2-06-18546/28 - Võlaõigus - Muud - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt abiellus hageja 2004.a. kostja tütre P. K. . Vajati elamispinda ja sooviti osta mõttelist osa x asuvast kinnistust (korter x). Vajalikku raha polnud ning kostjaga lepiti kokku, et korter vormistatakse tema nimele, ta tasub selle eest sissemakse, samuti vormistab ta enda nimele eluasemelaenu. Hageja kohustus tasuma igakuised sissemaksed P. T. arveldusarvele, kust ta omakorda maksis vastavad summad pangale. Kokku tasus hageja sel viisil kostja arvele 17 500 krooni. Korter oli ostmise ajal praktiliselt elamiskõlbmatu ning seetõttu alustas hageja üsna suuremahuliste remonditöödega: ehitas üles ahju, rajas vannitoa, paigaldas laminaatpõrandad, uue elektrisüsteemi, vee-ja kanalisatsioonitrassi ning viimistles seinad ja laed. Nimetatud tööde jaoks muretses materjalid ning palkas tööjõu. Kokku kulus remonditöödele 48 500 krooni. Arvestades seda, et korteri ostmise ja remontimise ajal oli kostja hageja ämm, siis ei pidanud hageja oluliseks mingeid kirjalikke kokkuleppeid vormistada ning tegi kulutusi uskudes, et eelminetatud korter saab hageja ning abikaasa ühisvaraks. Kostja andis korduvalt mõista, et temal korteri suhtes mingeid pretensioone ei ole ning tegemist on abikaasade varaga. Käesolevaks ajaks on abielulised suhted P. K. lõppenud. Hageja tegi kostjale ettepaneku hüvitada kostja eest tasutud summad ning korteri remondile tehtud kulutused, kuid P. T. on sellest keeldunud väites, et hageja pole mingeid töid teinud ega kulutusi kandnud. Võlaõiguseseaduse § 1042 lg 1 kohaselt võib teise isiku esemele õigusliku aluseta tehtud kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutused tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ja millised on tema kavatsused eseme suhtes. Hageja tasus kostjale kuuluva korteri remondi eest kokku 48 500 krooni ning kostja säästis nimetatud summa ulatuses oma vahendeid. Kulutused olid kostjale vajalikud ja kasulikud, sest tänu tehtud parendustele suurenes oluliselt elamispinna väärtus. Seega on P. T. hageja vahendite arvel alusetult rikastunud ning peab hagejale tehtud kulutused hüvitama. Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1 sätestab, et üleandja võib saajalt saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei olnud olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hagejal ei ole olnud kostja eest mingit seadusest ega lepingust tulenevat kohustust tasuda tema arvele pangalaenu tagasimakseid ning seetõttu on P. T. kohustatud hagejale alusetult saadu tagastama. Eeltoodu alusel hageja palub välja mõista P. T. `ilt J. K. kasuks 66 000 krooni ja 3750 krooni riigilõivu ning tasu õigusabi eest.

Vastuväidete kohaselt omandas kostja x asuvast kinnistust korterid a ja b, pindalaga 40,9 m2, mille ostu-müügilepingu sõlmis 18.06.2004.a. Korteri soetamise eesmärgiks oli toetada elamispinna leidmisel tütar P. K. , kes kasvatas sel ajal üksinda väikest last ning vajas seetõttu kohta, kus elada. Kostja vanemate ja tütrega lepiti kokku, et korteri jaoks võtab pangast laenu P. T. , tasub korteri sissemakse ning muud ostukulud. P. K. aasusu korterisse elama, kuid pidi elamispinna eest kokkuleppe kohaselt tasuma kostjale igakuiselt korteri omandamiseks võetud pangalaenu tagasimaksete suuruse summa ning kandma korteri kommunaalmakseid. P. K. soovis korteris korraldada remonditöid, et tal oleks seal parem elada. 2004.a. suvel ja sügisel tegi P. K. korteris remonti. Selleks kandis kostja tütrele kokku 12 400 krooni ja tasus ehitusmaterjalide arveid summas 6 634 krooni. Samuti abistas tütart pottsepa leidmisel. 27.12.2004 abiellus kostja tütar P. K. (uue nimega P. K. ) hageja J. K. . Alates aprillist 2005 hakkas pangalaenu tagasimakseid, mida senini oli kostjale teinud tütar, kostjale tasuma hageja. Kostjale selgitati, et abielupaar on igakuiste elamiskulude kandmise osas kokku leppinud selliselt, et panglaenu tagasimaksetele vastava summa, mida senini tasus kostjale tema tütar, tasub nüüdsest kostjale hageja, kes korteris elas. Elektri, vee jm kommunaalkulud pidi edaspidi tasuma kostja tütar. 2005.a. aprillist kuni 2006.a. märtsini tasus J. K. kostja arvele 17 500 krooni. 2006.a. märtsis lõpetas J. K. kostjale maksete tegemise. Alates märtsist hageja enam korteris ei viibinud ja viis oma asjad korterist lõplikult ära juunis. Vastuväited hageja nõudele remondikulude hüvitamiseks summas 48 500 krooni. Hageja on hagis väitnud, et ta tasus kostjale kuuluva korteri remondi eest kokku 48 500 krooni. Siinkohal väidab hageja, et ta ehitas üles ahju, rajas vannitoa, paigaldas laminaatpõrandad, uue elektrisüsteemi, vee- ja kanalisatsioonitrassi ning viimistles seinad ja laed ning nimetatud tööde tegemiseks muretses materjalid ja palkas tööjõu hageja. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud enda poolt koostatud hinnangulise kalkulatsiooni tehtud töödest ja nende maksumusest. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta on kõnealuse korteri peale remondikulutusi teinud. Hageja poolt esitatud kalkulatsioonis loetletakse küll hageja poolt väidetavalt kantud kulutused, kalkulatsioonist ei nähtu aga, kes on korteri remondiks tehtud kulutusi tegelikult kandnud, milliste materjalide peale on kulutusi tehtud ning kellele on materjalide ja tööde tegemise eest tasutud. Samuti puudub kalkulatsioonis tehtud tööde ja kasutatud materjalide kirjeldus, viidatud on ainult üldsõnaliselt võimalikele kuluallikatele. Lõpetuseks ei vasta kalkulatsioon ka tegelikult aset leidnud remonditöödele ja nende maksumusele. Hageja ei korraldanud korteris remonditöid ega muretsenud remondiks vajalikke materjale. Põhiliste remonditööde tegemise ajal 16.augustist kuni 17.detsembrini 2004.a. viibis J. K. peamiselt praktikal N-J, J. K. aitas K. K. paigaldada vaid põrandate laminaatplaate. Tööde materjalid muretses kostja ja tema tütar, remonditöid korraldas kostja tütar, põhilised remonditööd tegi korteris P. K. ja J. K. onu K. K. . Remondiks tehtud põhilised kulutused olid alljärgnevad: 1.Ahi – uue tellisahju ehitus eelmise üürniku poolt väljalõhutud ahju asemele. Materjalide maksumus 7542 krooni, tööde maksumus oli ning 2000 krooni selle eest tasus sularahas P. K. . Kokku ahju maksumus 9542 krooni. 2.Vannituba ja köögi veevarustus – toa nurka ehitati vannituba WC ja duššinurgaga. Vannitoa ja köögi veevarustuse materjalide maksumus oli 16 573 krooni. Tööd teostas K. K. , tööde maksumus oli 5000 krooni. Kokku oli vannitoa ja köögi veevarustuse maksumus 21 573 krooni.

3.Põrandad – taastati veeavarii tõttu lõhutud esikupõrand, ning kaeti korteri põrandad alusmati ja laminaadiga. Ahju ette paigaldati keraamiline plaat. Paigaldamata jäid liistud. Materjalide maksumus 4931 krooni. Töid teostas K. K. tasuta, teda aitas J. K. . 4.Elektrisüsteem – ajutiste elektrijuhtmete maksumus oli mõnisada krooni, säilinud on maksedokument 213,75 krooni suuruses summas. Vannitoa elektrivartustus ehitati välja koos vannitoaga a kajastub selle maksumuses. AS-ga Eesti Energia sõlmis lepingu kostja, lepingu sõlmimisel tuli tasuda 60 krooni elektrienergia raha. 5.Vee-ja kanalisatsioonitrass – majas vahetati remondiga samal ajal alumise korruse veetorustik. Vahetuskulud jagati elanike vahel, mille eest tasuti R. S. 1134,80 krooni. Lisaks teostas töid A. T. , kellele P. K. tasus 800 krooni. Kokku oli vee-ja kanalisatsioonitorustiku maksumus 1934 krooni. 6.Seinte siseviimistlus – töid teostasid P. K. ja K. K. , abiks käisid ka mitmed tuttavad. Materjalide maksumus 2525 krooni. Kostja, tema tütre ning hageja vahelise kokkuleppe kohaselt korraldas korteri remonti kostja tütar vastukaluks sellele, et kostja võimaldas tütrel ja tema abikaasal korteris elada. Kostja ei ole alusetult rikastunud. Vastuväited elamiskulude tagastamiseks summas 17 500 krooni. Hageja on tasunud kostja arvele 17 500 krooni. Nimetatud summa ei ole aga tasutud õigusliku aluseta. Vaidlusalune summa 17 500 krooni tasuti kostjale kokkuleppe kohaselt, mis sõlmiti üheltpoolt kostja ja kostja tütre ja hageja teiselt poolt vahel. Nimetatud kokkuleppe kohaselt võimaldas kostja oma tütrel ja hagejal x korteris elada tingimusel, et nad tasuvad kostjale igakuiselt korteri ostmiseks võetud pangalaenu tagasimaksete suuruse summa ning korteri kommunaalmaksed. Hageja ei saa väita, et kokkulepet elamispinna selliseks kasutamiseks ei olnud olemas, kuna ta on ise oma hagis möönnud, et ta kohustus igakuiselt tasuma laenumakseid kostja arveldusarvele. Seega on hageja ka ise tunnistanud vastava kokkuleppe olemasolu. Kokkulepet tõendab P. K. , kes tasus pangalaenu tagasimaksete makseid hageja ja enda eest kuni 2005.a. aprillini. Hageja on hagis väitnud, et hageja tegi kulutusi uskudes, et korter saab tema ja kostja tütre ühisvaraks. Hagejal ei saanud sellist usku olla, kuna kostja omandas korteri mitu kuud enne seda, kui kostja tütar ja hageja abiellusid. Samuti ei osalenud hageja korteri ostmisel ega selleks vajalike kokkulepete sõlmimisel, vaid korteri omandas kostja, mitte hageja või kostja tütar. Ka on ekslik väide nagu oleks kostja mõista andnud, nagu oleks tegemist kostja tütre ja hageja varaga; küll on kostja väitnu, et tal on kavas tulevikus korter tütrele kinkida. Hageja elas korteris 17.detsembrist kuni 2006 aasta märtsini. Nimetatud aja jooksul hoidis hageja märkimisväärselt kokku kulutusi, mida ta muidu oleks pidanud tegema mõnele muule elamispinnale. Kostja loobus nimetatud aja jooksul võimalusest läbi korteri muul viisil kasu saada (näiteks võimaldada korteris elada kostja HTG-s õppival pojal, elada korteris ise, või üürida korterit välja kolmandatel isikutele. Hageja pidi olema sellest teadlik ning kohustus vastukaaluks kostjale kompensatsiooniks igakuiselt tasuma pangalaenu tagasimaksetele vastava summa. Seega ei ole kostja hageja poolt tehtud maksete osas alusetult rikastunud ja kostja palub jätta J. K. hagi rahuldamata. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel seisukoht hageja nõude osas Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel P-A K toetab kostja seisukohti ja vastuväiteid hagile.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. 18.06.2004.a. on kostja ostnud kinnistu x mõttelise osa (tl. 7-9, 24-34). J. K. ja P. K. abiellusid 27.12.2004.a. (tl.58). Hageja on tõendanud J. K. poolt kantud kulutused eelnimetatud korteri remondile summas 19 600 krooni (tl.105-111). 27.07.2004.a. on Hageja isa I. K. teinud J. K. ülekande summas 1200 krooni märkides selgitusse – prügi (tl.105). 30.07.2004 on I. K. teinud J. K. ülekande summas 400 krooni märkides selgitusse – kanalisatsioon (tl 106). 03.08.2004 on I. K. teinud J. K. ülekande summas 9500 krooni märkides selgitusse kanalisatsioon + ahi (tl.107). 05.08.2004 on I. K. teinud J. K. ülekande summas 4500 krooni märkides selgitusse – töötasu (tl.108). 11.08.2004 on I. K. teinud J. K. ülekande summas 700 krooni, märkides selgitusse – töötasu (tl.109). 12.08.2004 on I. K. teinud J. K. ülekande summas 500 krooni märkides selgitusse – töötasu (tl.110). 13.08.2004 on I. K. teinud J. K. ülekande summas 2800 krooni märkides selgitusse töötasu, ülejäänud tuleb emmelt (tl.111). Seega kokku 19 600 krooni. Ülejäänud summa osas on hageja nõue tõendamata ja rahuldamisele ei kuulu.. Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt võttis ta pangast laenu 40 000 krooni. Raha kandis abikaasa arveldusarvele, kes omakorda kandis summad J. K. arveldusarvele. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt teadis ta, et J ema võttis pangast laenu ja selle eest vast ehitatigi (tehti korteris remonti). Ehitusmaterjale muretses koos P. K. ja arved võeti FIE P. T. nimele. Juttude põhjal teab tunnistaja, et ahju eest maksis J. K. . Põranda remondi töörahaks maksti tunnistajale 5000 krooni. Tunnistaja A. L. ütluste kohaselt tehti korteris remonti J. K. ja P. K. initsiatiivil ja remonti teostas J. K. onu K. K. . Remondiraha andis osaliselt J. K. ema, suuruses üle 40 000 krooni. P. K. ja J. K. käest sai teada, et summa oli 40 000 või suurem. Sellest oli juttu aga palju remondile kulus tunnistaja nimetada ei oska. Tunnistaja I. K. ütluste kohaselt remondimaterjalide raha andis peamiselt P. T. ja remondiraha andis J. K. ema. Raha saatis J. K. ja materjalide ostmine käis P. T. kaudu.. Tunnistaja vahendusel on läbi käinud 40 000 krooni ja nimetatud summa kulus remonttöödeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

J. K. poolt laenu võtmise kohta tõendeid ei esitatud, samuti pole esitatud tõendeid selle kohta, et J. K. või I. K. oleks teinud remondiaegsel perioodil J. K. ülekandeid korteri remondi kulutuste katteks suurusjärgus 40 000 krooni.. Tõendatud on remondi tarbeks ülekanded suurusjärgus 19 600 krooni. Tunnistajate ütlused, mille kohaselt on J. K. poolt remondile kulutatud 40 000 krooni on paljasõnalised ja tõendamata ja vastuolus asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Kostja poolt on tõendatud, et korteri remondile on kulunud kogusummas 40 778,75 krooni järgmiselt (tl. 59-82) : 1.Ahi – uue tellisahju ehitus Materjalide maksumus 7542 krooni, tööde maksumus 2000 krooni. Kokku ahju maksumus 9542 krooni. 2.Vannituba ja köögi veevarustus – toa nurka ehitati vannituba WC ja duššinurgaga. Vannitoa ja köögi veevarustuse materjalide maksumus oli 16 573 krooni. Tööd teostas K. K. , tööde maksumus oli 5000 krooni. Kokku oli vannitoa ja köögi veevarustuse maksumus 21 573 krooni. 3.Põrandad – Materjalide maksumus 4931 krooni. 4.Elektrisüsteem – ajutiste elektrijuhtmete maksumus 213,75 krooni suuruses summas. AS-ga Eesti Energia sõlmis lepingu kostja, lepingu sõlmimisel tuli tasuda 60 krooni elektrienergia raha. Seega kokku 273,75 krooni. 5.Vee-ja kanalisatsioonitrass – materjali ja tööraha maksumus 1934 krooni. 6.Seinte siseviimistlus – materjalide maksumus 2525 krooni. Kolmas isik on tellinud teostatud remonditööde kohta hinnangu (tl 145) ja esitanud arved remonditööde tuvastamise mahtude kohta. Arvamuse kohaselt teostatud töödel kasutatud materjalide ja seadmete spetsifikatsioon ja paigaldatud seadmete kogus vastavad katmata tööde osas tekkija poolt ekspertiisi esitatud arvete näidule. Kasutatud materjalide kogused vastavad eksperthinnangu kohaselt tellija poolt ekspertiisi esitatud arvetel näidatud kogustele. Kostja vastuväited mille kohaselt kulutas J. K. vanematelt saadud summad mitte remondi tarbeks, vaid arvuti, kitarri, muusikakeskuse jm isiklike esemete soetamiseks on paljasõnalised ja tõendamata. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Kulutuste tegijal ei ole käesoleva § 1042 lõikes 1 sätestatud nõudeõigust, kui: 1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik; 2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; 3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu; 4) kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud. Tegemist on kinnistu omanikule kasulike kulutustega. Puuduvad VÕS § 1042 lg-s 2 loetletud asjaolud, mis välistaksid kulutuste tegija nõudeõiguse. Alusetu rikastumise instituudi eesmärgiks on kõrvaldada ebaõiglus, mis tekib juhul, kui üks isik teeb midagi teise isiku heaks, olemata selleks seadusest või tehingust tulenevalt kohustatud. Üheks alusetu rikastumise juhtumite liigiks on ka olukord, kus üks isik

teeb parendusi teise isiku varale viimase nõusolekul, st poolte kokkuleppel. Alusetu rikastumise nõude tekkimisel on oluline, kas pooltel oli kokkulepe hüvitise saamise kohta. Juhul kui kulutuste tegija ei leppinud soodustatud isikuga kokku selles, et ta teeb kulutusi tasuta, olnuks tema ilmajätmine hüvitisest ebaõiglane ja vastuolus alusetu rikastumise instituudi eesmärgiga. Parendused on tehtud, J. K. osa selles on 19 600 krooni suuruses summas ning P. T. on kohustatud kulutused hüvitama. Kultused olid kostjale vajalikud ja kasulikud, sest tänu tehtud parendustele suurenes oluliselt elamispinna väärtus Seega kuulub P. T. J. K. kasuks välja mõistmisele 19 600 krooni. Hageja nõue 17 500 krooni alusetult saadu osas kuulub rahuldamisele täies ulatuses. VÕS § 1027 sätestab alusetu rikastumise mõiste Isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused, milleks on kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on alates 08.04.2005 kuni 09.03.2006 teinud igakuiselt P. T. kokku 12 ülekannet kogusummas 17 500 krooni. Kostja tunnistab, et nimetatud summad võrdusid Aktsiaselts Eesti Ühispangalt korteri ostuks võetud laenu igakuise tagasimakse suurusega. Tegemist oli pangalaenu tagasimaksetega (tl.18). Pangalaenu tagasimakseid laenuandja ees oli kohustatud tasuma korteriomanikuna kostja. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Mingit kirjalikku eluruumi üürilepingut hageja ja kostja vahel sõlmitud ei ole, üürisuhe puudub. Tegemist ei ole ka asja omandamise õigust sisaldava üürilepinguga, milline nõuab notariaalset vormi. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Kostja ei ole tõendanud hageja kohustust tasuda tema eest pangalaenu tagasimakseid. Seega kohustust ei ole olemas ja hagejal on õigus nõuda kostjalt kui saajalt saadu tagasi. Eeltoodu alusel kuulub P. T. J. K. kasuks väljamõistmisele alusetult saadu katteks 17 500 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi ligu pooles ulatuses ja menetluskulud täielikult poolte endi kanda.