2-08-4951
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. mai 2008. a, Kentmanni 13, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-4951
Tsiviilasi
G OÜ hagi CO`i vastu võlgnevuse 20 000 krooni ja viiviste 30 000 krooni väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: G OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx); juhatuse liige Jaanus Glaase (IK xxx); Kostja: CO (isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Asjaolud ja hageja nõue
Hageja ja M OÜ vahel sõlmiti 10.03.2006. a laenuleping, mille kohaselt hageja kohustus M OÜle andma laenu 20 000 krooni ulatuses. Vastavalt laenulepingule kohustus M OÜ hagejale tasuma lepingujärgset intressi 5% kuus 10.04.2006. a, 10.05.2006. a ja 10.06.2006. a hageja arveldusarvele Hansapangas. Laenu põhiosa kohustus M OÜ hagejale maksma viimase intressimaksega 10.06.2006. a. Laenulepingu alusel määrati laenu tagatiseks M OÜ vara ja CO’i käendus summas 50 000 krooni. Kuni käesoleva ajani ei ole M OÜ tasunud hagejale laenu põhiosa. 01.10.2007. a seisuga oli M viivisvõlgnevus 64 920 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust ja käenduslepingust tulenev rahaline võlgnevus summas 50 000 krooni, millest põhivõlgnevus on 20 000 krooni ja viivis 30 000 krooni. Kostja vastus Kohtule 30.04.2008. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 396 lg 1 alusel. Võlaõigusseadus § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu põhjal kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 50 000 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud (s.h hageja poolt tasutud riigilõiv 1250 krooni) täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.