2-08-7931/4 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjatelt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 24,98% viivist tagastamata intressi summalt. Kohtukulude jaotus Menetluskulud kannavad pooled võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostjad kannavad menetluskulud solidaarselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 16.08.2007.a tarbijakrediidileping nr 0708078/95kt, mille alusel on kostja saanud 142644.10 krooni krediiti intressimääraga 24,98 % aastas. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S . Hageja sõlmis 16.08.2007 Kalmer Kannuga käenduslepingu. Kostjad endale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ja hageja korduvatele kirjalikele meeldetuletustele ei reageerinud ning hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema ning TsMS § 97 lg 1 alusel oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale Siiri Pungasele 142 644.10 krooni krediiti. Kostja S. Pungas rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 5.12.2007 kirjaliku teatega kostjatele lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult ja kasutades oma seadusest tulenevat õigust 8.01.2008 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma 142 494.87 krooni, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi 14 455.78 krooni, viivise 16.71 krooni, leppetrahvi 28 498.97 krooni ja 17 632.43 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, kokku summas 203 098.76 krooni. Kostjad ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset. Kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 142 494.87 krooni, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 14 455.78 krooni sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid

tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduselepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 8.01.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 16.71 krooni. Kostjad on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 172 393.84 krooni. Seega arvutab hageja viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma, võla sissenõudmisega seotud kulude, lepingu sõlmimise tasu ja leppetrahviga viivitamiselt määraga 24,98% võlgnetavalt summalt aastas. 29.02.2008 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6 033.87 krooni. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 28 498.97 krooni, mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3, käenduselepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p 9.3. Samuti kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuste maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostjad on lepingu alusel jätnud hagejale tasumata kokku 1400 krooni kostjatele 29.10.2007 ja 28.11.2007 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 5.12.2007 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ja 8.01.2008 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg 1 ja käenduslepingute p-des 1. 2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolt tarbijakrediidilepingu nr 0708078/95kt rikkumise korral võlgnetavad summad. Käendaja vastutus on käenduslepingu alusel 642 429 krooni ning käenduse tähtajaks 1.08.2019. Kuna haginõuded nimetatud piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja Terje Tuuga palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6 ja lg 2; 108 lg 1; 113 lg 1;158 lg 1; 142 lg 1; 145 lg 1, 2; 416 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 ja § 461 lg 4 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista 192 883.49 krooni, millest: 1) 142 494.87 krooni on tagastamata krediidisumma, 14 455.78 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6033.87 krooni viivis, 28 498.97 krooni leppetrahv ning 1 400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud; 2) viivis 24,98% tagastamata krediidisummalt aastas alates 1.03.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni; 3) viivis 24,98% tagastamata intressi summalt kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited ja menetluse käik

Kostjaid Siiri Pungast ja Kalmer Kannu kohustati kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostjad on hagimaterjalid kätte saanud 8. märtsil 2008. Kostjad kohtule tähtajaks kirjalikult ei vastanud. Kohus ei pidanud võimalikuks tagaseljaotsust teha ja kohustas pooli ilmuma kohtuistungile 28.04.2008. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus teeb sisulise otsuse. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, ära kuulanud hageja esindajate seletused, tutvunud esitatud tõenditega, hinnanud neid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja ja Siiri Pungase vahel on 16.08.2007.a sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0708078/95kt ning Kalmer Kannuga käendusleping. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

lepingus kokkulepitud (üldtingimuste punkti 6.1 ja hinnakirja alusel seadusega kehtestaud määras (VÕS § 94) tasumata krediidisummalt aastas, kuid VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Ka on pooled üldtingimuste punktis 6.2 kokku leppinud, et tasumata viiviselt ja intressil viivist ei arvestata. Seega rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjatelt solidaarselt välja alates 1.03.2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni viivis, kuid mitte hageja nõutud protsendimääras (24,98%) tagastamata krediidisummalt aastas, vaid seadusega kehtestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjatelt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 24,98 viivist tagastamata intressi summalt. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja on andnud võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks käenduse. Hageja nõue ei ületa käendaja vastutuse maksimummäära. Käendajal on õigus võlgniku eest kohustuse täitmise korral esitada võlgniku vastu regressinõue üldistel alustel. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.