AS-i H hagi EH vastu 70 280,06 krooni saamiseks ja EHvastuhagi AS-i H vastu vara alusetult omandamises ja kahju tekkimisest tulenevas 47 669,53 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS H (registrikood xxx, asukoht xxx), esindaja Ilo-Hanna Hõrrak Kostja EH(isikukood xxx, elukoht xxx), esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, xxx)
Kohtustungi toimumise aeg
01.04.2008.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja Ilo-Hanna Hõrrak Kostja EH Kostja esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi. Välja mõista EHilt võlgnevus 70 280 (seitsekümmend tuhat kakssada kaheksakümmend) krooni ja 06 senti AS-i H kasuks.
2.Jätta rahuldamata EHvastuhagi AS-i H vastu vara alusetult omandamises ja kahju tekkimisest tulenevas 47 669,53 krooni nõudes. Menetluskulude jaotus Välja mõista EHilt menetluskuluna 4 750 (neli tuhat seitsesada viiskümmend) krooni AS-i H kasuks. Edasikaebamise kord
2-01-266/34 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista 70 280,06 krooni, millest põhivõlg on 48 907,39 krooni ja viivis 21 372,67 krooni, ning kohtukulud. Hageja tugineb oma nõudes TsK §§ 173 lg 1, 174, 272 lg 1 ja 231 lg 1.
2.15.11.1999.a sõlmisid pooled krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale maksekaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx võimaldades kostjale igakuise krediidilimiidi tehingute teostamiseks 70 000 krooni ulatuses. Hageja saatis iga kuu kostjale aruande kostja poolt eelneval kuul kaardiga sooritatud tehingutest. Kostja kohustus vastavalt lepingu p-le 3.4 tagastama väljavõttel toodud maksepäevaks rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Vastavalt lepingu p-le 3.5 kohustus kostja, kui väljavõttele märgitud maksepäevaks ei ole arvelduskontol piisavalt rahalisi vahendeid, maksma viivist vastavalt hageja hinnakirjale, so 0,2% päevas. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi kohaselt täitnud ja seisuga 17.06.2001.a on kostja põhivõlgnevus hageja ees 48 907,39 krooni, viivise võlg 21 372,67 krooni.
3.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et enne vaidlusaluse, so krediitkaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx teostatud tehingute summa kontole kandmist oli kostja arvelduskontol võlgnevus hagiavalduses mittevaidlustatud krediitkaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx teostatud tehingute summas 46 102,52 krooni. Nimetatud summa on kostja poolt hagejale enne kohtuvaidluse algatamist tasutud. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et nii vaidlusalusest kui ka teise krediitkaardi lepingu alusel tekkinud ning 10.08.2000.a kostja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx kantud summast oli hageja kostjat korduvalt informeerinud. 11.06.2000.a kirjas on hageja kostjale teatanud, et on uurinud kostja kaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx sooritatud tehinguid ning kuna hagejal ei ole alust kostjale tekkinud kahju kompenseerida, debiteeritakse tehingud kostja kontolt 10.08.2000.a. 25.08.2000.a kirjas selgitab hageja kostjale kaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx sooritatud tehingute mittehüvitamise põhjused ning teatab võlgnevusest kaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx alusel. 29.09.2000.a teatab hageja kostjale, et jääb oma eelmises kirjas toodu juurde. Nimetatud kirja väljastamise ajaks oli kostja kontole laekunud vahenditest kustutatud osaliselt kaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx teostatud tehingute summat ning seega fikseeris hageja oma kirjas nimetatud kaardiga tekkinud võlgnevuse seisuga 25.09.2000.a. Samas kirjas teatab hageja kostjale, et kostjal on võlgnevus ka 15.11.1999.a sõlmitud Statoil Eurocardi krediitkaardi kasutamise lepingust, milline leping on hagiavalduse aluseks. Kirjas on toodud palju võlgneb kostja hagejale kummagi krediitkaardi alusel, sh krediitkaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx teostatud tehingute eest põhivõlgnevusena 34 162,23 krooni, mis kattub hagiavalduses toodud võlgnevuse arvestuses toodud summadega. 11.10.2000.a kirjas on kostjale täiendavalt selgitatud võlgnevuse kontolt debiteerimise järjekorda, mille kohaselt arvestatakse kõigi kontole laekunud summadest maha võlgnevused vastavalt nende tekkimise ajalisele järjestusele. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
5.01.08.2000.a väljastas hageja personaalpanganduse osakond kostjale väljavõtte, mis näitas, et perioodil 01.07.2000-31.07.2000.a oli kostja poolt krediitkaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx
2-01-266/34 sooritatud tehinguid koguväärtusega 20 582,62 Eesti krooni. Kostja kandis 16.08.2000.a krediitkaardiga seotud arvelduskontole krediidi kasutamise katteks 20 700 Eesti krooni. 01.09.2000.a väljastas hageja kostjale väljavõtte 13 579,61 Eesti krooni, 01.10.2000.a 16 943,77 Eesti krooni ning 01.11.2000.a 445,20 Eesti krooni kasutamise kohta vastaval perioodil. Nimetatud summad on kõik debiteerimiseks kostja kontole üle kantud. Summad on ülekantud vastavalt 15.09.2000.a, 10.10.2000.a ja 10.11.2000.a. Summad on kostja kontole hageja juures laekunud, kostja ei ole neid summasid enam ise kasutanud ning hageja on need summad debiteerimise teel omandanud. Seega on kostja oma kohustused hageja ees täitnud ja avaldanud sellekohase seisukoha ka hageja poolt 14.11.2001.a tehtud kirjalikule teatele. Vastuhagi
6.Vastuhagis palub hageja vastuhagis kostjalt välja mõista 47 669,53 krooni ja kohtukulud.
12.AS-i H (edaspidi kostja) ja EH(edaspidi hageja) sõlmisid 15.11.1999.a kaks krediitkaardi kasutamise lepingut. Esimene nimetatud lepingutest sõlmiti Statoil Eurocard nime all turustatava krediitkaardi kasutamiseks ning, mille alusel väljastas kostja hagejale krediitkaardi nr-ga 5450 3380 0000 2210. Teise lepingu alusel väljastas kostja hagejale Visa Gold Card nime all turustatava krediitkaardi numbriga xxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille tehtavate tehingute piirmäär oli 50 000 Eesti krooni. Mõlemad krediitkaardid olid lepingute kohaselt seotud hageja pangakontoga nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille hoidjaks oli kostja kui pank - hageja sai mõlemad krediitkaardid enda valdusesse ning kasutusse.
7.30.05.2000.a varastati hagejalt Kiievis (Ukraina) koos rahakotiga krediitkaart nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx(Visa Gold Card), mida hageja märkas alles 31.05.2000.a hommikul. Viivitama informeeris hageja kostjat kaardi tahtevastasest väljumisest hageja valdusest ja palus kostjat kaardi kasutamine blokeerida. Kostja esitas hagejale juunis tasumiseks arve, millega kaasnes krediitkaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx mais 2000.a tehtud tehingute loetelu koguväärtuses 52 241,16 Eesti krooni, mis ületas kostja enda poolt kehtestatud tehingute mahu limiiti 2 241,16 Eesti krooni võrra. Nimetatud loetelu sisaldas rea tehinguid, mis olid sooritatud ajal, mil kaart oli väljunud hageja valdusest: 30.05.2000.a summas 610,02 UAH (1 936 EEK) ettevõttes Ukraina AT; 30.05.2000.a summas 780,00 UAH (2 475,46 EEK) ettevõttes SO; 30.05.2000.a summas 509,55 UAH (1 617,14 EEK) ettevõttes SC; 30.05.2000.a summas 792,00 UAH (2 513,55 EEK) ettevõttes LA; 30.05.2000.a summas 11 000 UAH (34 910,00 EEK) ettevõttes E ja 30.05.2000.a summas 838,55 UAH (2 649,00 EEK) ettevõttes LF 5 Supermarket kogusummas 46 102,52 Eesti krooni. 07.06.2000.a vormistas hageja dokumendi nimetusega „Kaarditehingute vaidlustamine”. 11.06.2000.a teatas kostja hagejale, et viimasele tekitatud kahju kostja ei kompenseeri ning summa 46 102,52 Eesti krooni debiteeritakse hageja kontolt, millega oli krediitkaartide kasutamise lepingu kohaselt seotud mõlemad eelnimetatud krediitkaardid. Hageja leiab, et turvaelementide olemasolu kontrollimata jätmisest tulenevalt on kahju tekkinud kostjal, mitte hagejal. 26.09.2000.a kirjas teatas kostja hagejale, et lisaks hageja poolt vaidlustatud võlgnevusele, oli hagejal tekkinud võlgnevus kostja ees ka Statoil Eurocard kasutamises summas 34 633,95 krooni. 03.10.2000.a kirjas teatas kostja, et seoses Statoil Eurocard kasutamisega oli nimetatud kuupäeval hageja võlgnevuse summa 381,13 Eesti krooni, mis tulenes põhisummade maksetega viivitamisest. Kõik võlgnevuse kustutamiseks tehtud maksed on sooritatud enne 26. septembrit ja sellistena ka kostja poolt aktsepteeritud. Ka kostja 11.10.2000.a kiri sisaldab kinnituse, et hageja on teinud sihtotstarbelisi makseid Statoil Eurocard kasutamisest tulenevate võlgnevuste katteks. 07.10.2000.a toonitas hageja, et maksete osas, mis olid sooritatud 30.05.2000.a Kiievis on poolte vahel vaidlus ning, et hageja on võtnud täita kostja ees kõik oma teistest tehingutest tulenevad kohustused, sidumata neid Visa Gold Card kasutamisest tuleneva vaidluse kulgemisega.
2-01-266/34 Krediitkaardi kasutamise tagajärjel väljamakstavate summade näol on tegemist laenuga. Arvestada tuleb, et tegemist on spetsiifilise laenuga, kus olulisel kohal tõendina tehingu toimumise kohta on krediitkaardi valdaja poolt allkirjastatud dokument – tehingu tegemisel vormistatav krediitkaardi kviitung e. maksekorraldus. Kostja ei ole senini tõendanud tehingute sooritamist e laenusumma kättesaamist hageja poolt. Kostja poolt esitatud koopiad hageja poolt vaidlustatud tehingutega seotud dokumentidest ei kanna hageja allkirja ega isikusamasuse tuvastamiseks tavajuhtudel kasutava dokumendi numbrit.
8.14.08.2007.a sõlmis hageja tähtajalise kapitalihoiuse standardlepingu Eesti Hoiupangaga 5 000 Eesti krooni tähtajaliseks hoiustamiseks intressiga 9% a hoiustatud summalt. Deposiit oli seotud hageja poolt Eesti Hoiupangas avatud arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Eesti Hoiupanga ühinemisel Hansapangaga jäi hageja arvelduskonto nr samaks ning ka konto endiselt iseseisvaks olles sidumata teiste hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutega, muutus vaid konto haldaja, kelleks sai kostja. Deponeerimislepingu oluline tingimus oli kokkulepe, et juhul kui hageja deponeerijana ei ole enne deposiidi lepingu lõpptähtaega lepingu teisele poolele teatanud oma soovist deponeerimislepingut lõpetada, pikeneb deponeerimisleping automaatselt järgmiseks sama pikaks tähtajaks samadel tingimustel ning edaspidi arvestatakse hoiuseintressi ka eelmisel perioodil kogunenud intressisummale. Septembris 2000.a avastas hageja, et kostja on vaatamata hoiustamislepingu p-des 10 ja 11 sätestatule lepingu ühepoolselt lõpetanud ja deponeeritud summa koos kogunenud intressiga omastanud. Lisaks sellel on kostja tekitanud lepingu lõpetamisega hagejale varalist kahju saamata jäänud intressi näol summas 3 042,15 krooni. Kogukahju kokku lepingu ühepoolsest lõpetamisest ja vara alusetust omandamisest on 8 042,15 Eesti krooni. Hageja juhindub oma nõudes TsK §-dest 174, 222, 270 ja 272. Vastuhagis kostja vastuväited
9.Vastuhagis kostja vastuhagi ei tunnista, palub jätta see rahuldamata.
10.Hageja vaidlustab 15.11.1999.a sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingu alusel talle AS-i H poolt väljastatud krediitkaardiga 30.05.2000.a teostatud tehingud summas 46 102,52 krooni. Hageja ei ole tõendanud oma väidet kaardi varastamisest, pole näidanud, et kaart on väljunud tema valdusest ning valduse üleminek kolmandale isikule oli tema tahte vastane. Hageja märgib, et märkas kaardi kadumist 31.05.2000 ja tegi kõik endast oleneva, et viivitamata informeerida AS-i H kaardi väljumisest tema valdusest. Samas nähtub hageja poolt kohtule esitatud tehingute väljavõttest, et vaidlustatud tehingutele eelnenud viimane tehing tehti 27.05.2000.a, seega võis kaart olla kolmanda isiku käes juba alates 27.05.2000.a. Hageja seisukohad on ekslikud osas, et tema poolt AS-le H 18.0.2000.a esitatud kirjas toodud asjaolud vabastavad teda vastutusest. Lepingu allkirjastamisel kinnitas hageja oma nõustumist krediitkaardi kasutamise tingimustega. Üks oluline tingimus kaardilepingu puhul on maksekohustuse tekkimine kaardiga teostatud tehingute eest. Nii on hageja lepingu p-s 3, mis käsitleb maksekohustust, nõustunud, et pangal on õigus tema arvelduskontolt debiteerida kaardiga tehtud tehingute summad ja hinnakirjas kehtestatud tasud. Väär on hageja väide, mille kohaselt vabastab tehingukviitungile allkirja mitteandmine teda vastutusest. Lepingus on sätestatud kaardi valdaja kohustus allkirjastada dokumendid, mis kinnitavad kaardiga tehtud tehingut (lepingu p 2.6.7.). Seega on hageja kohustatud kinnitama vajadusel oma allkirjaga tema kasutusse antud kaardiga tehtud tehingud. Juhul, kui ta on sellise allkirja andmisest keeldunud, on tegemist lepingu rikkumisega tema poolt, mis ei too kaasa vastutust teisele poolele e. AS-le H. Hageja viide PIN koodi mittekasutamine on asjakohatu, kuna lepingu p 2.6.7. kohaselt asendab PIN kood allkirja kaardi kasutamisel automaatides. Krediitkaardi kasutamise lepingu sõlmijaks ei pea olema lepingu alusel kaardi kasutaja. Lepingu p 1.2. järgi konto omanik on isik, kelle poolt määratud füüsilisele isikule väljastab pank kaardi. Kui pank väljastab kaardi konto omaniku poolt määratud isikule ning see isik võimaldab talle antud
2-01-266/34 kaardiga tehingute teostamist kolmandatel isikutel, kohustub konto omanik vastutama ka kolmanda isiku poolt kaardiga teostatud tehingute eest. Asjaolu, et hageja oli krediitkaardi kätte saanud, kinnitab ta lepingu esilehel ning asjaolu, et krediitkaart oli tehingute tegemisel füüsiliselt kohal, kinnitab hageja oma hagiavalduses. Antud lepingu sõlmimisel oli kaardi omanik ja kaardi valdaja üks ja seesama isik – EH. Lepingu p-i 5 kohaselt vastutab lepingu poolena konto omanikuks olev hageja olenemata sellest, kas talle on üle antud raha või asju. Lepingu p-i 6.1. kohaselt on kaardi valdaja kohustatud kaardi kaotusest või kolmanda isiku valdusesse minekust kohe pangale teatama. Pooled on kokku leppinud, et lepingus nimetatud arvelduskonto omanik vastutab kõikide tehingute eest, mis tehti enne kaardi kadumisest või kolmanda isiku valdusesse sattumisest teatamist (lepingu p 6.5.). Kuna hageja oli lisaks kaardi valdajaks märgitud isikule ka lepingu pooleks vastutab ta tehingute eest, millised on teostatud lepingu alusel väljastatud kaardiga enne pangale kaardi kadumise teate edastamist, olenemata kaarditehingute teostajast. Kostja nõustub hageja seisukohaga, et krediitkaardi kasutamise tagajärjel väljastatavate summade näol on tegemist spetsiifilise laenuga. Kuna maksed teostati kaardi valdaja hageja valdusesse antud kaardiga ning konto omanikuna on hageja võtnud endale kohustuse vastutada lepingus näidatud kaardiga teostatud tehingute eest, ei saa nõustuda hageja väitega lepingu rahatusest. Hagejal tuleb tõendada raha või asjade mittesaamine. Vastavalt lepingule on AS H kaardi esitamisel maksnud laenusummad isikule, kellele kaart tasumiseks esitati. Hageja viitab Visa reeglite p-le 7.12. väites, et pangal on õigus nõuda kahju hüvitamist selle tegelikult tekitajalt. Hageja ei näita, keda ta kahju tekitajaks peab. Visa reeglite p-i 7.12.A.1.c viimane alapunkt kohustab nõude esitajat esitama kaardiorganisatsioonile tagasivõetud kaardi esi- ja tagakülje koopia. Seda põhjusel, et kaardilepingu sõlmija vastutab kõigi tehingute eest, mis teostati ajani, mil pangale teatati kaardi väljumisest kaardi kasutaja valdusest tema tahte vastaselt. Tagasinõudereeglid käsitlevad vaid juhtumeid, kus peale kaardi valdaja poolset teadet on kaarti kasutatud kolmanda isiku poolt ning see on kasutamisel kaardi vastuvõtja poolt konfiskeeritud. Käesoleval juhul ei saanud kaardi vastuvõtja (kauplus) kaardi tagasivõtmist teostada, kuna hageja ei olnud pangale sellisest vajadusest teatanud. Kostjal puudub seetõttu rahasummade tagasinõudmise eeldusena nõutav dokumentatsioon. Hageja leiab, et tema õigusi rikkuv oli arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx lepingu võlgnevus katteks summade maha võtmine. Pooled on kokku leppinud, et lepingus reguleerimata küsimuste osas kehtivad AS H üldtingimused. Hageja kinnitas, et on üldtingimustega tutvunud ja nendega nõus (lepingu p. 11.4.). Vastavalt lepingu sõlmimise ajal kehtinud üldtingimuste p-le 3.5.10. oli pangal õigus juhul, kui võlgnevusega seotud kontol puudusid rahalised vahendid, tasumisele kuuluvad summad ning võlgnevused kinni pidada kliendi mis tahes kontolt. Vastav säte sisaldub ka 01.11.2000.a kehtima hakanud panga üldtingimustes (p. 3.5.10.). Vastavalt panga üldtingimuste p-le
1.2.3.oli hagejal õigus üldtingimuste kehtima hakkamisel teatada kirjalikult oma mittenõustumisest. Hageja ei ole teadet esitanud. Kohtuotsuse põhjendus
11.Kohus, kuulanud ära kostja ja poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et põhihagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning vastuhagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
12.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
2-01-266/34
13.Leping sõlmiti ja kostja kontot käsutati enne 1. juulit 2002. a, st vaidlus tuleb võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt lahendada varem kehtinud õiguse, st esmajoones tsiviilkoodeksi alusel. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu.
14.Vaidlus puudub, et pooled on sõlminud 15.11.1999.a Statoil Euro krediitkaardi ja Visa Gold krediitkaardi lepingud (tl 242, 243), mõlemad krediitkaardid on seotud hageja pangakontoga nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning, et kostjale lepingu alusel väljastatud kaardi vahendusel käsutati kostja kontot.
15.Hageja nõuab Statoil Euro krediitkaardi tehingutest tulenevat võlgnevust ja kostja nõuab vastuhagis alusetult omandatud vara 47 669,53 krooni tagastamist. Lepingu lahutamatuks osaks on krediitkaardi kasutamise lepingu tingimused (tl 242 pöördel), mille p 3.1 järgi kaardiga tehtud tehinguid krediteerib pank alates tehingu tegemise päevast kuni aruandele märgitud maksepäevani; p 3.4 järgi kohustus kostja tagastama väljavõttel toodud maksepäevaks rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Kohus leiab, et kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi kohaselt täitnud: seisuga 17.06.2001.a on kostja põhivõlgnevus hageja ees 48 907,39 krooni (tl 9). Kostja on vastavalt 16.08.2000.a 20 582 krooni (tl 25-26), 15.09.2000.a 13 579,61 krooni (tl 27-28), 10.10.2000.a 16 943,80 krooni (tl 29-30) ja 10.11.2000.a 4 445,20 krooni (tl 32) debiteerimiseks enda kontole, selgitustega „krediitkaardi arve XXXXXXXXXXXXXXXXX /.../” üle kandnud. Krediitkaart Visa Gold varastati kostjalt ning kostja on väljendanud tahet kaardiga tehtud tehingute eest mitte tasuda (tl 173). Kohus leiab, et hageja käitumine ei olnud vastuolus seadusega, kui ta teise lepingu alusel, so Visa Gold krediitkaardi leping, tekkinud võlgnevusega summa kinni pidas ja kostja konto saldo muutus negatiivseks. Kostja selgitused maksekorraldusel, et sissemaksed olid tehtud Statoil Euro krediitkaardi arve katteks ei tee hagejale kohustuseks tasaarveldusi teostada kostja soovi järgi. Vastavalt lepingu p-le 12.4 (tl 242 pöördel) muus osas kehtivad panga üldtingimused. Vastavalt üldtingimuste p-le 3.5.9. (tl 196) on pangal õigus valida teenustasude ja muude tasumisele kuuluvate summade ning võlgnevuste kinnipidamise järjekord; p-i 3.5.10 järgi kui teenustasu ja muu tasumisele kuuluva summa või võlgnevusega seotud kontol puudub piisavalt rahalisi vahendeid, on pangal õigus teenustasud ja muud tasumisele kuuluvad summad ning võlgnevused kinni pidada kliendi mistahes kontolt oma valiku järgi. Sealhulgas ka kontol olevast välisvaluutast, ja mis tahes ajahetkel kliendi kontole laekuvatest summadest ning seda ka juhul, kui pärast summade sissenõutavaks muutumist ja enne nende tegelikku kinnipidamist panga poolt on klient esitanud nende summade suhtes teisi korraldusi. Seega on hageja käitunud õiguspäraselt, mistõttu asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud hagi tuleb rahuldada ning vastuhagi tuleb jätta rahuldata. Vastavalt lepingu p-i 6.1 (tl 242 pöördel) järgi kaardi või PIN-koodi kaotusest või kolmanda isiku valdusesse minekust on kaardivaldaja kohustatud kohe teatama kaardikeskusesse või panka, p-i 6.5 järgi kõikide tehingute eest, mis tehti enne kaardi kadumisest või kolmanda isiku valdusesse sattumisest teatamist, vastutab konto omanik. Tõendamist ei vaja, kas kaarti kasutas kostja või mõni teine isik, sest lepingu rikkumise eest vastutab kostja. Kostja kaotas kaardi, kuid sellest hagejat koheselt ei informeerinud, sest ta ise ei tea millal ja kus kaardi kaotas. Kostja ei ilmutanud lepinguliste kohustuste täitmisel tavapärast hoolsust, arvates, et kaardi kadumisega ei kaasne mingeid tagajärgi. Kaardi kaotamisest teatamine on kostja hoolsuskohustus. Kostja konto käsutamine ei oleks toimunud, kui kostja oleks oma kohustusi kohaselt täitnud. Kaardi kaotusest õigeaegse teatamise korral oleks olnud välistatud selle vahendusel konto käsutamine.
2-01-266/34 Kohus soovib rõhutada, et krediitkaardi omandamine pangalt on vabatahtlik. Krediitkaardi saaja lepingu sõlmimisel on võtnud endale kohustuse hoida krediitkaarti nii, et see ei satuks soovimatutele kolmandatele isikutele käsutamiseks. Pooled on lepingus ka kokku leppinud, et kaardi kaotamisest tuleb panka koheselt teavitada. Eelnimetatu on esmane kliendi kaitse. Kostja võttes vabatahtlikult endale krediitkaardi pidi arvestama kaardiga seonduvate riskidega sh ka tagajärgedega võimaliku kaotuse (varguse) korral.
21.TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt lepingu p-le 3.5 kohustus kostja, kui väljavõttele märgitud maksepäevaks ei ole arvelduskontol piisavalt rahalisi vahendeid, maksma viivist vastavalt hageja hinnakirjale, so 0,2% päevas. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 21 372,67 krooni. Kostja ei ole vastuväiteid viivise osas esitanud. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud ja lubatud. Puuduvad asjaolud viivise vähendamiseks. Lepingu sõlmimisel on kostja võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. Kostja oleks makse õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida, mistõttu on kostja ise pannud ennast oma käitumisega ebasoodsasse olukorda, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed.
22.Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 48 907,39 krooni ning viivis 21 372,67 krooni.
Menetluskulud
23.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 4 750 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.