(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2022.a, Tallinn Kohtuasja number
2-22-15888
Kohtuasi
BURFA MEDIA OÜ hagi AS TBB pank vastu õigussuhte olemasolu tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2022.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
BURFA MEDIA OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): BURFA MEDIA OÜ (registrikood 12495372, aadress Tartu mnt 43, 10128 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres, vandeadvokaadi abi Aleksander Muru (e-post:XXX) Kostja (vastustaja): AS TBB pank (registrikood 10237984, aadress Vana-Viru tn 7, 15097 Tallinn), volitatud esindaja AS (XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 31.10.2022.a määrus tühistada osas, milles maakohus keeldus BURFA MEDIA OÜ hagi AS TBB pank vastu õigussuhte olemasolu tuvastamiseks menetlusse võtmisest (resolutsiooni punkt 1) ja jättis menetluskulud hageja kanda ning rahaliselt kindlaks määramata (resolutsiooni punkt 3) ning saata hagiavaldus tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.BURFA MEDIA OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
1.BURFA MEDIA OÜ (hageja) esitas 21.10.2022.a Harju Maakohtule hagiavalduse AS TBB pank (kostja), milles palus tuvastada BURFA MEDIA OÜja AS-i TBB pank vahel 29.09.2017.a sõlmitud laenulepingu nr 15772017J ja laenulepingu nr 15782017J kehtivus.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.05.2017.a arvelduskonto lepingu nr 49153/0056719, mille alusel avas kostja hagejale arvelduskonto nr IBAN EE380000009320056719. 29.09.2017.a sõlmisid hageja ja kostja kaks laenulepingut nr 15772017J ja nr 15782017J, mille mõlema alusel kuulus laen tagastamisele 27.09.2027.a. 17.06.2022.a teatas kostja hagejale laenulepingute ülesütlemisest alates 15.08.2022.a ning nõudis mõlema laenulepingu alusel jäägi tagastamist samaks kuupäevaks järgmises ulatuses: laenulepingust nr 15772017J tulenevalt 180 405,34 eurot; laenulepingust nr 15782017J tulenevalt 758 006,33 eurot. Ülesütlemisavalduses viitas kostja oma üldtingimuste punktile 17.4, mille kohaselt loetakse kõik kontoga seotud lepingud lõppenuks ja nendest lepingutest tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg saabunuks konto sulgemise momendist.
3.Hageja hinnangul ei ole laenulepingute ülesütlemisavaldus kehtiv, kuna puudub seadusest või lepingust tulenev alus nende ülesütlemiseks. Sellest tulenevalt ei lõpe laenulepingud 15.08.2022.a, vaid need jäävad kehtima vastavalt laenulepingutes kokkulepitule.
4.Kostja 31.10.2022.a seisukoha järgi ei vaidlusta hageja ärisuhte (s.o arvelduskontolepingu) lõpetamist, seega ta on nõus arvelduskontolepingu lõpetamisega. Pangal kui kohustatud isikul peab olema selge arusaamine kliendi poolt teostatud ja teostatavatest toimingutest ja tehingutest ehk siis kliendi tegevus peab olema läbipaistev ja üheselt mõistetav. Vastavalt RahaPTS § 20 p 1 lg-le 4 on pangal kohustus vajadusel koguda kliendi tegevuse kohta täiendavat teavet. Tuginedes RahaPTS § 20 lg-le 2 peab pank saama aru ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgist. Tuginedes RahaPTS §-le 23 on pank kohustatud teostama ärisuhte seire. Hoolsusmeetmete kohaldamise, sh äriseire teostamise käigus analüüsis pank kliendi Burfa Media OÜ tehinguid ning kontol teostatavaid ülekandeid. Hoolsusmeetmete kohaldamise käigus esitas pank kliendile küsimusi tehingute eesmärgi täpsustamiseks. Hageja vastuste ja tehingute analüüsi tulemusel ilmnesid hageja tegevuses asjaolud, mis suurendasid kostja riskiastet hageja sisedokumendis „Riskiisu rahapesu ja terrorismi rahastamise ja rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise riskide käsitlemiseks“ sätestatud maatriksis ulatuseni, mis ei vasta panga poliitikas seatud riskitaluvusega seatud eesmärkidele. Lisaks ilmnesid hageja vastuses tunnused, mille alusel ei saa pank lugeda hageja tegevust läbipaistvaks ega arusaadavaks. Tulenevalt eeltoodust otsustas pank hagejaga ärisuhte lõpetada, kuna tema tegevus ei vasta panga riskiisus sätestatud tingimustele. Kostja tugines oma otsuses KAS § 89 lg-le 9 ja lg-le 91, VÕS § 196 lg-le 1, panga üldtingimuste p-le 17.2, VÕS § 720 lg-le 2.
5.Hagejaga lõpetatud ärisuhe (arvelduskontoleping ja laenulepingud) on teostatud seaduslikel alusel. Lõpetamiseks on valitud arvelduskontolepingu puhul korraline ülesütlemine panga üldtingimuste 17.2 alusel kahekuulise etteteatamistähtajaga. Kahekuuline etteteatamistähtaeg oli võimaldatud hagejale eesmärgiga kasutada ära see periood laenu refinantseerimiseks teise krediidiandja juures. Hageja seda võimalust ei kasutanud. Seejärel võttis pank otsuse pikendada hageja laenu refinantseerimise tähtaega lisaks kolmeks kuuks s.o kuni 16.11.2022.a. Hageja seda perioodi ei kasutanud. Laenu refinantseerimiseks või tagatiste realiseerimise perioodi võimaldamisega tegutses pank heas usus, arvestades, et laenu refinantseerimine ja tagatiste realiseerimine võtab aega. Hageja pole laenu refinantseerimise samme ette võtnud ega pole kordagi pöördunud panga poole eesmärgiga teha koostööd laenu tagatiste realiseerimisel ja laenude tagasi maksmisel. Ärisuhte lõpetamine hagejaga on õigustatud ja teostatud õiguslikel
2-22-15888 alustel. Ka kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kuivõrd hageja arvelduskontoleping on kostja poolt lõpetatud ning hageja arvelduskontolepingu lõpetamist vaidlustanud ei ole, siis ei ole hageja poolt kohtule esitatud hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ning keeldus hageja poolt esitatud hagi menetlusse võtta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Hageja ei vaidlusta arvelduskontolepingu lõpetamist ka 21.10.2022.a esitatud hagis, seega on nõus ärisuhte lõpetamise õiguslike alustega. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus keeldus 31.10.2022.a määrusega BURFA MEDIA OÜ hagi AS TBB pank vastu õigussuhte olemasolu tuvastamiseks menetlusse võtmisest (resolutsiooni punkt 1); jättis BURFA MEDIA OÜ poolt esitatud taotluse hagi tagamiseks (õigussuhte esialgseks reguleerimiseks) rahuldamata (resolutsiooni punkt 2); menetluskulud hageja kanda ja rahaliselt kindlaks määramata (resolutsiooni punkt 3). Määrus oli edasikaevatav resolutsiooni p-de 1 ja 3 osas.
7.Määruse põhjenduste kohaselt tugines maakohus TsMS § 371 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
8.Hageja palub tuvastada poolte vahel 29.09.2017.a sõlmitud laenulepingu nr 15772017J ja laenulepingu nr 15782017J kehtivus. Kostja on 31.10.2022.a seisukohas selgitanud, et otsustas hagejaga ärisuhte lõpetada, kuivõrd hageja tegevus ei vasta kostja riskiisus sätestatud tingimustele ning hageja tegevus ei ole läbipaistev ega kostjale arusaadav. Kostja tugineb oma otsuses KAS § 89 lõikele 9 ja lõikele 91, VÕS § 196 lõikele 1, Panga Üldtingimuste punktile 17.2 ja VÕS § 720 lõikele 2. Lõpetamiseks on valitud arvelduskontolepingu puhul korraline ülesütlemine Panga üldtingimuste 17.2 alusel kahekuulise etteteatamistähtajaga. Seejärel võttis kostja otsuse pikendada hagejaga laenu refinantseerimise tähtaega lisaks kolmeks kuuks s.o kuni 16.11.2022.a.
9.Kohus oli seisukohal, et kuivõrd hageja arvelduskontoleping on kostja poolt lõpetatud ning hageja arvelduskontolepingu lõpetamist vaidlustanud ei ole, siis ei ole hageja poolt käesolevalt kohtule esitatud hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ning BURFA MEDIA OÜ poolt esitatud hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
10.Kohus nõustus seejuures hageja poolt viidatud 04.10.2022.a hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruses Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-22-11457 esitatud põhjendustega ega näinud käesoleval juhul alust asuda vastupidisele seisukohale hagiavalduse perspektiivi osas. Kuivõrd hageja esitatud asjaolud on sisult identsed tsiviilasjas nr 2-22-11457 esitatud hagi faktiliste asjaoludega, ei ole kohtu hinnangul ka 21.10.2022.a hagiga taotletavat eesmärki – laenulepingute kehtivuse tuvastamist – võimalik saavutada.
11.Kohus ei nõustunud hagejaga, et hagis esitatud asjaoludel oleks võimalik nõue põhimõtteliselt rahuldada. Hageja pole arusaadavalt põhistanud, kuidas saaks laenulepingute täitmist jätkata sõltumata arvelduskontolepingu korralisest ülesütlemisest.
12.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ning kindlaks määramata, kuna tsiviilasja menetlusest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kandnud kulusid, ka on kostja nimel esitanud seisukoha kostja juriidilise osakonna juhataja ehk eelduslikult kostja töötaja.
2-22-15888 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
13.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
14.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt esitas hageja 05.08.2022.a kostja vastu hagi, millega palus tuvastada hageja ja kostja vahel 29.09.2017.a sõlmitud laenulepingu nr 15772017J ja laenulepingu nr 15782017J kehtivus. Kohtus sai tsiviilasja numbriks 2-22-11457. 04.10.2022.a tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-22-11457 määruse, millega keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Määrus jõustus 20.10.2022.a.
15.21.10.2022.a esitas hageja sama hagi kostja vastu uuesti. Kohtus sai tsiviilasja numbriks 222-15888. Hageja leiab, et maakohtu seisukoht on väär. Hagiga on võimalik hageja taotletavat eesmärki – laenulepingute nr 15772017J ja 15782017J kehtivuse tuvastamist – saavutada ja seda on võimalik saavutada ilma, et hageja peaks vaidlustama arvelduskontolepingu lõpetamist. Maakohus on vääralt kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p 2, sest maakohus hindas oma seisukohale jõudmiseks tõendeid ja püüdis asja sisuliselt lahendama asuda.
16.Tegemist on tuvastushagiga TsMS § 368 lg 1 mõttes ehk hagiga õigussuhte olemasolu tuvastamiseks - lepingust tekib võlasuhe (VÕS § 3 p 1) ja võlasuhe on õigussuhe (VÕS § 2 lg 1).. Lepingu kehtivusel on kaks eeldust: lepingu sõlmimine ja lepingu kehtetuse ning lõppemise aluste puudumine.
17.Hagiavalduse punktis 2 on esitatud asjaolu, et hageja ja kostja sõlmisid 29.09.2017 kaks juriidilise isiku laenulepingut nr-tega 15772017J ja 15782017J. Seega on lepingu sõlmimise eeldus välja toodud. Hagiavalduse punktis 3 on küll välja toodud, et kostja teatas laenulepingute ülesütlemisest, kuid hagiavalduse punktis 5 on samas välja toodud, et laenulepingute ülesütlemine ei ole kehtiv. Samuti saab hageja menetluslikust nõudest järeldada üksnes seda, et hageja vaidleb lepingute lõppemisele vastu. Seega ei saa ainult hagis esitatud asjaoludele tuginedes üheselt järeldada, et laenulepingud on kehtetud või lõppenud. Järelikult on ka lepingu kehtivuse teine eeldus hagis välja toodud. Eeldades nende asjaolude õigsust tuleb hagi pidada vastavalt TsMS § 371 lg 2 p-le 1 õiguslikult perspektiivikaks.
18.Lepingu kehtivuse eelduseks ei ole materiaalõiguse järgi mõne teise lepingu kehtivus. Seega ei ole laenulepingu kehtivuse materiaalõiguslikuks eelduseks arvelduskontolepingu kehtivus. Laenulepingu kehtivuse tuvastamise nõue ei eelda asjaolu, et arvelduskontoleping kehtib. Järelikult ei pea hageja arvelduskontolepingu lõpetamist vaidlustama.
19.Maakohus on kaevatavas määruses nõustunud tsiviilasjas nr 2-22-11457 tehtud määruse põhjendustega. Tsiviilasjas nr 2- 22-11457 on maakohus oma järelduse rajanud kostja vastusele, millest nähtub, et arvelduskonto puudumine teeb laenulepingute tingimuste täitmise (kostja hinnangul) laenusaaja poolt võimatuks. Järelikult lähtus maakohus määruse tegemisel kostja seisukohtadest ja esitatud asjaoludest, mis on väär.
20.Hageja on seisukohal, et olukorras, kus kostja on lepingu üles öelnud ja hageja vaidleb ülesütlemise kehtivusele vastu, tuleb asi lahendada sisuliselt ehk hagi tuleb läbi vaadata. Lepingu lõppemise küsimuse saab ja see tuleb lahendada hagi läbivaatamisel. Lepingu lõppemise küsimuse lahendamiseks tuleb hagi läbi vaadata, sest sellise küsimuse lahendamise nõuab tõendite uurimist.
2-22-15888
21.Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited selle kohta, et panga üldtingimuste punkt 17.4, mille kohaselt loetakse arvelduskonto sulgemisega kõik kontoga seotud lepingud lõppenuks, ei ole saanud laenulepingute osaks või see on tühine või sellega seotud tingimust ei saa lugeda saabunuks (hagiavalduse p-d 14 – 22). Maakohus peab nende väidetega arvestama ja ta saab nendega arvestada ainult hagi sisulisel läbivaatamisel, uurides üldtingimust ja laenulepinguid ja tehes selle pinnalt järeldusi selle üldtingimuse kehtivuse, lepingu osaks olemise või tingimuse saabumise kohta.
22.Kostja väidab, et ta otsustas hagejaga ärisuhte lõpetada, sest hageja tegevus ei vasta panga riskiisus sätestatud tingimustele. Kostja väidab, et hageja vastuste ja tehingute analüüsi tulemusel ilmnesid hageja tegevuses asjaolud, mis suurendasid hageja riskiastet Panga sisedokumendis „Riskiisu rahapesu ja terrorismi rahastamise ja rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise riskide käsitlemiseks“ sätestatud maatriksis ulatuseni, mis ei vasta kostja poliitikas seatud riskitaluvusega seatud eesmärkidele. Ka nende väidete paikapidavust saab kohus hinnata vaid hagi sisulisel läbivaatamisel, mille käigus saab kohus mh uurida kostja viidatud sisedokumenti, hageja vastuste ja tehingute analüüsi tulemusi jms ning selle põhjal järeldada, kas esinesid alused laenulepingute ülesütlemiseks.
23.Oma seisukohaga on maakohus andnud juba sisulise hinnangu laenulepingu tingimustele ja panga üldtingimustele, sh üldtingimuse punkti 17.4 kehtivusele ja lepingu osaks olemisele, samuti kostja sisedokumentidele. Seda tegi maakohus ilma asja pooltega sisuliselt arutamata.
24.Maakohus heidab hagejale ette ka seda, et viimane pole arusaadavalt põhistanud, kuidas saaks laenulepingute täitmist jätkata sõltumata arvelduskontolepingu korralisest ülesütlemisest. Ometi on hageja laenulepingute täitmist jätkanud (hoiustades laenumaksed notari juures), vastavad asjaolud kohtule esitanud ja neid isegi tõendanud (hagiavalduse ja õigussuhte esialgse reguleerimise taotluse punktid 45 – 47, lisad 11 – 16). Seega on maakohtu etteheide üdini põhjendamatu.
25.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja seisukoht, et hagiga on võimalik hageja taotletavat eesmärki – laenulepingute nr 15772017J ja 15782017J kehtivust tuvastada ja saavutada seda ilma arvelduskontolepingu vaidlustamist on väär, kuna panga ja hageja vaheline ärisuhe on lõpetatud. RahaPts §3 p 5 mõistes ärisuhte all mõistetakse kõiki kliendi ja panga vahelisi lepinguid. Tuginedes RahaPts § 3 p-le 5, § 20 lg 1 p-le 4 ja §-le 23 on hageja poolt esitatud hagi õiguslikult perspektiivitu. Hageja juhatuse liikmeid avalikult kahtlustatakse ulatuslikus kelmuses ja rahapesus. Pank on võimaldanud hagejale täiendavalt kolmekuulist perioodi krediidi tagastamiseks s.o. alates 16.08.2022.a -16.11.2022.a. Hageja ei reageerinud panga kirjale ega üritanud kasutada seda perioodi refinantseerimiseks/tagatiste realiseerimiseks. Hageja pole käesoleva ajani oma kohustusi seoses laenujääkide tagastamisega täitnud. Pank edastas 16.11.2022.a kohtutäitur Marek Laanemetsale avalduse täitemenetluse algatamiseks.
26.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas,
2-22-15888 milles maakohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda ning kindlaks määramata ning hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kuigi määruskaebuse resolutsioonist nähtuvalt on hageja vaidlustanud maakohtu määruse tervikuna, ei olnud maakohtu määrus osas, milles kohus hageja taotluse hagi tagamiseks (õigussuhte esialgseks reguleerimiseks) rahuldamata jättis (resolutsiooni punkt 2) TsMS § 390 lg-st 1 tulenevalt edasikaevatav.
29.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et praegusel juhul ei olnud hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks vajalikud eeldused täidetud.
30.Maakohus tugines hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 372 lg 2 p-le 2, mis sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
31.Riigikohtu praktika kohaselt saab TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu (vt nt Riigikohtu 16.12.2015.a määrus tsiviilasjas nr 32-1-149-15, p 10). TsMS § 371 lg 2 p-s 2 ja § 423 lg 2 p-s 2 sätestatud alustel võib kohus vastavalt jätta hagiavalduse menetlusse võtmata või jätta hagi läbi vaatamata. Viidatud sätetest tuleneb kohtule võimalus, mitte aga kohustus selliselt toimida (vt Riigikohtu 27.11.2019.a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18531, p 19).
32.Hageja tugines hagiavalduse esitamisel TsMS § 368 lg-le 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.
33.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et olukorras, kus hagejal ei ole tuvastusnõuete esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, tulnuks tuvastusnõuded jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata või menetlusse võetud nõuded TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (vt Riigikohtu 03.05.2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24). Kohus peab tuvastushagi esitamisel kontrollima hageja õigusliku huvi olemasolu omal algatusel (vt Riigikohtu 03.10.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13, p 11).
34.Praegusel juhul ei nähtu vaidlustatud määrusest, et maakohus oleks hageja tuvastushuvi hinnanud. Maakohus asus küll lakooniliselt seisukohale, et nõustub tsiviilasjas nr 2-22-11457 tehtud määruses esitatud põhjendustega ega näe alust hagiavalduse perspektiivi osas asuda teisele seisukohale, kuid ei põhjendanud, miks ei ole praegusel juhul hagi esitamise eelduseks olevat tuvastushuvi jaatada võimalik. Maakohtu seisukoht, et kuna hageja ei ole arvelduskonto lepingu lõpetamist vaidlustanud, ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada, on põhjendamata.
35.Selliselt on maakohus oluliselt rikkunud määruse põhjendamiskohustust. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 08.03.2017.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10).
2-22-15888
36.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja oma tuvastushuvi maakohtule esitatud hagiavalduses piisavalt põhjendanud. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmis hageja kostjaga kaks laenulepingut, mille kostja hagejale üllatuslikult üles ütles. Hageja hinnangul ei eksisteeri ühtki seadusest või lepingust tulenevat alust, mis oleks võinud kostja poolset laenulepingute ülesütlemist õigustada. Hageja on väitnud, et kostja üldtingimuste punkt 17.4. millele kostja laenulepingute ülesütlemisel mh tugines ja mis sätestab, et konto sulgemise momendist loetakse kõik kontoga seotud lepingud lõppenuks ning neist lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg saabunuks, ei ole laenulepingute osaks, on tüüptingimuseks VÕS § 35 lg 1 mõttes ega pole hagejaga eraldi läbi räägitud. Hageja sooviks on sisuliselt see, et toimuks kohtulik kontroll selle üle, kas laenulepingute ülesütlemine kostja poolt on olnud seaduslik ja lubatav. Hagi on suunatud sellele, et tuvastada poote vahel kehtiva lepingulise suhte olemasolu.
37.Kohtupraktikas on analoogsel juhul asutud seisukohale, et olukorras, kus teine lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, on lepingupoolel üldjuhul olemas õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on. Seega on üldjuhul olemas õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks (vt nt Riigikohtu 03.10.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13, p 10).
38.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud ennatlikult. Kui hagiavalduses toodud asjaoludel ei saa menetlusse võtmise üle otsustada tõendeid hindamata, tuleb asjaolud välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt Riigikohtu 13.02.2018.a määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9). Eelnevat arvesse võttes tuleb maakohtu määrus osas, milles see oli vaidlustatav, tühistada ning hagiavaldus saata tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
39.TsMS § 173 lg 3 teisest lausest tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
40.Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati.