2-08-1328
Täiendav tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. mai 2008.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-1328
Tsiviilasi
Eesti Panga hagi AK vastu põhinõude 18 970.83 krooni ja intressi 1 837 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Pank (registrikood xxx; xxx) Kostja: AK(isikukood xxx; asukoht deklaratsiooni järgi xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas täiendava tagaseljaotsuse, mis on 30.04.2008 tagaseljaotsuse osa
Menetluse käik
2-08-1328 Kohus rahuldas 30.04.2008 tagaseljaotsusega Eesti Panga hagi AK vastu ja mõistis AK välja põhivõlgnevuse 18 970.83 krooni. Hageja palus kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista ka intress 1 837 krooni. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 1 p 1 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Hageja esitas kostja vastu nõude intressi väljamõistmiseks, mille kohus jättis lahendamata. Kohus lahendab nõude täiendava otsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Juhindudes TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 448 lg 4 ei pea täiendava otsuse tegemiseks asjas kohtuistungit korraldama, kui asi lahendati kohtuistungit pidamata. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 12.10.2000 sõlmitud õppelaenulepingust ja 03.04.2001 ning 03.07.2002 sõlmitud õppelaenulepingu muudatustest. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on leppinud võlalt intressi tasumise. Kuna kostja on jätnud nii põhivõla kui intressi tasumata, tuleb võlgnetavad summad temalt välja mõista. TsMS § 448 lg 5 kohaselt on täiendav otsus täiendatava otsuse osa. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-test 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.