J. K.`i hagi S. V. ja I. Z.`i vastu 9 530 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
03.ja 17. aprill 2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja J. K. ja tema lepinguline esindaja S. G.; Kostja I. Z..
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus J. Kl.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) hagis S. V.’lt (isikukood xxx, elukoht xxx) I. Z.’ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) vastu 9 530 krooni nõudes S. V. suhtes.
2.Rahuldada J. K.’i hagi I. Z.’i vastu osaliselt ja välja mõista I. Z.’ilt J. K.’i kasuks kahjuhüvitis 1 050 krooni (üks tuhat viiskümmend) krooni.
3.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
4.Jätta J. Kl.’i menetluskulud 13% ulatuses I. Z.’i kanda ja kostja Imre Z.i menetluskulud 87% ulatuses hageja J. K.’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.23. jaanuaril 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt elab hageja aadressil Xxxl. Tema korter asub viiekorruselise maja neljandal korrusel. Korrus kõrgemal, Xxx, asub kostja I. Z.’i korter, mille üüris kostja S. V..
1 (5)
2-08-2365
2.10. juulil ja 12. augustil 2007 toimus hageja korteris veeuputus, mis tuli korterist nr. 55 ja toimus korteri nr. 55 omaniku või elanike süü tõttu. Selle tagajärjel said kahjustada köök ja köögimööbel, millega tekitati hagejale varaline kahju.
3.Korteri taastamise eesmärgil pöördus hageja ehitusfirma Lucky-Emerald OÜ poole, kellelt saadud kalkulatsiooni alusel on korteri taastusremondiks vaja 7 030 krooni. Samuti pöördus hageja köögimööbli taastamise eesmärgil mööblit tootvasse firmasse Mugav Maja OÜ, kelle kalkulatsiooni kohaselt on köögimööbli taastamise maksumuseks 2 500 krooni.
4.Hageja püüdis kostja S. V. kokku leppida kahju hüvitamise suhtes. Kostja nõustus sellega, et kahju on tekitatud, kuid ei olnud nõus hüvitise suurusega. Kostja nõustus esialgu tasuma 300 krooni, hiljem 2 500 krooni. 23.10.2007.a esitas hageja kostjatele pretensiooni, kuid kostjad pretensioonile ei reageerinud.
5.Hageja palus VÕS § 127, § 128 alusel kostjatelt välja mõista tekitatud kahju summas 9 530 krooni ja menetluskulud.
KOSTJATE VASTUSED
6.12. veebruaril 2008.a esitatud vastuses kostja I. Z.. tunnistas hagi osaliselt: Kostja leidis, et hagi ei ole tõendatud ja nõue on põhjendamatult suurendatud. Kostja tunnistas veelekke toimumist temale kuuluvas korteris 10.07. 2007 ja 12.08.2007.a, kui teatas, et hageja kalkulatsioonides toodud tööde loetelu ei ole kooskõlas KÜ Olevi 33 komisjoni poolt 12.07.2007.a ja 15.08.2007.a fikseeritud veelekkega seotud kahjustustega. Kostja nõustus hüvitama kahju vaid summas 2 500 krooni.
7.Kostja jaoks oli arusaamatu, miks on hagi esitatud kostja S. Voronkova vastu, kui korteri nr. 55 omanik on tema.
8.25. veebruaril 2008.a esitatud vastuses kostja S. V. tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja palus vähendada haginõuet 8 080 krooni võrra.
HAHI TAGASIVÕTMINE JA HAGEJA ARVAMUS
9.25. veebruaril 2008.a esitatud avalduses hageja võttis hagi kostja S. V. vastu tagasi põhjendusel, et kostja I. Z.’i vastuse kohaselt vastutus kahju tekitamise eest lasub temal kui korteriomanikul.
10.Hageja teatas, et tema poolt esitatud kalkulatsioonid tõendavad kahju suurust. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde.
POOLTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL
11.Kuna 16.03.2008.a laekus hageja arvele S. V.’lt 1 450 krooni, siis kohtuistungil vähendas hageja haginõuet 8 080 kroonini. Hageja loobus nõudest kostja S. Voronkova vastu, põhjendusel, et omandiõigus korterile kuulub kostja I. Z.’ile, kellel on õigus esitada hagi regressi korras kahju tekitaja vastu.
12.Hageja seletuste kohaselt oli tegemist kahekordse uputusega. Vesi lekkis läbi köögipõranda. Köögiremonti ei ole hageja teinud, kuna lootis jõuda kostjatega kokkuleppele. S. V. tegi
2 (5)
2-08-2365 ettepaneku vahetada hageja köögikapid, kuid seda ei ole siiani tehtud. S. V. nägi korteri seisundit pärast uputust, kostja I. Z. mitte.
13.Hageja esindaja viitas asjaolule, et aktid on koostatud vahetult pärast uputust, kuid on olemas varjatud defektid, mis hakkasid ilmnema aja möödudes. Kahju koosneb mitte ainult mööbliosade vahetamisest, vaid sisaldab ka kalkulatsiooni koostamise ja transpordikulud. Hageja esindaja arvamuse kohaselt on haginõue tõendatud remondikalkulatsiooniga, video- ja fotosalvestustega.
14.S. V. nõustus hagist loobumise vastuvõtmisega.
15.Kostja I. Z. hagiga ei nõustunud. Tema seletuste kohaselt pakuti hagejale enne kohtusse pöördumist kompensatsioonina 2 500 krooni, millega hageja algul nõustus. Kostja nõustus sellega, et kahju oli tekitatud ning nõustus hagiga summas 1 050 krooni. Nimetatud summa tuleneb sellest, et 2 500 kroonist S. V. on hagejale tasunud 1 450 krooni. Kostja leidis, et haginõue ei ole tõendatud. Kostja soovis 15.04.2008.a kohtuda hagejaga, et tuvastada kahju suurus ja kahju tekkimise põhjused. Hageja keeldus sellest. Hageja poolt esitatud aktid ei tõenda defektide olemasolu ja defektide tekkepõhjust. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jätta kostja kohtukulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Nõude kostja I. Z.’i vastu
17.Hagiavalduse järgi kuulub kostjale omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga xxx. Kuigi hageja ei ole oma omandiõigust korteriomandile tõendanud, arvestades, et menetluse käigus kostjatel ei olnud vaidlust omandiõiguse üle, asub kohus seisukohale, et korter xxx, kuulub hagejale. Menetluse käigus ei olnud kostjatel vaidlust 10.07.2007.a ja 12.08.2007.a korterist xxx hageja korterisse vee lekkimise ja veeuputuse toimumise üle. Vaidlus on vaid kahju tekkimise ja kahju suuruse üle. Kostja vaidleb hagile vastu, sest eeldab, et hagejale pole tema poolt nõutud ulatuses kahju tekitatud.
18.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) §3 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Lepingulisi suhteid hageja ja kostja vahel ei olnud. Kuna hagi on esitatud VÕS §127 alusel, siis eeldab hageja, et kahju tekitati lepinguväliselt. Hagiavalduse kohaselt veeuputus toimus korteri nr 55 omaniku või elaniku süül. Seega põhineb hageja nõue deliktiõigusel.
19.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §230 lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Käesolevas vaidluses ei ole pooltel võimalik tõendamisstandardi osas teisiti kokku leppida, sest deliktivastutuse kohaldamiseks nõude esitamisel tõendamiskoormis lasub täielikult hagejal.
3 (5)
2-08-2365
20.Kostja vastuse ja ka tema kohtuistungil antud seletuste kohaselt ei ole ta oma korteris KohtlaJärvel elanud. Kostja elab ta Tallinnas, 01.06.2007.a sõlmitud üürilepingu järgi kostja korter on üürile antud S. V. (t.lk. 31, 32). TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis tõendiks võib olla ka tunnistaja ütlus. Kohtuistungil tunnistaja ülekuulatud S. V. ütluste kohaselt ei tunnistaja ise ega kostja ei elanud korteris xxx Hagiavaldusest tulenevalt oli hageja sellest asjaolust teadlik. Kuigi üürileping oli sõlmitud kostja ja tunnistaja vahel, siiski selles korteris elas tunnistaja poeg (t.lk. 74). Seega andis tunnistaja korteri allüürile oma pojale.
21.TsMS §438 lg1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Korteriomandiseaduse (KOS) §1 lg1 p1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. See, et kostja on korteri omanik ja KOS §11 lg2 lõike kohaselt korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad sama paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut, ei tähenda, et kostja peab vastutama ka üürniku deliktiga tekitatud kahju eest, sest VÕS § 276 lg2 alusel ka üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti ning sama paragrahvi 3. lõike alusel eluvõi äriruumi üürnik peab arvestama majaelanike ja naabrite huvidega. Majaelanike ja naabrite huvidega arvestamine hõlmab ka neile kahju tekitamise vältimise.
22.Eesti Vabariigi Põhiseaduse §33 alusel kodu on puutumatu ning ei tohi tungida kellegi eluruumi ja valdusse. Kohus peab vajalikuks märkida, et kodu ja eluruumi puutumatus laieneb üüritud eluruumile alates üürilepingu sõlmimisest ja üüriobjekti valduse üleandmisest. Kostjal ei olnud õigust tungida üürile antud korterisse, ta ei olnud teadlik seal toimunud veeuputustest ega saanud veeuputuste toimumist vältida.
23.Deliktilise vastutuse alusel hagi rahuldamiseks pidi hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel. Hageja ei ole ühtegi tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõendiga tõendanud kostja poolt hageja korteri uputamist. Seega puudub tegu ja põhjuslik seos kahju vahel. Eslikud on poolte seisukohad, et kahju eest peab vastutama kostja kui omanik, kellel on õigus omakorda esitada hagi regressi korras üürniku vastu (t.lk 27, 71, 78). Omandiõigus korteriomandile iseenesest ei eelda kostja süüd hagejale kahju tekitamises. Kuna hagiavalduse juurde lisatud korteri vaatluse akti kohaselt uputus toimus üürniku süü läbi, mitte kostja poolt seaduses sätestatud kohustust rikkumise tõttu (t.lk. 9), siis hagi kostja vastu on põhjendamata.
24.Hagiavalduse juurde lisatud video- ja fotosalvestustega vee lekkimine ja selle võimaliku tagajärjel köögimööbli paisumine on tuvastatud, kuid nende tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada hageja korteris taastusremondi tegemise vajadust. Ei võimalik ka Lucky-Emerald OÜ kalkulatsiooniga nõustuda, sest kalkulatsioonist ei nähtu, millal ja millise hageja korteri osa taastusremondi tegemiseks kalkulatsiooni koostati (t.lk. 10). Hageja seletuste kohaselt tsiviilasja kohtuistungil arutamise ajaks ei olnud hageja korteris remonti tehtud. Vaatamata kostja soovile korterit näha ja võimalikult vaidluse kohtuväliselt lahendada, hageja ei lubanud kostjat korterisse (t.lk. 71).
4 (5)
2-08-2365
25.Kuigi pooled ei ole rõhutanud, peab kohus vajalikuks märkida, et kahel korral toimunud uputus ei saanud olla hageja köögimööbli paisumise piisavaks põhjuseks, sest köögimööbli paisumiseks on vaja jätkuv ja pikkajaline niiskus (uputus). Olukorras, kus uputused on toimunud suvisel ajal intervaaliga rohkem kui kuu, ei saanud hageja mööbel rikneda. Seega ei ole välistatud, et köögimööbli paisumise põhjuseks oli ka muu asjaolu, näiteks hageja köögikraanist läbijooksnud vesi.
26.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi korteri taastusremondi kulude 7 030 krooni väljamõistmisest on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Isegi kui kahju tekitamine oleks tõendatud, saaks hageja nõuda kahju hüvitamist selle tekitajalt, mitte kostjalt. Mis puudutab nõude ülejäänud osa 1 050 krooni (8 080 – 7 030), siis selles osas kohus vastavalt TsMS §440 lg1 ja lg2 rahuldab hagi, sest kostja on hagi selles ulatuses õigeks võtnud (t.lk. 72, t.lk. 79). Et kostja õigeksvõtt on rajatud eksimusel või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, ei ole tuvastatud. Kostjal ei ole keelatud hüvitada kahju, mis on tekitatud tema üürniku poolt. Menetluse lõpetamine S. V. suhtes
27.Kuigi 25.02.2008.a hageja võttis hagi S. V. vastu tagasi, siiski kohtuistungil hageja loobus hagist tema vastu. S. V. ja ka kostja I. Z. on nõustunud hagist loobumise vastuvõtmisega. Kuna hagist loobumine ei ole vastuolus avaliku huviga ega kahjusta poolte mainet, vastavalt TsMS §428 lg2 p3, §429 lg1, lg2 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse S. V. suhtes. Menetluskulud
28.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korall kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse 1 050 krooni ulatuses, mis on 13% hageja allesjäänud nõudes 8 080 kroonist. Seega jätab kostja kanda hageja menetluskulud 13% ulatuses kostja kanda ja hageja kanda kostja menetluskulud 87% ulatuses.
29.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.