sõlmiti 15.08.2005.a. käendusleping KÄ-150805LI, mille kohaselt kostja käendas AS SP ja laenusaaja vahel 15.08.2005 sõlmitud laenulimiidilepingu nõuetekohast täitmist. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 1 000 000 krooni.
Laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmiti laenusaajaga samuti pandileping nr PL-150805LI, mille alusel laenusaaja pantis töödeldava puidu (lehise saematerjal) hageja kasuks. Vastavalt laenusaaja taotlustele maksis hageja laenusumma laenusaajale välja kahel korral: 16.08.2005 ja 22.11.2005.a, kandes mõlemal korral laenu summas 1 000 000 krooni üle laenusaaja arvelduskontole. Peale teistkordset laenusumma väljastamist teostas laenusaaja laenu tagasimakseid kokku summas 133 658,84 krooni. Laenu tagastamise lõpptähtpäeval 15.02.2006.a. laenusaaja ei täitnud laenulepingust tulenevat kohustust tagastada laenusumma 866 341,16 krooni ja tasuda intresse summas 13 642,45 krooni. Peale laenulepingu lõpptähtaja möödumist teostas laenusaaja võlgnevuse vähendamiseks makseid 16.02.2006, 31.05.2006 ja 31.07.2006.a. kokku summas 318 709,50 krooni. Kuna laenusaaja ei suutnud nõuetekohaselt täita laenulepingust tulenevaid maksekohustusi, viivituses olek venis ning ületas mõistliku aja, saatis hageja laenusaajale 28.06.2006.a. pandieseme müügi teate. Kuna võlgnevust ei likvideeritud, realiseeris hageja 29.09.2006.a. pandieseme vastavalt pandilepingu punktile 6. Pandieseme realiseerimisest laekus laenukohustuse täitmiseks 430 000 krooni. Pandieseme müügiks pidas AS SPläbirääkimisi samas valdkonnas tegutseva 6 äriühinguga ning pandiese müüdi kõrgeima pakkumise teinud äriühingule. Kostjal oli võimalus leida pandiesemele ostja Harju Maakohtu 13.12.2006.a. otsusega kuulutati välja laenusaaja pankrot. 20.12.2006.a. hageja esitas laenusaaja pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 399 038,26 krooni, millest 131 274,11 krooni on laenu põhiosa võlg ning 267 764,15 krooni viivis. Hageja nõue on pankrotimenetluses tunnustatud, nõudele ei esitatud ühtegi vastuväidet. Seejuures ei esitanud vastuväiteid ka kostja, kes oli pankrotivõlgniku esindaja. 09.01.2007 ja 24.01.2007 hageja esitas kostjale kirjalikult nõude käenduskohustuse täitmiseks. Kostja 23.01.2007 kirjalikult vastas hageja nõudele, taotledes laenu põhiosa kustutamise ja viiviste arvestuse ajaloo väljatrüki väljastamist, kuid käenduskohustust ei ole täitnud. Vastuväide, et hageja on realiseerinud pandieseme alla turuhinna ja tekitanud sellega põhivõlgnikule kahju, ei ole asjakohane ja käendajale lubatud vastuväide. Hageja taotleb hagi rahuldada ja võlgnevus 399 038,26 krooni kostjalt välja mõista ning jätta menetluskulud kostja kanda.
Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja kinnitab, et võttis käendajana endale kohustuse tagada OÜ NS laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Laenulepingu täitmise tagamiseks oli sõlmitud ka pandileping, millega laenusaaja pantis töödeldava puidu hageja kasuks. Kostja on seisukohal, et hageja realiseeris pandieseme oluliselt alla turuhinna. Kostjale teadaolevalt on realiseerimine toimunud ilma enampakkumiseta. Sellise koguse saematerjali turuhind 2006.a. sügisel oleks olnud vähemalt 1 000 000 krooni. Võõrandades pandieseme oluliselt madalama hinnaga turuhinnast, on pandieseme müügiga sisuliselt tekitatud võlgnikule kahju. See kahju oleks olnud olemata ja võlausaldaja nõue oleks olnud kaetud ka järelejäänud ulatuses, kui kaup oleks võõrandatud tegelikku turuväärtust kajastava hinnaga. Nendel asjaoludel 19.02.2007 kostja tegi Põhja Politseiprefektuuri majanduskuritegude talitusele avalduse, mille alusel 12.03.2007 alustati kriminaalmenetlust KarS § 201 lg 2 p 2 ja 3 tunnustel (ebaseaduslik omastamine suures ulatuses). Kostja arvates on võõrandatud kauba hind vähemalt kolm korda madalam turuväärtusest ja kaks korda madalam ostuhinnast. Tegemist ei olnud kiiresti rikneva kaubaga. Pandilepingu p 6 sätestas võimaluse müüa pandi ese võlgnevuse katteks ilma enampakkumiseta, suuremat kasu tooval viisil. Seega enampakkumise nõudest oleks hageja saanud kõrvale kalduda üksnes juhul, kui pandi ese oleks saadud realiseerida suuremat kasu tooval viisil. Hageja ei ole
tõendanud, mida ta on teinud selleks, et pandiese realiseerida võimalikult kasumlikult. Kostjale on teada, et sama materjal müüdi koheselt (oktoober – november) edasi orienteeruva hinnaga 760 000 krooni. Asjaolu, et pandi ese võõrandati peamiselt vahendusteenuseid pakkuvale äriühingule, kes sell omakorda koheselt edasi võõrandas ligi kahekordse hinnaga, näitab kostja arvates seda, et tegelikkuses pandipidaja mingeid läbirääkimisi teiste äriühingutega ei pidanud. Samuti tõendab kohene edasimüük seda, et turuhind oli kõrgem kui see, millega pandiese realiseeriti. Kostjal oli 2006.a. mais olemas saematerjalist huvitatud Norra ettevõte BN, millest kostja teavitas hagejat. Selle asemel, et realiseerida pandi ese võimalikult kasumlikult kostja näidatud ostjale, edastas hageja kostjale 28.07.2006 teate, et asub ise pandieset realiseerima. Kostja leiab, et hageja selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ning panna menetluskulud hageja kanda.
Kohtuistungitel hageja jäi oma nõude ja kostja oma vastuväidete juurde. Hageja leidis, et käendaja ei saa esitada vastuväiteid, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Põhivõlgnik pankrotihalduri isikus on seisukohal, et pandieseme müügiga ei ole põhivõlgnikule kahju tekitanud. Hageja nõue on pankrotimenetluses kaitstud, nõudele ühtegi vastuväidet ei ole esitatud. Pankrotimenetluses vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud, mistõttu ei saa seda vastuväidet esitada enam ka käendaja. Hageja on kostjale igati vastu tulnud: viivisemäära on vähendatud poole võrra ja lepingus ettenähtud 0,30 % asemel nõuab hageja 0,15 %. Tasutud maksed on pank esmalt arvestanud põhivõla katteks, kuigi lepingu järgi tulnuks esmalt kustutada viiviste ja intressivõlgnevus ning alles seejärel põhivõlg. Hageja ei ole kostjalt nõudnud lepingus ettenähtud leppetrahvi. Kostja kohtuistungil jäi selle juurde, et hageja realiseeris pandieseme alla turuhinna. Õige hinnaga müümise korral oleks võlg tasutud, raha oleks jäänud üle ka põhivõlgnikule ja nõuet kostja vastu ei oleks tekkinudki. Kostja leiab lisaks, et võlgnevus tekkis panga süül. Kostjal tekkisid raskused faktooringlepingust, kui ostja tagastas ebakvaliteetse puidu, pank ei näidanud üles mingit vastutulelikkust. Võlgnevuse tekkimisel pank ei võimaldanud enam kostjal endal puitu müüa. Kuigi ostja oli teinud ettemaksu, ei vabastanud pank vajalikku hulka puitu arestist, kuna viivised ja intressi võlgnevus olevat tagatiseta. Eelnevalt oli lubatud ja varasemalt olid suhted nii toiminud, et puit vabastati, kui tehti ettemaks. Kostja töötles puitu ja müüs valmistoodanguna kallima hinnaga maha. Kostja leidis, et väited põhivõlgnikule tekitatud kahjust on asjakohased, kuna käenduse on kostja sõlminud kui põhivõlgniku juhatuse liige.
juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega (VÕS § 142 lg 3). VÕS § 145 lg –te 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
pankrotihaldur seisukohal, et see müüdi suuremat kasu andval viisil. Seega on põhivõlgnik võlgnevust tunnistanud, põhivõlgnik ei ole kahjunõude olemasolu kinnitanud ega ole soovinud hageja nõudega tasaarvestada võimalikku kahjunõuet hageja vastu. Kuna võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega hageja nõuet tunnustati, vaidlustamiseks seaduses ettenähtud tähtaeg on möödunud, ei ole põhivõlgnikul enam õigust võimalikku tasaarvestuse avaldust hageja nõude suhtes esitada, mistõttu ei ole käendajal enam alust keelduda käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.