Tsiviilasja number
2-08-7931
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.10.2008, Tallinn
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Siiri Pungase ja Kalmer Kannu vastu 192 883,49 krooni solidaarseks väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.05.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Balti Investeeringute apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), esindaja Terje Tuuga Kostja Siiri Pungas (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
Kostja Kalmer Kann (IK XXXXXXXXXXX elukoht
Grupi
Pank
AS
Jätta Pärnu Maakohtu 12.05. 2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik Poolte vahel on sõlmitud 16.08.2007 tarbijakrediidileping nr 0708078/95kt, mille alusel on Siiri Pungas saanud 142 644,10 krooni krediiti intressimääraga 24,98 % aastas. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja sõlmis 16.08.2007 Kalmer Kannuga käenduslepingu. Kostjad endale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ja hageja korduvatele kirjalikele meeldetuletustele ei reageerinud ning hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema. 03.03.2008 Pärnu Maakohtusse saabunud hagiavalduses palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 192 883,49 krooni, millest 142 494,87 krooni on tagastamata krediidisumma, 14 455,78 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6033,87 krooni viivis, 28 498,97 krooni leppetrahv ning 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud; viivis 24,98% tagastamata krediidisummalt aastas alates 1.03.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni; viivis 24,98% tagastamata intressi summalt kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni. Kostjad kohtule kirjalikult ei vastanud ega ilmunud kohtuistungile. Esimese astme kohtu otsus Kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja Siiri Pungaselt ja Kalmer Kannult solidaarselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks 189 558,50 krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma 142 494,87 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 14 455,78 krooni, viivis 2708,88 krooni, leppetrahv 28 498,97 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 1400 krooni, ning viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks alates 01.03.2008 kuni tagastamata krediidisumma täitmiseni seadusega sätestatud määras tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjatelt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 24,98% viivist tagastamata intressi summalt. Menetluskulud jäid poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kostjad kannavad menetluskulud solidaarselt. Kohus leidis, et hageja on viivise arvutamisel kõrvale kaldunud lepingus kokkulepitust ning viivise arvestamisel tuleb lähtuda seadusejärgsest intressi määrast (võlaõigusseaduse
§ 94), milleks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäära iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil, millele lisandub 7% aastas. Eesti Panga teatel VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2008 oli 4,0. Eelneva alusel on viivise nõue kooskõlas seadusega järgnevalt: 149,23 x 11% :365 x 10 = 0,45 (periood 21.09.-1.10.2007) 153,42 x 11% : 365 x 28 = 1,29 311,16 x 11% : 365 x 30 = 2,81 473,33 x 11% : 365 x 19 = 2,71 Viivis kuni lepingu ülesütlemiseni on 7,26 krooni ning perioodi eest 09.01.2008 kuni 29.02.2008 on 172 393,84 x 11% : 365 x 52 = 2701,62 krooni. Samuti on põhjendatud kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 1.03.2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni viivis seadusega kehtestatud määras. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada otsuse osas, millega mõisteti kostjatelt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 2708,88 krooni määraga 11%
2(4)
aastas ning alates 01.03.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis määraga 11% aastas ning teha uus otsus, millega mõista kostjatelt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 6033,87 krooni määraga 24,98% aastas ning alates 01.03.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis määraga 24,98% aastas. Menetluskulud jätta kostjate kanda Kohus on ebaõigesti kohaldanud ja tõlgendanud VÕS § 113 lg 1 ja § 415 lg 1. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on hageja poolt kohaldatav viivisemäär 24,98% VÕS § 421 järgi tühine kokkulepe. Eeltoodud määraga viivist kohaldades on hageja lähtunud VÕS §-s 113 lg 1 sätestatust, millele viitab ka VÕS § 415 lg 1 ning VÕS § 113 lg 1 lause 3 sätestabki selle viivisemäära, mida hageja kostja suhtes kohaldas. Põhjendamatu on kohtu seisukoht ka selles osas, et hageja on viivise arvutamisel kõrvale kaldunud lepingus kokkulepitust. Vastavalt kokkuleppele kohaldatakse seaduses sätestatud maksimaalset viivisemäära ning hageja poolt kohaldatav viivisemäär 24,98% on suurem kui vaidlustatavas kohtuotsuses märgitud viivisemäär 11%, seega maksimaalne viivisemäär on 24,98%, mitte 11%. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad apellatsioonkaebusele kirjalikult vastanud ei ole. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 12.05.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium täielikult nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsioonikorras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vaidlus puudub selles, et hageja ja Siiri Pungase vahel on sõlmitud 16.08.2007 tarbijakrediidileping. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud asja lahendamisel VÕS §-e 415 lg 1 ja 113 lg 1, leides, et nimetatud sätete alusel on võimalik nõuda ka lepingus kokku lepitud viivise määra. Apellandi selline seisukoht ei ole põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksetega tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat määra. Kolleegium leiab, et keeld nõuda viivist VÕS §-is 113 lg 1 sätestatust kõrgemas määras tähendab, et üldjuhul on tarbijakrediidilepingu puhul maksimaalseks viivise määraks VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Tarbijakrediidilepingu lisaks olevate lepingu üldtingimuste p.6.1 kohaselt krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras. Tarbijaga sõlmitud lepingu puhul maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras (t.l.14). Muud kokkulepped viivise määra osas lepingus puuduvad. Kuna 16.08.2007 tarbijakrediidilepingus on pooled eraldi kokku leppinud viivise määras ja piiranud selle suurust seaduses sätestatuga, siis puudub igasugune õiguslik põhjendus, miks peaks kostjad maksma viisist kooskõlas lepingujärgse intressimääraga VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt nagu märgitakse kaebuses. Pooled ei ole lihtsalt nii kokku leppinud. Maakohus on õigesti tuginenud viiviste kindlaks määramisel VÕS §-dele 415 lg 1, §-le 113 lg 1 esimesele lausele ja §-le 94. Kaebuses on hageja keskendunud vaid seaduse tõlgendamisele, kuid ei ole viidanud, kus ja millal pooled leppisid tarbijakrediidilepingus kokku, et viivis võrdub intressimääraga. Sellist lepingu muudatust pole ka esitatud.
3(4)
Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.